← Eesti

2-21-14049/37

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17191 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.05.2022.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2682 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y 13.06.2022.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX), lepinguline esindaja Riho Friedrichs (e-post:XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Harju Maakohtu 12.05.2021 otsus jätta muutmata.
  2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Y kanda.
  4. Mõista välja Y-lt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1080 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y-l X-le tasuda käesoleva lahendi jõustumisel kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  5. Jätta asja materjalide juurde vastu võtmata hageja vastusele lisatud tõend.
  6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1

(7)taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
  1. Kostja on hageja isa, lapsevanemad elavad alates 2017.a lahus. Hageja elab koos emaga Tenerifel. Kostja elas kuni 2020.a samuti Tenerifel, kuid alates 2020.a kevadest elab kostja Eestis. Alates vanemate lahkuminekust 2017.a ei ole kostja elatist tasunud, v.a. 21.05.2021.a tasutud 193 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 07.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse perioodi eest alates 01.09.2020 kuni hagi esitamiseni ühekordses summas 3 603 eurot. Kostja seisukohad hageja nõudele
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu, kuna hageja on alates 2017.a olnud võrdselt mõlema vanema ülalpidamisel. Perioodil 2017-2020.a oli kostjal ja hageja emal Hispaanias Tenerifel kokkuleppeline elukorraldus, millise kohaselt oli hageja isaga vähemalt 3 päeva nädalas s.t. kolmapäevast kuni neljapäeva hommikuni koos koolisaatmise kohustusega ja kogu nädalavahetuse. Kõik kulud, mis tekkisid ajal, kui hageja oli kostjaga, kandis kostja. 09.05.2020 tuli kostja koos hagejaga Eestisse, kus ta oli kostjaga 6 kuud. Hageja viibis mõne aja ka oma vanaema juures, sedagi kostja kulul. Alates 16.06.2021 kuni 01.09.2021 oli hageja täielikult kostja ülalpidamisel. 2021.a septembrikuu eest, mil hageja oli oma ema ülalpidamisel, on kostja elatise summas 193 eurot tasunud. Kostja vaidleb vastu hageja igakuiste kulude suurusele. Lapse kulude hindamisel tuleb lähtuda Tartu Ülikooli RAKE uuringus välja toodud kulude suurusest. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS redaktsiooni kohaselt on vanem kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Sellise summa tasumisega on kostja nõus ning on tasunud vastavalt elatist alates 2021.a. septembrist. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps, W. Kostja sissetulekud ei võimalda tasuda hagejale elatist hageja soovitud summas. Esimese astme kohtu otsus
  3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise hagiavalduse esitamisest ja tagasiulatuvalt.
  4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et lapse kulude hindamisel saaks lähtuda Tartu Ülikooli RAKE uuringust, sest see on koostatud eeldusel, et laps elab Eestis ning arvesse on võetud Eesti hinnataset. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja elab koos emaga Hispaanias, Tenerifel ning Eestis käib üksnes suvel, külastades siin elavaid sugulasi. Hageja on välja toonud, et tema ülalpidamiskulud moodustavad 584,90 eurot sh eluasemekuludest üür on 465 eurot, hageja elab oma emaga kahekesi. Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid ühelegi hageja vajadusele ega selle igakuise kulu suurusele. Samuti pole kohtule esitatud andmeid, mille alusel võiks järeldada, et hageja tegelikud vajadused on hagiavalduses esitatust väiksemad. Kohtu hinnangul on kõik hageja kulud põhjendatud, samuti ei ole ükski välja toodud kuludest ilmselt 2
(7)ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et hageja on põhistanud oma igakuised kulud 584,90 euro ulatuses.
  1. Kostja on välja toonud, et ta on hageja ülalpidamises osalenud vahetult. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et alates 2020.a kevadest on kostja elukohaks Eesti ja hageja elukohaks jäi Hispaania. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2020.a maikuust kuni oktoobrini oli hageja koos kostjaga Eestis ja hageja ema oli Hispaanias. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja oli kostja juures 12.06.2021 – 27.08.
