← Eesti

2-21-4731/63

Obsah (9)§ 163§ 657§ 367§ 238§ 162§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number

§ 163lg 2 alusel poolte endi kanda.

Kostja on olnud valmis alates esimesest vastusest hagile kompromissiks, tunnistades võlgnevust kokku 4603,04 euro ulatuses (s.o põhivõlgnevus 3931,83 eurot, intress 192,93 eurot, viivised 478,28 eurot). Samuti on kostja olnud valmis esialgses vastuses tasuma ka 50% ulatuses hageja menetluskuludest. 09.12.2021 seisukohas on kostja lisaks tunnistanud ka sissenõudekulusid 35 euro ulatuses ning 14.01.2022 toimunud eelistungil oli valmis koheselt tasuma hagejale 5300 eurot. 14.01.2022 moodustas kostja võlgnevus kokku 5676,04 eurot (s.o põhivõlgnevus 3931,83 eurot, intress 192,93 eurot, viivised 13.01.2022 seisuga 1516,28 eurot, sissenõudekulud 35 eurot). Arvestades, et kostja on pakkunud menetluses hagejale korduvalt kompromissi ning kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, millega kohus menetluskulud poolte endi kanda jättis. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata 18,50 euro intressinõude osas. Muus osas rahuldati hagi. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esimene vastus hagile koos kompromissipakkumisega sisaldas 946,22 euro viiviste asemel viiviseid seadusjärgses määras, ei sisaldanud 50% hageja menetluskuludest ja 50% riigilõivust, samuti soovis kostja maksegraafikut kohustuse täitmiseks 100-euroste kuumaksetena. Viimane toonuks kaasa kohustuse täitmise nelja aasta jooksul. Hageja põhistas, et kohtusse pöördumine oli tingitud kostja käitumisest, kes hoidis kohustuse täitmisest kõrvale ja kellega ei olnud kontakti enam võimalik saada. Nimetatu suurendas hageja menetluskulusid. Lähtuvalt märgitust ei olnud hageja nõus loobuma ca 50% viivistest (946,22 478,28 = 467,94), sissenõudmiskuludest 35 eurot ja kantud õigusabikuludest, samuti võimaldama kostja pakutud maksegraafikut. 14.01.2022 seisuga moodustus kostja võlgnevus kokku 5676,04 eurot, mis ei sisaldanud kohtukulusid. Hageja tegi istungil pakkumise 6000 eurot, mis sisaldas ½ riigilõivu 212,50 eurot ja mõistlikke õigusbaikulusid 111,46 euro ulatuses, kokku 6000 eurot. Hageja selgitab, et kostja pakkus 6 kuud pärast esimest vastust hagile 09.12.2021 hagejale jätkuvalt viiviseid 478,28 eurot. Sissenõudekulude tunnistamine ei toonud pooli kompromissile lähemale, kuna viivised olid ajas kasvanud. Lisaks oli jätkuvalt küsimus kohtukulude jaotamises. 3

(6)Hageja jaoks ei olnud tegemist mõistliku pakkumisega kompromissiks, mis oleks arvestanud ka hageja huve menetluskulude näol. Kohus rahuldas hagi ca 99,5% ulatuses ja saanuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

§ 163lg 1 alusel.

Maakohus on antud kaalutlusotsustuse tegemisel piiranud hageja õigusi põhjendamatult suures ulatuses. Kostja on teinud ebamõistlikke kompromissettepanekud ja see ei anna alust jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda. Maakohus ei rahuldanud hagiavaldust sellesarnases ulatuses nagu pakkus kostja kompromissiks. Hageja tegi 14.01.2022 toimunud eelistungil ettepaneku kompromissiks 6000 euro ulatuses, mis hõlmas endas põhivõlgnevust 3931,83 eurot, intresse 192,93 eurot, viivised 1516,28 eurot (13.01.2022 seisuga), sissenõudmiskulu 35 eurot, 1/2 riigilõivust 212,50 eurot ja mõistlikud õigusabikulud 111,46 eurot, kokku 6000 eurot. Kostja hageja pakkumisega ei nõustunud ja pakkus omalt poolt 5300 eurot. Kui kohus oleks kohtuotsuses arvestanud viivised välja oma lahendi tegemise kuupäevani, oleks viivised moodustanud 1659,77 eurot ja kokku olnuks hagi rahuldamise ulatus 5800,49 eurot (põhivõlgnevus 3931,83 + intress 173,89 + viivis 1659,77 (28.03.2022 seisuga) + sissenõudmiskulu 35 + viivis põhinõudelt (3931,83 eurolt) määras 18% aastas alates 29.03.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2272,06 eurolt = 5800,49 eurot). Hageja pakkus kompromissiks 6000 eurot, kostja pakkus 5300 eurot ja kohus rahuldas sisuliselt hagi 5800,49 euro ulatuses. Seetõttu saab väita, et maakohus rahuldas hagiavalduse sarnasemas ulatuses hageja pakutud kompromissile. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust, kuid esitas dokumentaalsete tõenditena 25.03.2020 – 14.09.2021 ja 07.01.2020 – 15.01.2021 ja 15. – 30.04.2021 toimunud poolte kirjavahetuse, 28.10.2020 allkirjastamata kompromissi ja maksekorralduse 5086,94 euro tasumise kohta 29.03.2022. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab poolte menetluskulud 99,5% osas kostja ja 0,5% osas hageja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163

lg 2 alusel poolte endi kanda põhjusel, et hageja ei võtnud vastu kostja esimeses menetlusdokumendis ja 14.01.2022 kohtuistungil pakutud kompromissi. 7.1. Nimetatud norm annab kohtule õiguse kaaluda

