KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev
- oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18722 Tsiviilasi Osaühingu Toiran hagi X ja Mirolux OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks ning X vastuhagi osaühingu Toiran vastu töösuhtest tuleneva võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- jaanuari 2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Toiran apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): osaühing Toiran (registrikood 10812377), lepinguline esindaja Tiia-Edith Tammeleht ja seaduslik esindaja juhatuse liige MK Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap Muu menetlusosaline Endine kostja (kompromissiga ühinenud isik): Mirolux OÜ (registrikood 14444568), seaduslik esindaja juhatuse liige X Asja läbivaatamine Kohtuistungil
- oktoobri 2022, millel osalesid kompromissi osapooled ja nende esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- jaanuari 2022 otsuse resolutsiooni punktid 1, 5 ja 6 ning resolutsiooni juures märgitud menetluskulude jaotuse punktid 1 ja 3, kinnitades nende asemel osaühingu Toiran (hageja), X (kostja) ja Mirolux OÜ kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
- hageja ja kostja loobuvad kõigist oma käesolevas asjas vastastikku esitatud nõuetest; 1.
- kostja maksab hagejale hüvitise 64 eurot, mille tasub hiljemalt
- oktoobril 2022 hageja lepingulise esindaja Tiia-Edith Tammeleht pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 1.
- hageja loobub Harju Maakohtu
- augusti 2022 määrusega Mirolux OÜ-lt välja mõistetud menetluskulu hüvitise nõudest 403 eurot ja loeb selle kohustuse käesoleva kompromissi täitmisel samuti täidetuks; 1.
- kompromissi osapooled avaldavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil vaidluse eseme ega menetluskulude hüvitamise suhtes teineteise vastu nõudeid.
- Tsiviilasja nr 2-19-18722 menetlus lõpetada.
- Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot samale saajale ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.
- Kompromissiga hõlmamata hageja ja kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Kompromissiga hõlmatud nõuetega seonduvaid menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. MENETLUSE KÄIK
- Osaühing Toiran (hageja) esitas
- novembril 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) vastu tekitatud kahju 300 eurot hüvitamise ja Mirolux OÜ (kostja II) alusetult saadud 250 euro tagastamise nõudes. Hageja väitel tuleneb nõue kostja I vastu järgmistest asjaoludest: - - pooled sõlmisid
- septembril 2019 käsunduslepingu, mille järgi kohustus kostja I osutama hagejale üldehitustöid. Lepingu p 2.1.2 järgi võis hageja määrata kostja I tööle ka mõne teise äriühingu ettevõttesse tingimusel, et kostja I töö põhifunktsioonid jäävad samaks. Pooled leppisid kokku, et kostja I täidab allhanke korras käsundit Harmet Constructions OÜ-s (edaspidi: HCS); kostja I sooritas
- septembril 2019 Rootsis HCS-le kuuluva sõidukiga avarii, tagurdades otsa seisvale sõiduautole; HCS esitas
- oktoobril 2019 hagejale arve 300 euro kaskokindlustuse omavastutuse hüvitamiseks. Hageja tasus nimetatud summa HCS-le ja nõuab selle hüvitamist kostjalt I, sest ebaõigete sõiduvõtetega liiklusavarii tekitamisega rikkus kostja käsunduslepingut. Kostja II vastu esitatud nõude aluseks on järgmised asjaolud: - MK (edaspidi: võlausaldaja) maksis
- septembril 2019 kostja II kontole 250 eurot selgitusega „mööbli komplekteerimine“, kuid sellist teenust kostja II ei osutanud; võlausaldaja pöördus
- oktoobril 2019 e-kirjaga kostjate poole nõudega viivitamata tagastada alusetult makstud 250 eurot. Kostja II alusetult saadud summat ei tagastanud; võlausaldaja loovutas
- mail 2020 oma nõude kostja II vastu hagejale ja edastas
- mail 2020 kostjale II teate nõude loovutamise kohta.
