S § 291 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
lg 2 p 1 alusel kohustada Xt hüvitama kannatanutele tekitatud kahju järgnevalt: kannatanule Ale 500 eurot, mis kanda A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) ja Ble 9500 eurot (varaline kahju summas 7948 eurot ning mittevaraline kahju summas 1552 eurot), mis kanda A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). 3.
lg 3 alusel kohustub X kannatanutele tekitatud kogukahju summas 10 000 eurot hüvitama hiljemalt 16.12.2022.a. 4. Asitõenditena ning salvestistena kriminaalasjas olevad DVD-plaadid (2 tk) – jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
Tulenevalt
§-st 385 p-st 10 ei ole määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS: Harju Maakohtule esitatud kriminaalmeneluse lõpetamise taotluse kohaselt alustati kriminaalasjas nr 21730000183 menetlust 27.05.2021.a KarS § 291 lg 1 tunnustel selles, et 15.05.2021.a kella 02.00 paiku reageerisid patrullpolitseinikud öörahu rikkumise väljakutsele aadressile xxx xx, Tallinn. Sündmuskohale saabus muuhulgas politseiametnik X koos teiste politseiametnikega. Mingi hetk tekkis olukord, kus territooriumil viibinud isikud hakkasid nõudma selgitusi, miks politsei nende territooriumil viibib. Kuna isikud ei allunud korraldustele, kasutus X nende suhtes gaasi. Seda eemalt nähes jooksis seltskonna juurde A, kes vasaku käega tõukas sündmuskohal viibinud politseiametnikku, kes omakorda viis A pikali maha. Samal ajal lasi X seltskonna (sh A) suunas uuesti gaasi. Pärast gaasi kasutamist tõusis A püsti, hoidis käsi näo ees ning jäi seisma. X liikus A suunas, tõmbas teleskoopnuia välja ja tõukas ta jõuliselt vasaku käega pikali maha. Arvestades seda, et A oli just gaasi saanud, seisis paigal ning tal puudus teadmine, mida politsei temalt ootab, siis X oleks pidanud teda hoiatama vahetu sunni kasutamise eest ja andma talle seadusliku korralduse, mille täitmine oleks Ale kohustuslik olnud. Eelnimetatud tegevus põhjustas Ale kergemaid tervisekahjustus. Pärast A tõukamist lõi X teleskoopnuiaga ühe korra B näopiirkonda, mille tagajärjel tekkisid B ülemise huule sisemisel ja välimisele pinnale rebimishaavad ning suust eemaldusid hambaproteesid. X tegevus põhjustas Bl suu piirkonnas verejooksu. Pärast eelloetletud tegevusi tuli alles politsei poolt korraldus „pikali“. Seega pani X toime KarS § 291 lg 1 (võimuliialdus) järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise. Kriminaalasja raames on X üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. Kokkuvõtlikult nähtub ütlustest, et X enda süüd ei tunnistanud ning selgitas enda nägemust sellest sündmusest. Samas ta möönis, et arvestades kui suur seltskond pidulisi seal oli, siis võib olla oleks ta pidanud kutsuma suurema arvu politseinikke kohale, et olukord kiiremini ja väiksemate kahjustustega lahendada. 02.09.2022.a sai prokurör kannatanute (A ja B), X ja tema kaitsjaga prokuratuuris kokku, et arutada kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist, võimalikku tsiviilhagi hüvitamist ning X soovis ka vahetult kannatanutelt vabandust paluda. Kohtumine leidis aset neutraalses keskkonnas ning X selgitas enda vaatenurka situatsioonist ning palus kannatanutelt vabandust, et on tekitanud neile kehavigastusi ja vaimseid üleelamisi. Kannatanud kuulasid vabanduse ära ja nõustusid sellega. Samas toodi välja, et X tegevuse tõttu on B hambad kahjustada saanud ning seetõttu hakkab neil väga palju raha hambaravile kuluma. Varasemalt esitasid A ja B tsiviilhagid vastavalt 500 eurot (mittevaraline kahju) ja 10 948 eurot (7948 eurot varaline kahju ja 3000 eurot mittevaraline kahju). A ja B näol on tegemist elukaaslastega ning kohtumisel otsustati ühiselt, et nad on nõus tsiviilhagi vähendama ja nende mõlema varaline ja moraalne kahju kokku oleks hüvitatud 10 000 euroga. X nõustus selle summaga ning kinnitas prokurörile, et ta on võimeline pangalaenu võttes selle summa ära maksma. Xle on selgitatud, mida tähendab kuriteo lõpetamine oportuniteediga ning selle tagajärgi. X kinnitas, et saab sellest aru. Prokurör toob välja, et käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. KarS näeb antud teo eest ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Antud teoga tekitati mõlemale kannatanule kehavigastusi, Bl murdusid sündmuse tagajärjel esihambad ära. Seetõttu on Bl tekkinud ka suur varalise kahju nõue, kuivõrd hammaste parandamine on iseenesestmõistetavalt kallis. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka X kui sündmust lahendanud politseiametniku vaatenurka. Nimelt on video pealt selgelt näha, et sündmuskohale saabuti, kuna oli öörahu rikkumine ning mingi hetk on selle krundi peal viibinud isikud tõesti agressiivsed ning ei tee ametnikega koostööd. Täpsemalt on videos näha, et A jookseb ametnike poole, tõukab käega ühte ametnikku, mille peale lastakse neile gaasi. Antud olukord tekitas ametnikes valmisoleku jõudu kasutada, kuna füüsiline kontakt on juba aset leidnud. Seega võib inimlikult olla arusaadav, miks X tundis ennast ohustatuna ning otsustas minna sündmust resoluutselt lahendama. Sellest olenemata on tegemist koolitatud ametnikuga, kes peab enne füüsilise jõu kasutamist korralduse andma ning alles allumatuse korral võib füüsilist jõudu kasutada. Videost nähtub, et seda ta teinud ei ole ning tema ülereageerimise tõttu said kaks inimest kehavigastusi. Tegemist polnud pikka aega kestva füüsilise jõu kasutamisega 2 ning polnud ajendatud näiteks isiklikust vimmast kannatanute vastu. Eelnevaid kaalutlusi arvestades, leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Xl ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ja tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused (teda pole karistusregistrisse kantud). Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul tavapärase käitumisviisiga, vaid see on esmakordne. Märkimist vajab ka fakt, et aastavestlustel on Xt tema vahetu juht iseloomustanud kui väga head ja professionaalselt politseiametnikku. Eelnevat ilmestab ka asjaolu, et X on pälvinud järgmisi tööalaseid tunnustusi: 1) abipolitseinikuna tegutsedes saadud teenetemärk 2) 2016. aasta tänukiri inimelu päästmise eest 3) 2016. aasta tänukiri tulemusrikka koostöö eest abipolitseinikega 4) aasta töötegija 2020. Lisaks on X valmis võtma pangalaenu summas 10 000 eurot, et tasuda võimalikult kiiresti kannatanutele tekitatud kahju. Viimaseks positiivseks teguriks saab välja tuua ka tõiga, et ta palus kannatanute käest vahetult vabandust. Seda kõike arvestades tuleb asuda seisukohale, et X suhtes ei ole ei eri – ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Avaliku huvi hindamisel juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et KarS § 291 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on üldjuhul avalik huvi olemas eeskätt seetõttu, et politseiametnikud peavad enda tööülesannete täitmisest tulenevalt olema kõrgete kõlbeliste omadustega ja nende suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. Ent sellele vaatama tuleb igasse juhtumisse ja isikusse suhtuda individuaalselt, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, mitte aga lähtuda ühe mallist. Prokuröri hinnangul ei ole käesoleva juhtumi puhul avalik huvi niivõrd suur, et toimepanijat anda kohtu alla – eeskätt seetõttu, et kannatanute õigusrahu on taastatud suure kahjusumma hüvitamise kohustuse võtmisega ja vahetult nende ees vabandamisega. Seega võib väita, et puudub edasine piisav avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja
sätestatud aluste esinemise tõttu võib tema suhtes menetluse ära lõpetada.
lg 1 sätestab, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks. Vastavalt
lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
S § 291 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse alammäära, ei saa prokuratuur seda kriminaalmenetlust enda määrusega lõpetada ja peab seda kohtult taotlema. Kuivõrd kannatanute huvid on riigi huvidest antud juhul eespool, siis taotleb prokurör kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist ilma, et Xle lisakohustusi määrataks – ei rahalise kohustuse ega ÜKT näol. X võtab juba endale 10 000 eurose pangalaenu, et kannatanutele kahju hüvitada. Lisakohustuse määramisel asetaks riik X olukorda, kus kahju hüvitamine oleks raskendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
sätetest taotleb abiprokurör Harju Maakohtult lõpetada kriminaalasjas nr 21730000183 menetlus
lg 1 alusel X (ik xxxxxxxxxxx) suhtes ning kohustada Xt hüvitama A ja B esitatud tsiviilhagid. Ale 500 eurot (mittevaraline kahju) ja Ble 9500 eurot (7948 eurot varaline kahju ja 1552 eurot mittevaraline kahju). See teeb 3 kogusummaks 10 000 eurot, mis tuleb kanda A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank); Kohustuse täitmise tähtajaks palub prokurör määrata 16.12.2022.a. 2 DVD-R plaati (vormikaamera videosalvestused) palub prokurör jätta kriminaaltoimiku juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 291 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav X on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
lg 1 alusel, võtnud kohustuse hüvitada kannatanutele tekitatud kogukahju summas 10 000 eurot – Ale 500 eurot ning Ble 9500 eurot. X on nõustunud nimetatud kohustuse täitma hiljemalt 16.12.2022.a. Arvestades seda, et X süü antud kriminaalasjas ei ole suur, ta on nõus kannatanutele tekitatud kahju hüvitama, samuti seda, et Xl puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Prokurör on taotluses välja toonud, et kahtlustuses toodud tegevus ei ole X puhul tavapärane käitumisviis, vaid see oli esmakordne. Xt on tema vahetu juht iseloomustanud kui väga head ja professionaalselt politseiametnikku, ta on pälvinud ka tööalaseid tunnustusi, näiteks saanud abipolitseinikuna tegutsedes teenetemärgi,
lg 2 p 1 alusel kohustatud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju järgnevalt: kannatanule Ale 500 eurot, mis kanda A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, Swedbank AS (kohus märgib, et nimetatud kontonumber on välja toodud hagiavalduses, tl 144) ja Ble 9500 eurot (varaline kahju summas 7948 eurot ning mittevaraline kahju summas 1552 eurot), mis kanda A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Asitõendina kriminaalasjas olevad DVD-plaadid (2 tk) tuleb jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
Kohus selgitab, et
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.