  2. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kostja on kohtule esitanud ka tõendeid hagejaga seotud kulude kandmise kohta ajal, kui hageja viibis Eestis. Vaidlus puudub, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud 193 eurot 2021.a maikuus. Kostja on kohtule esitanud 19.10.2020 maksekorralduse, millest nähtub ülekanne hageja emale summas 150 eurot selgitusega „kool“. Muid tõendeid, millest nähtuks, et kostja on kandnud hageja ülalpidamisega seotud kulusid ajal, mil hageja on viibinud oma kodus Tenerifel, kohtule esitatud ei ole. Kostja on osalenud hageja ülalpidamiskulude kandmises seega ebaregulaarselt, mistõttu on elatise nõue põhjendatud.
  3. Võrdsel jagamisel on kostjale langev osa hagejale ülalpidamise andmiseks 292,45 eurot (584,90:2). Pooled pole kohtule avaldanud, et kummagi vanema varaline seisund oleks teise omast oluliselt parem.
  4. Kohtule esitatu kohaselt elas hageja 2020.a. kostja juures 6 kuud ning 2021.a. suvel ca 2,5 kuud. Eeldusel, et jätkub senine korraldus, kus laps veedab suve valdavas osas Eestis isaga, on põhjendatud lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks vahetult 7 päeva ulatuses kuus (82,5 päeva suvel : 12 kuud = 6,88), st ülalpidamist tuleb anda rahas 224,21 eurot kuus (292,45- (292,45:30x7)).
  5. Kostja on välja toonud, et tal on veel üks laps, kes võib hageja nõude rahuldamisel jääda hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kostja on välja toonud, et kannab teise lapse, Wi, ülalpidamisega seotud kulusid kokkuleppel teise lapse emaga summas 150 – 200 eurot kuus.
  6. Kostja on välja toonud, et tema igakuine netosissetulek on 1000 eurot, mille tõendamiseks on esitanud töölepingu. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud ajavahemikul 01.07.2021 – 02.01.2022 sissetulekuid kokku summas 8888 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 1481,33 eurot. Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav tema mõlema lapse vajadustele vastava ülalpidamise andmiseks. Juhul kui see ei ole kostja vajaduste katteks piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Kostja on tööealine, täieliku töövõimega isik.
  7. Kohus rahuldab nõude elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest osaliselt. Kostja pidanuks andma hagejale alates hagi esitamisest ülalpidamist 224,21 eurot kuus. Nähtuvalt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest on menetluse kestel kostja tasunud 2021.a. septembri kuni 2022.a. jaanuari eest 193 eurot kuus, so kokku 965 eurot, kuid pidanuks tasuma 1 121,05 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 01.09.2021- 31.01.2022 eest 156,05 eurot ning alates 01.02.2022 igakuise elatise summas 224,21 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhul kui hageja on kostjalt saanud elatisemakseid alates 01.02.2022, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
  8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pole alates 2020.a septembrist üldse hageja ülalpidamiskulude kandmises osalenud. Kostja on andnud hagejale vahetult ülalpidamist ajal, kui hageja viibis tema juures Eestis. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja nõudnud hageja emalt lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamist perioodidel, mil hageja on olnud kostja juures. Seega tuleb lugeda, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vahetult kuni 18.10.2020 ja perioodil 3
(7)12.06.2021 – 27.08.