- Kostja I vaidles hagile vastu ning esitas
- veebruaril 2021 vastuhagi saamata jäänud töötasu ja töölähetuse päevarahade nõudes. Kostja I palus hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja välislähetuse päevaraha kokku 1010,48 eurot (neto) ja sissenõutavaks muutunud viivise 100,24 eurot või juhul, kui hageja tasutud 250 eurot loetakse kostja I töötasuks, siis 760,48 eurot (neto) ja viivise 75,44 eurot. Kostja I väitel - - sõlmisid pooled
- septembril 2019 töölepingu ja leppisid töötasuna kokku 1310 eurot kuus. Pooled ei leppinud kokku kostja I osalises tööajas, seega saab eeldada, et ta töötas täistööajaga; enne töölähetusse minekut Eesti töötades (5.–
- september 2019) oli kostja I tööaeg esmaspäevast reedeni kl 6–16, tööaja hulka mittearvatavad vaheajad olid 15 ja 30 min, seega oli tööaja kestus 9,75 t päevas. Kostja I töötas 9,75 t ka laupäeval
- septembril
- Eelduslik tööaeg on 8 t päevas, seega sellest üleminev tööaeg on ületunnitöö ning seda kogunes kostjal I sel ajavahemikul kokku 22 t; 2
(4)- - - - - - töölähetuses töötades (
- september –
- oktoober 2019) oli kostja I tööaeg esmaspäevast reedeni kl 8–17, einetamiseks tööaja hulka mittearvatav vaheaeg oli 30 min, seega oli tööaja kestus 8,5 t päevas; laupäeviti oli kostja I tööaeg kl 8–
- Kokku tegi kostja I ületunnitööd kõnealusel ajavahemikul 23 t; kostja I ületunnitöö maht oli kokku 45 t, mis tulnuks tasustada töölepingus kokkulepitus töötasuga võrreldes 1,5-kordselt. Tunnitasu oli septembris 7,80 eurot, mille 1,5-kordne on 11,70 eurot. Ületunde oli septembris 35, mistõttu pidanuks hageja kostjale I septembris tasuma ületunnitöö eest 409,50 eurot (bruto). Oktoobris oli tunnitasu 7,12 eurot, mille 1,5-kordne on 10,68 eurot. Ületunde oli oktoobris kokku 10, mistõttu pidanuks hageja kostjale I tasuma ületunnitöö eest 106,80 eurot (bruto). Kokku pidanuks hageja kostjale I ületunnitöö eest tasuma 516,30 eurot (bruto); lepingujärgne töötasu ja ületunnitöö tasu kokku moodustavad seega 1826,30 eurot (= 1310 + 516,30), millest pärast tööjõumaksude kinnipidamist jääb järele 1468,08 eurot (neto); kostja I viibis hageja korraldusel
- septembrist
- oktoobrini 2019 välislähetuses, mistõttu pidanuks ta saama päevaraha minimaalse määraga 22,37 eurot päevas. Kostja I viibis välislähetuses 20 päeva, seega pidanuks hageja talle tasuma päevaraha kokku 447,40 eurot; hageja on tasunud kostjale I sularahas 300 eurot (lähetusse sõitmisel) ning 605 eurot (töölepingu lõppemisel), mistõttu on hagejal kostjale I tasumata 1010,48 eurot (= 1915,48 – 905). Kui lugeda ka kostja II kontole tasutud 250 eurot kostja I töötasuks, siis on hagejal tasumata 760,48 eurot; kostjal I on õigus nõuda hagejalt tasumata töötasu summalt viivist seadusjärgses määras 0,02 eurot päevas.
- Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et kostja I nõue on ka aegunud.
- Kostja II vaidles tema vastu esitatud nõudele samuti vastu, järgides kostja I väiteid.
- Maakohus jättis
- jaanuari 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja I vastu rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistes hagejalt kostja I kasuks välja saamata jäänud töötasu 518,08 eurot (neto) ja viivise 56,21 eurot. Kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Sama otsusega rahuldas maakohus nõude kostja II vastu, mõistes kostjalt II hageja kasuks välja alusetult saadud 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 32,84 eurot ja edasise viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
- jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja II vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja II kanda.
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Ta vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema hagi kostja I vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata ning rahuldati osaliselt kostja I vastuhagi saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks. Maakohtu otsust kostja II suhtes ükski pool ei vaidlustanud. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
- Maakohus jõustas vaidlustatud otsuse vaidlustamata osas ja määras
- augusti 2022 määrusega kindlaks kostja II poolt hagejale hüvitatava menetluskulu summa 403 eurot. See määrus jõustus edasi kaebamata.
- Pooled esitasid
- oktoobri 2022 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3
(4)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse apellatsioonkaebusega hõlmatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
- Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
- Hageja palus tagastada apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu. Selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on pooled esitanud töösuhtest tulenevaid nõudeid.
- Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
- TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
- (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)