Obsah (6)

§ 65§ 31§ 35§ 41§ 40§ 42

2-20-114528 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-114528 Lahendi tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Kozlova

§ 65) kui ka kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS).

10. KÜS § 7 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. KÜS § 15¹ järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 11.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamine ning kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 4 2-20-114528
2. Kohus märgib, et kuigi võlgnevuse väljamõistmiseks on erinevad seadused, ei ole võla sissenõudmise põhimõtted oluliselt muutunud. Kohus selgitab, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (kui arvestus on seotud ruutmeetritega). See tähendab, et avalduse rahuldamiseks pidi avaldaja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnda liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14).
3. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist. Avaldaja nõuab põhivõlgnevust summas 3593,61 perioodi 2015.a veebruarist kuni 01.10.2020 ja jooksvat viivist alates avalduse esitamisest seadusjärgses määras. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (dtl 63).
4. Nõude tõendamiseks esitas avaldaja arveldused alates 01.01.2015 kuni 30.09.2020 (dtl 64-65, 66), millest nähtub, et võlgnikult on veebruaris 2015 laekunud 1893,81 eurot ning pärast seda ei ole laekumisi toimunud, võlgnevus moodustab 3593,61 eurot. Avaldaja esitas ka puudustatud isikule väljastatud arved (dtl 67-271).
5. Majandamiskulude arvestamise aluseks on korteriühistu üldkoosoleku protokollid (dtl 274-311), millega on kehtestatud teenuste ühe m2 hinnad. Avaldaja selgitas nõude kujunemist aastate kaupa ja viidanud vastavatele otsustele: - aastal 2015 majandamiskulude tasu oli 0,40 €/1 m2, remonditasu oli 0,20 €/1 m2 ja tasu laenu tagastamiseks oli 0,10 €/1 m2 (tõendab lisa 4 - 04.06.2015 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga, dtl 274-280); - aastal 2016 majandamiskulude tasu oli 0,40 €/1 m2 ja remonditasu oli 0,20 €/1 m2 (tõendab lisa 5 - 04.07.2016 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga, dtl 281-285); - alates 01.05.2017 majandamiskulude tasu oli 0,42 €/1 m2 ja remonditasu oli 0,20 €/1 m2 (tõendab lisa 6 - 05.07.2017 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga; dtl 286-290); - alates 01.06.2018 majandamiskulude tasu oli 0,43 €/1 m2, remonditasu alates 01.06.2018 kuni 30.09.2018 oli 0,20 €/1 m2, remonditasu alates 01.10.2018 kuni 5 2-20-114528 30.04.2019 oli 0,30 €/1 m2 ja remonditasu alates 01.05.2019 kuni 30.09.2019 oli 0,50 €/1 m2 (tõendab lisa 7 - 25.06.2018 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga; dtl 291-297); - aastal 2019 majandamiskulude tasu oli 0,43 €/1 m2, remonditasu alates 01.10.2018 kuni 30.04.2019 oli 0,30 €/1 m2 ja remonditasu alates 01.05.2019 kuni 30.09.2019 oli 0,50 €/1 m2 (tõendab lisa 8 - 26.06.2019 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga; dtl 298-304); - aastal 2020 majandamiskulude tasu on 0,43 €/1 m2, remonditasu alates 01.10.2020 kuni 31.05.2020 on 0,30 €/1 m2 ja remonditasu alates 01.06.2020 kuni 30.09.2021 on 0,50 €/1 m2 (tõendab lisa 9 - 13.07.2020 üldkoosoleku protokoll koos kinnitatud majanduskavaga; dtl 305-311).
6. Avaldaja esitas ka ehitisregistri väljavõtte, millest nähtub, et korteriühistus on kokku 60 korterit ning puudutatud isiku korteri pindala on 39,7 m2 (dtl 312-316).
7. Avaldaja esitas ka kolmandate isikutega sõlmitud teenuste osutamise lepingud, mille alusel osutatakse korteriühistule gaasi- ja kütteteenuseid (dtl 317-322; 342-351), ja teenuste osutajate poolt esitatud arved (dtl 323-341, 352-447) .
8. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist. Võlgnik ei ole ka vastuväiteid esitanud. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele põhivõlg summas 3593,61 eurot perioodi veebruar 2015-01.10.2020 eest. 20.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

1. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult jooksev viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 10.04.2020 seadusjärgses määras. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ning ka viivise nõue kuulub väljamõistmisele R D.
2. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ning puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlgnevus 3593,61 eurot ning viivis alates avalduse esitamisest 10.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus
3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
4. Kuid tegemist on hagita menetlusega, on oma olemuselt asi sarnane võistleva menetlusega ja seetõttu leiab kohus, et ka menetluskulude osas tuleks kohaldada hagimenetluse kohta käivaid sätteid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6 2-20-114528
5. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. Dokumentide kättetoimetamine
6. TsMS § 314¹ lg 1 alusel kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. TsMS § 311¹ lg 5 järgi loetakse menetlusdokument käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
7. Puudutatud isikule olid maksekäsu kiirmenetluses dokumendid kätte toimetatud e-posti teel. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et puudutatud isik ei ole vastuväidet digiallkirjaga kinnitanud, ei ole kohtul kahtlust, et e-posti aadressil sai dokumendid kätte just R D. Esiteks, tema vastuväites sisalduvad sisulised põhjendused, mis näitab, et isik on kursis korteriühistu nõudega. Samuti selgub vastuväitest, et puudutatud isikul oli ka pretensioone korteriühistu vastu. R D e-posti aadressi kasutas ka korteriühistu suhetes korteriomanikuga ning, nagu selgub vastuväitest, on seda R D ise soovinud. Kohtuametnik on suhelnud R D ka telefoni teel ja tema kinnitas enda e-posti aadressi. Viimasest kirjast selgub muuhulgas, et R D soovib Ühendkuningriigist välja kolida ning asuda elama teisse riiki. Neil põhjustel leiab kohus, et antud asjas on kõige kindlam dokumentide kättetoimetamise viisiks just e-posti teel kättetoimetamine. E-posti on võimalik isikul kasutada, viibides erinevates riikides, võib nii kätte saada dokumente kui ka vastata nii kohtule kui ka näiteks korteriühistule. Kohus on proovinud dokumente kätte toimetada tavapostiga, kuid see ebaõnnestus. Maksekäsu kiirmenetluses teatas R D enda posti aadressi, kuid kontrollimisel selgus, et tegemist pole üldse eluruumiga. Teisi aadresse ei ole aga kohtule teada ega ole võimalik neid ka välja selgitada. Neil põhjustel ei ole võimalik proovida uuesti kätte toimetada tavapostiga. Samuti kui eeldada, et puudutatud isik kolis ja elab teises riigis, siis ei ole mõistlik taas proovida dokumente kätte toimetada tähitud kirjaga. Dokumente ei ole võimalik kätte toimetada ka pädeva asutuse kaudu, kuna selleks tuleb märkida isiku aadressi. 7 2-20-114528
8. Kohus leiab, et ka Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamine ei ole efektiivne. Kohus leiab, et e-posti teel kättetoimetamine on antud juhul palju kindlam viis kui avalik kättetoimetamine, kuna puudutatud isik on kohtuga e-posti teel suhelnud ja kohtule vastanud.
9. Seetõttu loeb kohus, et avaldus oli puudutatud isikule kätte toimetatud e-posti teel ning ka käesoleva lahendi tuleb talle kätte toimetada samal e-posti aadressil. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 8