← Eesti

1-22-4562/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.augustil 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4562 (22231502624) Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi se

§ 25

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Süüdistatav Renee Kirs, isikukood: 37204040256; elu- või asukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxxharidusega; xxx; 6 kehtivat kriminaalkaristust: viimati karistatud 17.06.2022 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu ja 10 päeva. Kohtuotsus ei ole jõustunud, karistus on kantud 16.06.2022-26.07.

  1. Viimane kehtiv karistus Harju Maakohtu 18.02.2022 otsusega nr 1-218956 lühimenetluses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 6 kuud, karistuse kandmise aeg 17.11.2021-10.05.2022 Tõkend: ei kohaldatud, KrMS § 217 korras kinni peetud 31.07.2022 kell 20:04 Prokurör Reelika Ratassepp Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 306, § 309 lg 3, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Renee Kirs KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Renee Kirs´ile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Renee Kirs´i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Renee Kirs´ile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates Renee Kirs´i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
  2. juulist
  3. Kohaldada Renee Kirs´i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada Renee Kirs kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.
  4. Asitõendid: CD-plaat 31.07.2022 aadressil xxx, Tallinn asuva xxx turvakaamerate videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  5. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 7, 8 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada kannatanu R AS poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista Renee Kirs´ilt välja tsiviilhagi kokku 2.35 eurot R AS kasuks, milline rahasumma tuleb kanda R AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank).
  6. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Renee Kirs´ilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost ½, s.o 490.50 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64.80 eurot ja kohtumenetluses 129.60 eurot, s.o kokku 194.40 eurot. Kaitsja sõidukulud 3 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Renee Kirs võib menetluskulud, kokku 684.90 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes vastavalt maksegraafikule iga kuu viimaseks päevaks vähemalt 57.07 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700025539 ja selgitus „Renee Kirs, kriminaalasi 1-22-4562, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Viitenumber xxx. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2
  7. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 31.08.
  8. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.
  9. Süüdistus Renee Kirsi (Kirs) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja keda on selle eest viimati karistatud Harju Maakohtu 17.06.2022 otsusega nr 1-22-3803 ning vabanedes karistuse kandmiselt 26.07.2022, uuesti ehk süstemaatiliselt 31.07.2022 kella 18.51 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas R kaupluses võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvad kaks 0,5l purki Hoggys Longero Gin-i maksumusega 2,35 eurot tk, kogumaksumusega 4,70 eurot ja purgi rohelisi oliive maksumusega 2,29 eurot, ehk kaupa kogusummas 6,99 eurot ning pani need endale taskusse ja läbis turvaväravad, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna Renee Kirs peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Üks purk Hoggys Longero Gin-i maksumusega 2,35 eurot on rikutud, ülejäänud kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Seega pani Renee Kirs oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja menetluse käik

  1. augustil 2022 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse Renee Kirsi süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. 11. Prokurör taotles R. Kirs süüditunnistamist Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja tema karistamist 3 kuulise vangistusega vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Karistuse 2 kuud kandmise algust palus prokurör arvata alates kinnipidamisest 31.07.2022, samuti välja mõista tsiviilhagi, menetluskulud, sundraha.