  1. Vaidus puudub, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud 193 eurot 2021.a maikuus. Kostja on kohtule esitanud 19.10.2020 maksekorralduse, millest nähtub ülekanne hageja emale summas 150 eurot selgitusega „kool“ (dtl 190). Kohus asub seisukohale, et kostja ei andnud hagejale ülalpidamist tagasiulatuval perioodil vastavuses tema ülalpidamiskohustuse ulatusega. Võlgnevus kujuneb järgmiselt: 07.09.2020-18.10.2020 võlgnevus puudub (ülalpidamist antud vahetult), 18.10.2020-31.10.2020 pidanuks tasuma 14 p eest 131,87 eurot (292:31x14), tasutud 19.10.2020 maksega. Vaidus puudub, et november 20 kuni aprill 21 eest (kokku 6 kuud) kostja makseid ei teinud, so periood 01.11.2020- 30.04.2021 eest on võlgnevus 1 752 eurot (292 x 6). Mai eest on makstud 99 eurot vähem (292-193). 01.06.202111.06.2021 eest tulnuks maksta 107,07 eurot (292:30 x 11) ning 28.08.202131.08.2021 eest 37,68 eurot (292:31x4). Kuna kohus arvestab tagasiulatuvast nõudest välja perioodid, kus hageja oli kostja juures, lähtub kohus perioodide puhul, kus ülalpidamist ei ole antud, et ülalpidamiskohustus on pool hageja vajadustest (hageja nõutud ulatuses, so 292 eurot kuus), sest vastasel korral kajastuks vahetu ülalpidamise andmine arvestuses topelt. Elatisevõlgnevus perioodi 01.11.2020-31.08.2021 eest on 1 995,75 eurot (1752+99+107,07+37,68). Kohus leiab, et esitatust ei nähtu asjaolusid, mille tõttu ohustaks kostjat tagasiulatuva nõude rahuldamisel äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda sattumine. Kostja apellatsioonkaebus
  2. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning jätta selles osas hagi rahuldamata, apellant ei vaidlusta kohtuotsuse resolutsiooni punkte 1, 2, 6, 7, 4,
  3. Apellandi hinnangul tegi kohus perioodi 01.11.2020-31.08.2021 tagasiulatuva elatise arvestamisel vea, sest kohus oma arvestuses lähtunud põhimõttest, et kui laps on ema juures ja on tema vahetul ülalpidamisel, peab isa katma poole ülalpidamiskulust. Kui aga laps on isa juures ja isa kannab vahetult kõik lapsega seotud ülalpidamiskulud, siis ema oma osa lapse ülalpidamiskulust selle aja eest ei pea kandma. Selline käsitlus ei ole õiglane
  4. Apellandi hinnangul tulnuks kohtul võtta arvesse aega, mil laps oli isa juures Eestis ajana, mil ka lapse ema pidi lapse ülalpidamisest osa võtma. Seega tulnuks perioodi 12.06.2021 – 27.08.2021 võtta arvesse kui perioodi, millise jooksul lapse ema pole ülalpidamiskohustust täitnud. Ka pole sel ajal ülalpidamiskohustuse täitmist lapse ema kuidagi tõendanud. Kuivõrd lapse ema pole perioodil 12.06.2021 – 27.08.2021 lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning lapse isa (apellant) on teinud seda tema eest, tuleb seda ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada. Seda kohus teinud ei ole.
  5. Kohus on lahendis arvestanud elatist päevakaupa arvestusega 292:30 = 9,73 eurot päevas (vt p 18). Perioodi 12.06.2021 – 27.08.2021 mahub 77 päeva. Kui ühe vanema kohustus elatise osas on 9,73 /2= 4,865 eurot, moodustab ema osa perioodi 12.06.2021 – 27.08.2021 eest 4,865X 77= 374,6 eur.
  6. Seega juba ülaltoodu minetuse tõttu tulnuks apellandilt välja mõista elatist (hüpoteetiliselt eeldades kohtu poolt elatismäära õigsust kalendrikuus) 1995,75 eur asemel välja 1621,15 eur.
  7. Apellant on selgitanud, et tal on töökoht, kus ta on saanud ja saab 1000 eur netosissetulekut kuus. Kohus on apellandi hinnangul ebaõigesti pidanud muid laekumisi selliseks sissetulekuks, milliseid saab arvesse võtte edasiulatuvalt tulevikumakseid kindlaks määrates. Kostja on oma 13.01.2022 menetlusdokumendis 4
(7)selgitanud, et müüs oma surfivarustuse ning selgitanud, et tal ei ole rohkem oluliselt surfivarustust, mida müüa. Seega oli tegemist ühekordsete laekumistega, mitte aga sellistega, millistega saaks arvestada nt igakuise või igaaastase regulaarse sissetulekuna.
  1. Täna on miinimumelatise suurus apellandil (kasutades netikeskkonna just.ee/elatiskalkulaator abi) 136,33 eur. Kohus aga mõistis välja sellest oluliselt suurema elatise (224,21 eur) kuigi kostja väitis, et hagejale ei kulu sedavõrd suur summa oma vajaduste katmiseks. Tegelikkusele ei vasta kohtu sedastus, et kostja pole vastu väitnud, et hageja esitatud kulud on tõesed.
