) § 7 lg 3 jaoks tarviliku kindlusega grupilisust jaatada, sest esineb mõningane tõenäosus, et süüdistatav käitles keelatud aineid üksinda. On võimalik, et süüdistatav hankis need kusagil välismaal või kellegagi koos, aga need teised võisid mingil põhjusel n-ö mängust välja langeda. See on spekulatsioon, kuid näitab, et pole välistatud, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid üksi. Teisisõnu, grupilisust ei saa tuletada ainuüksi narkootiliste ainete väga suurest kogusest. Seega pole võimalik väita, et süüdistatav käitles keelatud aineid kaastäideviimise vormis, ega saa tõsikindlalt tuvastada faktilisi asjaolusid, mis täidavad KarS § 184 lg 2 p 1 koosseisu. 6. Maakohtuga ei saa nõustuda selleski, et süüdistataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Enamik maakohtu argumente sellise eesmärgi olemasolu ei toeta. Ainus asjakohane kriteerium on narkootiliste ainete kogus. Selge on, et nende müügist saadud kasu pidi ületama 40 000 eurot. Siiski ei tähenda see, et süüdistataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Seda saaks kindlalt väita vaid siis, kui ta oleks käidelnud keelatud aineid üksi, sest siis oleks ta saanud kogu teenitu endale jätta. Süüdistatav aga ei pruukinud üksinda tegutseda ja tõenäoliselt ei teinudki seda. Kui ta aga käitles aineid koos kaaslastega, tuleb eeldada, et tema plaanitud tasu pidi vähenema. Pole aga teada, kui palju võis süüdistataval kaaslasi olla ning kuidas pidi teenistus käitlejate vahel jagunema. Niisuguses olukorras ei saa öelda, et süüdistatav oli seadnud enda eesmärgiks saada üle 40 000 euro. Seega ei toiminud maakohus süüdistatavat KarS § 184 lg 21 järgi süüdi tunnistades õigesti, sest on võimalik, et ta ei pannud selles märgitud tegu toime. Kuriteo jaatamine ilma tõenditeta kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist
S § 184 lg 21 koosseisu, sest ta seadis eesmärgiks enam kui 40 000 euro teenimise. Kui ta aga käitles keelatud aineid koos kaaslastega, ei saa sellist eesmärki tõsikindlalt jaatada – ent sellisel juhul täitis ta KarS § 184 lg 2 p 1 koosseisu. Mõlemal juhul saab jaatada teo õigusvastasust ja süülisust. Niisiis on süüdistatav pannud igal juhul toime vähemalt ühele viidatud kvalifikatsioonile vastava kuriteo, ent pole teada, kummale kvalifikatsioonile tema tegu vastab. Sellises olukorras tuleb kasutada ehtsa valiktuvastamise võtet. Karistus tuleb mõista kergemat sanktsiooni ette nägeva koosseisu järgi. 8. Ringkonnakohtu otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et valiktuvastamise võtet ei saa kasutada. See toob kaasa ebaselguse, millised kuriteo toimepanemise asjaolud kohus tuvastas ja milles luges süüdistatava süü tõendatuks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole tõendatud, et 2
S § 184 lg 2 p 1 või § 184 lg 21 alusel. Põhjendavas osas on kohus seevastu leidnud, et tõendatud pole ei narkootilise aine käitlemine grupis ega suure varalise kasu saamise eesmärk. Kuna süüdistatav tuleb tunnistada süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, tuleb mõista uus karistus. Lisaks on kohtud lisakaristuse mõistmise juures jätnud arvestamata perekondlikud sidemed. 12. Prokuratuur ja kaitsja jäävad kassatsioonivastustes oma seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Tunnistades isiku süüdi kas ühe või teise kuriteokoosseisu järgi, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Kolleegium leiab üksmeelselt, et osutatu – ehtsa valiktuvastamise võtte kasutamine – pole lubatud ja toob kaasa teise astme kohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise. 14. Isiku süüküsimus tuleb kohtul lahendada enda siseveendumuse alusel (
Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (
). Seejuures ei tule mõista
lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Siiski ei tohi kohtu otsus tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks tuleb lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega) 15. Ringkonnakohus on eksinud süüküsimuse lahendamise põhimõtete vastu. Esiteks, heites maakohtule ette, et viimane tugines nii grupis tegutsemist kui ka suure varalise kasu saamise 3
lg 5 järgi faktilisi asjaolusid tuvastada, tuleb kriminaalasi saata teise astme kohtule uueks arutamiseks. 17. Uuel arutamisel tuleb kõigepealt tuvastada, kas süüdistatav pani ette heidetud teo toime grupis või oli ta üksiktäideviija. Alles seejärel, kui see küsimus on saanud konkreetse vastuse – grupis toimepanemine on tõendatud või mitte –, tuleb vaagida, kas süüdistataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Kui peaks tekkima tõsiselt võetavaid kahtlusi, mis puudutavad kaastäideviimist või suure varalise kasu saamise eesmärki, tuleb in dubio pro reo-põhimõttest (
Samas ei tohi esitada tõendatusele ka ülemäära rangeid nõudeid. Otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad tõsikindlalt väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (viidatud otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega).
lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab riik
Kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1200 eurot (sh käibemaks) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.