§ 163

lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui menetluses on esitatud vähemalt üks konkreetne kompromissettepanek ja lg 1 järgi otsustatav menetluskulude jaotus ei oleks kompromissettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane. Normi eesmärk on ka menetluses kiirema lõpptulemuseni jõudmine ja mõistlikust kompromissettepanekust keelduja kui menetluse venitaja karistamine. 4

(6)Seega võib kohus olukorras, kus kostja tegi kompromissettepaneku ning hagi rahuldati pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses teise poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Samas peab selline menetluskulude jaotus olema õiglane ja seetõttu tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Muu hulgas tuleb kaaluda, millises ulatuses võib pool eeldada hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotamist poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. 7.
  1. Maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas kostja menetluses tehtud pakkumised olid hageja seisukohalt õiglased. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada. 7.2.
  2. Kostja esitas esimeses vastuses hagile pakkumise vaidluse lõpetamiseks kompromissiga. 26.05.2021 menetlusdokumendist (tl 34-35) nähtuvalt oli kostja valmis tasuma põhivõla ja intressi täies ulatuses, kuid soovis vähendada viivist seadusjärgse määrani (summaliselt ca 50% ehk 467,49 eurot), kohtukuludest oli kostja valmis tasuma 50% riigilõivust. Kokku oli kostja pakutud summa 4815,54 eurot ja kompromissi tingimuseks oli ka see, et kostja tasub selle summa 100euroste igakuiste maksetena. Kolleegium leiab, et kui muus osas võis menetluse alguses käsitada kostja ettepanekut õiglasena, siis maksegraafiku osas ei olnud see hagejale mõistlikult aktsepteeritav. Hageja ei pidanud leppima võlgnevuse tasumisega 100-euroste osamaksetena nelja aasta jooksul. 10.08.2021 e-kirjast (tl 61) nähtub, et pooled on arutanud ka 36-kuulist maksegraafikut, kuid hageja ei ole olnud nõus sellisel juhul 100-euroste kuumaksetega ega soovinud teha järeleandmisi viivise 50% ulatuses vähendamiseks. 7.2.
  3. Kokkuvõttes rahuldati hageja nõue 99,5% ulatuses.

§ 367

teise lause kohaselt võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kui kohus arvestanuks ja mõistnuks viivise välja kindla summana lahendi tegemise aja seisuga, tulnuks hagi rahuldada mitte 5089,49 euro, vaid 5800,49 euro ulatuses.Vahepeal olid hageja õigusabikulud kasvanud 420 eurolt 1620 euroni. Hageja oli tasunud riigilõivu 425 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks oli ligi 2000 eurot. Ei ole teada, millise otsuse oleks maakohus teinud menetluskulude kindlaksmääramise osas, kuid kolleegiumi hinnangul tulnuks menetluskulude suurenenud osaga menetluse lõppetapis arvestada. Riigilõivu osas kuulunuks menetluskulud nende kindlaksmääramisel rahuldamisele. Hageja õigusabikulud olid menetluse selles etapis tekkinud eelkõige sellest, et ta pidi esitama vastuväiteid ja tõendite kogumise taotlusi seoses kostja vastuväitega vastutustundliku laenamise kohta, millele on menetluses kulunud arvestatav ressurss. 7.2.

  1. Hageja pakkus viimasel kohtuistungil kompromissiks 6000 eurot ja kostja 5300 eurot. Hageja pakutud kompromiss on hagi rahuldamise ulatusele lähedasem. Ka sel põhjusel ei saanud kohus jätta menetluskulusid poolte endi kanda.
  2. Kostja apellatsiooniastmes esitatud e-kirjavahetus (nimetatud praeguse otsuse p-s 5) ei ole asjakohane, kuna ei seostu kompromissi sõlmimise asjaoludega maakohtus. Maksekorraldusest nähtub, et kostja on peale maakohtu otsuse tegemist kohtu poolt väljamõistetud summad hagejale tasunud. Ka nimetatu ei oma tähendust praeguse apellatsioonkaebuse lahendamisel, sest pooled vaidlevad menetluskulude jaotuse üle. Seetõttu ringkonnakohus tõendeid asja juurde ei võta ja tagastab need hagejale (

§ 238lg 1). Tõendid on esitatud elektrooniliselt, mistõttu nende füüsilist tagastamist ei toimu, kuid kohus eemaldab need toimikust. 5

(6)9. Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta 0,5% ulatuses hageja ja 99,5% ulatuses kostja kanda.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda (

§ 171lg 1 alusel).

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.