  1. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd, kahetses. Tegu on toime pandud alkoholijoobes ning süüdistatav ei mäleta miks ta ei tasunud asjade eest, raha tal oli kaasas. Süüdistatav selgitas, et tal on kehv tervislik seisund, ta on invaliid, tal on epilepsia ning tema poeg peab teda üleval. Süüdistatav avaldas soovi olla kellegi järelevalve all, see motiveeriks teda.
  2. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohti leides, et süü on tõendamist leidnud, süüdistatava tervislik seisund on halb ning süü antud asjas on väike. Kaitsja hinnangul võiks süüdistatavale määrata tingimisi vangistuse allutades süüdistatava kontrollnõuetele poolteist aastat lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. Samuti avaldas kaitsja soovi ajatada menetluskulud. 3 Kohtu seisukoht
  3. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
  4. Kohtule on esitatud R AS avaldus millest nähtub, et 31.07.2022 kella 19.18 paiku on aadressil xxx, Tallinn asuvast R AS-le kuuluvast kauplusest R varastatud järgnevat kaupa kogusummas 6,99 eurot – kaks alkohoolset džinnijooki Hoggys Longero maksumusega 2,35 eurot tk kogumaksumusega 4,70 eurot ja rohelised oliivid maksumusega 2,29 eurot. Üks purk džinnijooki on rikutud, mistõttu on R AS-le tekitatud kahju 2,35 eurot. Avalduses on kirjeldatud varguse toimepannud meesterahvast: hall nokamüts, umbes 180cm pikk, tumesinine jope, tumesinised teksad, umbes 50-aastane ja prillidega, kes pani põue 2 džinni ja oliivid ning proovis maksmata väljuda, kuid turvatöötaja avastas selle ning läks isikuga laoruumi.
  5. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 31.07.2022 kell 18.55 on xxx aadressil xxx, Tallinn kinni peetud mustas jopes eakam mees, kes 31.07.2022 kell 18.51 pani taskusse kaks purki džinni kogumaksumusega 4,70 eurot ja purgi oliive maksumusega 2,29 eurot ning üritas poest lahkuda, kuid isik peeti kinni tunnistaja J L poolt. Isik on politseile üle antud 31.07.2022 kell 20.
  6. Tunnistaja J L ütluste kohaselt oli ta 31.07.2022 tööl aadressil xxx asuvas R kaupluses ja kella 18.51 ajal märkas valvekaamerast, kuidas meesterahvas pani jope taskusse kaks purki 0,5liitrist Longero džinni maksumusega 2,35 eurot tk, kogumaksumusega 4,70 eurot ja purgi rohelisi oliive Queen Olives maksumusega 2,29 eurot ehk kaupa kogusummas 6,99 eurot. Seejärel kell 18.53 läbis isik turvaväravad kauba eest maksmata ning tunnistaja pidas isiku kinni. Üks purk džinni maksumusega 2,35 eurot on rikutud, teine purk džinni ja purk rohelisi oliive on rikkumata ja kauplusele tagastatud.
  7. kaupluse turvakaamerate salvestisi on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, juurde on koostatud fototabel. Protokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva R kaupluse müügisaali. On näha, et 31.07.2022 kella 18.48 ajal siseneb müügisaali umbes 55-aastane meeserahvas halli nokamütsi, musta jope, siniste poolpikkade teksapükste ja mustade sandaalidega ning võtab ostukorvi. Kell 18.50 – 18.51 võtab riiulist kaks purki Longerot, keerab midagi ja paneb ostukorvi, liigub riiulite vahele ja võtab ostukorvist purgid ning peidab jopetaskusse. Kell 18.51 võtab riiulist oliivid ning paneb jopetaskusse. Kell 18.53 jätab tühja ostukorvi maha, väljub kaupluse kassadest mööda jättes taskutes asuva kauba eest maksmata. Seejärel toimub kinnipidamine ja isiku konvoeerimine.
  8. On tuvastatud, et tegemist on süüdistatavaga Renee Kirs, seda kinnitab 31.07.2022 kell 19.43 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll. Isik on tuvastatud tema enda ütluste ja andmebaasis olevate andmete ja foto järgi kui Renee Kirs (ik 37204040256, xxx).
  9. Renee Kirs peeti kahtlustatavana kinni, seda kinnitab kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Renee Kirs on kahtlustatavana kinnipeetud 31.07.2022 kell 20.04 aadressil xxx, Tallinn. Protokollis on kirjeldatud isiku riietust kinnipidamisel – lühikesed teksapüksid, musta värvi sandaalid, valget värvi t-särk ja halli värvi nokamüts.
  10. Kohtus antud süüdistatava Renee Kirsi ütlused kattuvad kahtlustatavana ülekuulamise protokollis antud ütlustega, milles isik tunnistab toimepandud kuritegu. Isik selgitab, et asjaolusid täpselt ei mäleta, sest on epileptik ja seoses sellega on ka mäluprobleemid. 4 Mäletab, et läks xxx asuvasse R kauplusesse müügisaali, kus võttis kaks purki džinni ja oliivid ning pani taskusse. Enda mäletamist mööda soovis kauba eest tasuda oma pangakaardiga, millel oli 10 eurot. Suundus kassa poole ja enda mäletamist mööda müügisaalist ei väljunud. Kassa asub turvaväravate läheduses. Turvatöötaja pidas isiku kinni, tal ei olnud plaani ära joosta. Turvatöötaja hakkas kaupa käest ära tirima ning siis viskas võetud kauba põrandale. Isik kahetseb tehtut ning on nõus kahju hüvitama. Isikul on enda sõnul alkoholisõltuvus, ei tööta ja ei oma sissetulekut peale pensioni, on töövõimetuspensionär.
  11. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et R. Kirsi joovet on 31.07.2022 kell 19.46 aadressil xxx, Tallinn kontrollitud indikaatorvahendiga ning isiku alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus tuvastati 0,86 mg/l.
  12. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
  13. R. Kirsil on kuus kehtivat kriminaalkaristust, kõik varguse kooseisule s.o KarS § 199 lg 2 p 9 vastavate tegude eest. Ajaperioodil 2017 kuni 2021 määratud kriminaalkaristused vangistuse näol on pööratud täitmisele. Perioodid mil R. Kirs viibib vabaduses (ehk ei täida talle määratud vabaduskaotuslikku karistust) on küllalt lühikesed ning varguse episoodid neil perioodidel on sagedasti korduvad. Viimase aasta jooksul on R. Kirs toime pannud kuus varguse episoodi, märkima peab sedagi, et üle poole sellest ajast on R. Kirs kandnud karistust kinnipidamisasutuses ning teod on toime pandud väljaspool kinnipidamisasutust. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus nr 1-21-8956 ning kinnipeetavate isikute registri väljatrükk, mille kohaselt Renee Kirs on karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses vangistusega 6 kuud (ärakandmata karistus 5 kuud ja 23 päeva), karistuse kandmise aeg 17.11.2021 – 10.05.
  14. Lisaks eeltoodule nähtub kohtle esitatud andmetest, et R. Kirs on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu poolt
  15. juuni
  16. a otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi 16.06.2022 toimepandud varguse katse eest, milles teda karistati vangistusega 2 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kandmisele kuulus 1 kuu ja 10 päeva vangistust, mille kandmist arvestati alates tema kinnipidamisest s.o alates 16.06.