  2. Apellant on seisukohal, et tingituna õigusliku käsitluse muudatusest võis küll hagi esitamise ajal olla hagejale miinimumelatise nõudmisel teatav vabastus tõendamiskoormise osas, kui uue regulatsiooni raames nõudes uue miinimumelatise, tekkis temal hagi miinimumelatise ületava osa tõttu täiendav tõendamiskoormis s.t. hageja pidanuks miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel ka kulud ära tõendama ning ta ei saa enam tugineda tõendamiskoormisest vabastamise kohtupraktikale. Vastus kaebusele
  3. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Asjas puudub vaidlus selles, et: -Kostja on hageja isa. -Hagiavalduse esitamise ajal elas hageja emaga. -Kostjal on hageja ees ülalpidamiskohustus. -Kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav, keda ta peab hageja kõrval ülal pidama.
  6. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja vaid maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega temalt mõisteti välja elatise võlgnevus perioodi eest 01.11.202031.08.2021, siis tuleb kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust vaid nimetatud osas.
  7. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidet, et hageja ülalpidamiseks ei kulu hagis märgitud summa. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus analüüsis hageja kulude suurust leides, et hageja poolt esile toodud ülalpidamiskulud 584,90 eurot on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu seisukohaga, et kostja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid ühelegi hageja ülalpidamise katmiseks tehtava igakuise kulu suurusele. Ringkonnakohus osutab, et märkimisväärse osa igakuisest ülalpidamiskulust moodustavad eluasemekulud, kuid kostja ei ole esitanud väiteid, et need ei ole reaalsed. Ringkonnakohus leiab, et hageja on põhistanud oma igakuised kulud 584,90 euro ulatuses. Tegemist on mõistlikus suuruses ülalpidamiskuludega.
  8. Asjas puudub vaidlus selles, et üldjuhul tuleb vanematel oma alaealise lapse ülalpidamiskulud kanda võrdselt. Kostja on seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda tasuda tagasiulatuvat elatise võlgnevust. Lisaks vaidlustab kostja maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ka seetõttu, et tal on peale hageja veel üks alaealine ülalpeetav.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tema sissetulekud ei võimalda väljamõistetud suuruses elatise võlgnevust tasuda. Nõustuda ei saa sellega, et 2021.a kostja poolt vara müügist saadut ei saa elatisenõude lahendamisel arvestada. Kostja müüs oma vara ka 5
(7)ajal, mis langeb tagasiulatuva elatise nõude perioodi. Seega tõi maakohus põhjendatult esile, et kostja sissetulekud võimaldasid hagejale elatise tasumist. Asjaolu, et kostja eelistas nimetatud perioodil kulutada sissetulekut teisel viisil kui elatise maksmiseks, ei vabasta kostjat elatisevõlgnevuse tasumisest, sest hageja emal tuli kostja eest hageja igakuiseid kulutusi kanda. Nõustuda ei saa sellega, et kuna kostja ülalpidamisel oli tagasiulatuva elatise perioodil veel üks ülalpeetav, siis annab see aluse elatisevõlgnevust mitte välja mõista. Kostja sissetulekute suurus võimaldas mõlema ülalpeetava ülalpidamist. Ka käesoleval ajal ei vii elatise võlgnevuse tasumine kostjat äärmiselt halba majanduslikku olukorda, sest puuduvad tõendid, et kostjal on jätkuvalt kohustus teist last ülal pidada, kuna W sai täisealiseks 15.05.2022.a, st kohe peale maakohtu otsuse kuulutamist.
  1. Apellandi hinnangul tulnuks kohtul võtta arvesse aega, mil laps oli isa juures Eestis ajana, mil ka lapse ema pidi lapse ülalpidamisest osa võtma. Kuivõrd lapse ema pole perioodil 12.06.2021 – 27.08.2021 lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning lapse isa (apellant) on teinud seda tema eest, tuleb seda ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada. Kostja arvestuse järgi moodustab hageja ema elatise osa perioodi 12.06.2021 – 27.08.2021 eest 4,865X 77= 374,6 eurot mis tuleb elatisevõlgnevusest maha arvata.
