KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1634 Tsi

§ 102

lg 2 kolmandale ja neljandale lausele ei ole asjakohane, sest hageja ei ole tõendanud töövõimetust või teiste laste olemasolu. 7. Kostja tõi välja ka muu hulgas selle, et kostja emal on lisaks kostjale veel neli

§ 101

lg 1 ja

§ 102

lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtisid/kehtivad vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 32-1-35-17 p 34). Hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber seadusest tuleneva kostja vajadustele vastava kulutuste suuruse eelduse. Seega ei ole hageja paljasõnalised seisukohad aluseks hageja nõude rahuldamiseks ja hagiavaldus tugineb ilmselt ekslikul eeldusel.

1. Elatise vähendamiseks tuli hagejal tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud, hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust esitada tõendeid.
2. Kohtu kogutud andmetest nähtub see, et hageja töötas
3. aasta juulist kuni detsembrini Q OÜ-s, saades sama perioodi eest keskmiselt 1 022,45 eurot, kusjuures juba 16.12.2016 otsuse tegemisele eelnenud kuul 582,55 eurot (november 2016) ja detsembris 558,15 eurot kuus (tlk 112). Kuigi hageja on väitnud, et on alates 29.01.2021 töötu, on Maksu-ja Tolliameti andmetel olnud saanud 2021.aasta veebruaris sissetulekut OÜ-st G 518,67 eurot. 2021.aasta märts kuni mai töötas hageja OÜ-s F, saades keskmiselt 884,75 eurot kuus (tlk 67). Alates
4. aasta juulist kuni septembrini on hageja olnud töötajana arvel OÜ-s M (tlk 67), kus ta on teeninud keskmiselt 578,07 eurot kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud samast ettevõttes töötasu ka 13.10.2021 summas 657,16 eurot (tlk 80 pöördel). Transpordiameti andmetel on hagejal
5. aasta mopeed Baotian BT49QT-20C (tlk 52). Äriregistri andmetel on hagejaga seotud kaks ettevõtet (tlk 53 – 56) – G OÜ (reg kood XXXXXXXX) ja W OÜ (reg.kood XXXXXXX). Mõlemad ettevõtted olid asutatud juba 16.12.2016 kohtuotsuse tegemise ajal. W OÜ põhitegevusalaks on ajutise tööjõu rent ja III kvartali maksustatav käive oli 174 574,95 eurot. G OÜ põhitegevusalaks on inkasso- ja 3

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi.

1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millised on kostja ema sissetulekud ning et viimasel on lepinguline esindaja. Kuigi kostja ema majanduslik olukord ei mõjuta hageja seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse ulatust, kogus kohus tõendeid ka kostja ema sissetuleku kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja ema on saanud Sotsiaalkindlustusametilt 02.2020 kuni 09.2020 500 eurot kuus ja alates 20.2020 kuni 09.2021 584 eurot kuus. Hageja apellatsioonkaebus
2. Hageja palub tühistada maakohtu ebaõiglane kohtulahend käesolevas tsiviilasjas ja teha uus kohtuotsus või saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud kohus kohtuasjas 2-21-1634 mõlema vanema varalist seisu ega saanud objektiivselt lähtuda sellest otsuse tegemisel, vaid ühekülgselt märkis hagejal mingisuguse mopeedi olemasolu nagu see kinnitaks hageja maksevõimekust. Kuid mopeed tegelikult puudub. Kohtuotsuses üldsõnaliselt märgitud hageja seos mingisuguste äriettevõtetega ei ole hageja maksevõime kinnitus. Harju Maakohus käitunud kostja teise vanema C huvides - kohus on üldsegi jätnud tuvastamata kostja teise vanema C varalise seisu – kallihinnalise luksusauto ja rahalise sissetuleku olemasolu (samuti lapsetoetused), mida kohus pidi hagiavalduse õiglasel lahendamisel arvestama.
3. Hageja taotles hagiavalduses, et mõlema poole menetluskulud maakohus jätaks nende endi kanda, seejuures lähtudes ka kostja mõlema vanema varalisest seisundist. Harju Maakohus otsuses ei ole motiveerinud ega ka põhjendanud miks mõisteti välja kõik menetluskulud hagejalt ning jäeti rahuldamata hageja taotlus menetluskulude panemiseks poolte kanda.
4. Erilist tähelepanu väärib Harju Maakohtu poolt kostja tegeliku õige nime Y otsuses märkimata jätmine. Kohtuotsuses märkinud kostja ebaõige nime – Y.
5. Kohus otsuse märgib, et on hagejalt nõudnud haridust ja eriala tõendavaid dokumente, mis tegelikult elatise lahendamisel ei oma mingit tähtsust. Seda enam, et hagejal puudub vastav haridus ja eriala mis võimaldaks töötada perspektiivsel rahalisel tööl, seejuures Ida Virumaa tööpuuduse tingimustes. Seega hagejal taolised dokumendid puuduvad ning maakohus võis selles veenduda tõendite kogumise menetluses. Vastus kaebusele
6. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi elatise vähendamiseks jäi täielikult rahuldamata alates 4

§-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad.

1. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
2. juulit 2010, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

juulini 2010 elatise välja enne

1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18;
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16). Riigikohus jäi 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud lahendis selle seisukoha juurde leides, et sarnaselt saab kohus

§ 210lg 2 kohaselt mõista 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
2. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.
4. Perekonnaseaduse § 2172 lõike 1 kohaselt loetakse, et alates
5. aasta
6. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne
7. aasta
8. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Ringkonnakohus leiab, et muutunud materiaalõigust tuleb alates 2022.a arvestada ka juhul, kui elatist maksma kohustatud isik esitas elatise vähendamise nõude enne 2022.a.
9. Hagejalt oli kostja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuna hageja (elatisehagis oli ta kostja) ei vaielnud 2016.a maakohtus toimunud menetluses elatisenõudele vastu. Enne
10. jaanuarit 2022 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt moodustas miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alaealisel hagejal puudus kohustus tõendada, et tema ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, st eeldati vanema poolt elatise tasumist pooles elatise 5

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lgtes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. 27. Alates 01.01.2022 kehtib seega olukord, kus

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev, kuid miinimumelatise ulatuses on ülalpidamist nõudev alaealine vabastatud samuti tõendamiskoormisest, st eeldatakse, et miinimummääras elatis kulub lapse ülalpidamiseks.

1. Arvestades maakohtu poolt kogutud tõendeid hageja sissetuleku ja majandusliku olukorra kohta, on hagejal kohustus kostjale tasuda igakuist elatist alates
2. jaanuarist 2022 213 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

§ 101

lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. 29. Hageja palus hagiga vähendada väljamõistetud elatist 100 euroni.

§ 1

järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna.

Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 216-11905/66, p 18;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka alates
5. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5-7.

30. Sellele, et lapsetoetuse laekumisega peaks elatise väljamõistmisel arvestama, tugines hageja juba maakohtus, kuid maakohus leidis, et elatise vähendamine lapsetoetuse saamise tõttu ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Alates 01.01.2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva riikliku lapsetoetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 31. Hageja tugines asjas sellele, et kostja ema majanduslik olukord, sh sissetulek on palju parem võrreldes hageja majandusliku olukorraga. Maakohus asus seisukohale, et see milline on kostja ema majanduslik seisukord ei oma asja lahendamisel tähtsust. Selle väitega, ei saa ringkonnakohtu arvates nõustuda, sest võrreldes varasemaga on erinev ka see, et

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud sätte mõte, et juhul, kui ühel vanemal on märkimisväärselt parem majanduslik olukord lapse vajaduste katmiseks, siis peaks elatise väljamõistmisel (aga ka võimaliku elatise vähendamise hagi lahendamisel) sellega arvestama. Maakohus kogus tõendeid kostja ema sissetuleku kohta ning neist nähtub, et kostja ema sissetulek ei ole suurem hageja sissetulekust. Seega ei ole tõendatud hageja väited, et kostja emal on parema majandusliku olukorra tõttu võimalik katta suurem osa kostja vajadustest. 6

§ 101alusel arvutatud elatis.

Kostja asus menetluses seisukohale, et hageja kohustus on tõendada, et kostja ülalpidamiseks kulub vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2021 kehtinud materiaalõiguse järgi olid kostja väited põhjendatud, kuid arvestamata jäi see, et kui kostja soovib ka pärast 1. jaanuarit 2022 saada elatist välja mõistetud ulatuses, st 2022.a 292 eurot kuus eurot ning see summa ületab kehtiva

§ 101

alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab kohus kostjale selgitama, et kostja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 2x292 eurot. Asjast nähtuvalt avaldas kostja, et ta soovib jätkuvalt, et hageja tasub elatist 2016.a otsusega väljamõistetud ulatuses. Maakohus kostjale seda ei selgitanud ja asjas jäi tõendamata, et kostja ülalpidamiskulud moodustavad igakuiselt 2x292 eurot. Ringkonnakohus leiab siiski, et arvestades maakohtu poolt otsuses tuvastatud hageja sissetulekute suurust (maakohtu otsuse p 20) ning tema majanduslikku olukorda puudub alus hagejalt mõista välja alates 2022.a suurem summa kui 213 eurot 44 senti, vastavalt

§-s 101 sätestatud muutuva suurusena, kuivõrd suurema elatise väljamõistmisel kahjustuks hageja enda ülalpidamisvõime. Seega ei oma maakohtu pool viidatud selgitamiskohustuse täitmata jätmine mõju otsustusele, kas hagejalt tuleb elatis välja mõista suuremas ulatuses kui 213 eurot 44 senti. 33. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus

§ 101

lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Riigikohus on 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud lahendis osutanud, et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Menetluskulude jaotus
2. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kantud menetluskulud 80 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7