  1. Kõnealune karistus on käesolevaks hetkeks kantud kuid kohtuotsus pole käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel jõustunud, ometigi heidetakse talle käesolevas kriminaalasjas ette 31.07.2022 toime pandud varguse episoodi. Eelneva kinnituseks on kohtule esitatud Harju Maakohtu 17.06.2022 otsus nr 1-22-3803, määruskaebuse koopia ning kinnipeetavate isikute registri väljatrükk. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul igakülgselt tuvastatud, et süüdistatav on süstemaatiliselt toime pannud varguse koosseisule vastavaid tegusid alates 2017 aastast. Arvestades toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on põhjendatud alus arvata, et varguste toimepanemine on muutunud isiku jaoks harjumuspäraseks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju (alkoholi, toitu, tarbeesemeid), saades iseenesest aru, et tervislik seisund on kehv ning alkoholi tarbimine enda seisundis võib olla võimalik juurpõhjus kuid astumata ühtegi sammu selleks, et oma harjumusi muuta. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul R. Kirsi tegude näol tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o tegemist on süstemaatilise vargusega ja on tuvastamist leidnud, et R. Kirs pani 5 oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et R. Kirsi tegu vastab varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva kauba) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni. Karistus ja tõkend
  2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, tegu jäi katse staadiumisse ja varastatud asjade väärtus oli väike. Kohtu hinnangul väljendas isik kahetsust andes lisaks selgitusi, et tal puue mis on ta elu väga keeruliseks teinud ning tegelikkuses soovib ta end parandada ja töötada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R. Kirsile karistuse alla sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 2 kuud vangistust.
  3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 18). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. Kirsil 6 kehtivat kriminaalkaristust ja hulgaliselt väärteokaristusi. Uus varguse episood pandi toime 5 päeva pärast eelmise kohtuotsusega määratud karistuse kandmist (vabanes karistuse kandmiselt 26.07.2022, varguse episoodi pani toime 31.07.2022). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest tingimisi vabastamist kuidagi põhjendatuks. R. Kirs ei ole aru saanud oma teo keelatusest, jätkates süstemaatiliselt samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kuivõrd R. Kirsil on sedavõrd suur oht edaspidiselt toime panna uusi vargusi ei ole võimalik R. Kirsi tingimuslikult vabastada, mistõttu nõustub kohus prokuröriga, et määrata tuleb vangistus mis tuleb ära kanda. Vaatamata süüdistatava selgitustele, et ta soovib, et keegi tema üle järelevalvet peaks selgitab kohus, et kriminaalhooldusele saab ja tuleb määrata süüdistatavad, keda on võimalik tingimuslikult vabastada. R. Kirsi isiku elustiili arvestades ei ole kohtul veendumust, et ta täidaks kriminaalhooldustingimusi ja määratavaid lisakohustusi. Samuti arvestades isiku suurt soovi jääda vabadusse ei ole kohtul veendumust, et R. Kirs võiks ilmuda karistuse vabatahtlikule täitmisele. 2 kuulise vangistuse kandmist lugeda alates R. Kirsi kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates
  4. juulist 2022 ning täitmise tagamiseks tuleb R. Kirs kohtusaalis vahistada. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Tsiviilhagi
  5. 31.07.2022 toime pandud vargusega tekitas süüdistatav R AS-ile varalise kahju, mille kohta on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 2.35 eurot. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 2.35 eurot on tõendatud kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Renee Kirsilt R AS-i kasuks tekitatud varaline kahju summas 2.35 eurot, milline kanda R AS a/a xxx Swedbankis. 6 Asitõendid ja menetluskulud
  6. Kriminaalasja materjalide hulgas on CD-plaat, mida on asitõendina vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.
  7. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb R. Kirsil riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost pool, s.o 490.50 eurot. Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses oli 64.80 eurot ja kohtumenetluses 129.60 eurot, s.o kokku tuleb määratud kaitsjale määratud tasu tasuda 194.40 eurot. Kaitsja sõidukulud 3 eurot jätta riigi kanda.
  8. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust (kokku 684.90 eurot) ja asjaolu, et süüdistataval ei ole püsivaid sissetulekuid, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul, tasudes vastavalt maksegraafikule iga kuu viimaseks päevaks vähemalt 57.07 eurot. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.