  2. Arvestades asjas esitaud väiteid ja tõendeid ei toeta ringkonnakohus kostja seisukohta. Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ema ei ole perioodil mil laps viibis isaga mingeid kulutusi teinud. Hageja tõi esile oma kulud perioodil 12.10.2020-12.10.2021 (I kd, tlk 67) osutades, et kõik kuluartiklid on toodud aasta lõikes, st iga kuluartikli kogukulu on jagatud 12-ga. See aga tähendab seda, et kuigi 2 kuu jooksul suvel, mil hageja oli isaga, ei ole ema poolt mh näiteks kulutusi koolikohustuse täitmiseks, tervishoiule, juuksurile, riietele, jalanõudele hagejale teinud, vaid need kulud on tekkinud nimetatud perioodist varem või hiljem on tekkinud kulud jagatud võrdselt 12 kuu peale. Nõustuda tuleb hagejaga, et ka mõned püsikulude tasumine nagu näiteks korteriüür on käsitletavad ülalpidamiskulude katmisena, sest kuigi hageja viibis suvisel ajal paar kuud isa juures ei ole mõistlik eeldada, et nimetatud perioodiks ütleb hageja ema üürilepingu üles, et kulusid kokku hoida. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostja seisukoht, et ajal kui hageja oli isaga ei ole hageja ema oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud.
  3. Seda, et hageja ema on teinud kulutusi, et laps saaks üldse vaidlusalusel perioodil isa juures olla viitas hageja juba korduvalt maakohtus (I kd, tlk 66 ja 161 pöördel), esitades ka sellekohased tõendid. Hageja transpordiks isa juurde ja tagasi kulus 2021.a suvel umbes 330 eurot. Kuna elatisevõlgnevuse arvestamisel on hageja jaotanud lennupiletite kulu aasta peale (I kd, tlk 67), ei ole põhjendatud hageja väide, et tema ema poolt hageja ülalpidamiskuludeks perioodil 12.06.2021 – 27.08.2021 tuleb arvestada lennukipiletite eest tasutud umbes 330 eurot. Igakuiste transpordikulude suuruseks jaotatuna aasta peale on hageja märkinud 45 eurot. Seega perioodil, mil hageja viibis isaga tuleb arvestada, et hageja ema kandis transpordiga seotud ülalpidamiskulusid ligikaudu 100 euro ulatuses.
  4. Kuna apellatsioonkaebuses on kostja selgelt vaidlustanud vaid maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3, tuues esile et ta ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 1, 2, 6, 7, 4, 5, siis ei ole asjakohased kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et 2022.a on miinimumelatise suurus väiksem. 6
(7)
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse vastusega uue tõendi – kuvatõmmise Facebooki lehelt, millega soovis tõendada, et kostja sissetulekud on suuremad, kui kostja ise väidab. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 652 lg 4 alusel. Kuigi tuleb möönda, et tõend tekkis ajal kui menetlus maakohtus oli juba lõppenud, ei püüdnud hageja maakohtus esitada tõendeid, et nimetatud äriühingu kaudu on kostja teenuseid osutanud ning seega sissetulekuid saanud. Hageja väitis maakohtus, et kostjal on lisatulu allikad, mis arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, kuna ta pakub surfilaudade parandamise teenust Z OÜ kaudu (I kd, tlk 162). Menetluskulude jaotus
  2. Kuna tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud, kes on hagejale osutanud õigusabi hinnaga 180 eurot + käibemaks, ajakuluga 7 tundi ja 17 minutit. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid, sh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja olemust, apellatsioonkaebusega vaidlustatud maakohtu otsuse osa ning seda, et lepingulise esindaja teenuse tunnihind on märkimisväärselt kõrge, mis eeldab, et teenuse osutamiseks kulunud aega kasutati kõrge intensiivsusega ja võimalikult professionaalselt, peab ringkonnakohus mõistlikuks kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks hageja menetluskuluks 1080 eurot, st 5 tunni ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel kostjalt välja mõista viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 05.09.2022 määrusega RESOLUTSIOON:
  3. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022.a otsuse sissejuhatavas osas andmed tsiviilasja numbri kohta ja lugeda sissejuhatavas osas õigeks tsiviilasja numbriks 2-21-
  4. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022.a otsuse resolutsiooni punktis 1 viga ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 õigeks järgnevas sõnastuses: Harju Maakohtu 12.05.2022.a otsus jätta muutmata.
  5. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.