2-22-2700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022.a, Ta

§ 101sätestatud määra.

1. Alates 20.02.2022 kuni 31.03.2022 kuulub tasumisele elatis summas 213,44 eurot kuus;
2. Alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 kuulub tasumisele elatis summas 225,64 eurot kuus;
3. Alates 01.04.2023 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
4. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt

§-s 101 sätestatule; 1 2-22-2700 7. Määrata kindlaks elatise suuruse arvutamise alused:

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

1. Elatis tuleb tasuda A. K. seadusliku esindaja J. K. arvelduskontole nr EEXXX iga kuu
2. kuupäevaks.
3. Tühistada 20.09.2022.a kell 11.00 toimuma määratud kohtuistung.
4. Muuta tsiviilasja hinda ning lugeda selleks 597,24 eurot.
5. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD A. K. esitas 20.02.2022.a Harju Maakohtule hagi A. K. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse esitamisest kostjale A. K.le makstavat igakuist elatise summat alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse järgse alammäärani. Kostja on 10.08.2022.a vastuses hagile võtnud hagi õigeks ning on nõus elatise vähendamisega hagis taotletud määras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama sätte kolmas lõige täpsustab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on 10.08.2022.a vastuses hagile võtnud hagi õigeks ning on nõus elatise vähendamisega hagis taotletud määras. Kohus võtab kostja vastuse toimikusse ning lahendab selle kohtuistungit pidamata. Kohus tühistab TsMS § 352 lg 1 alusel 20.09.2022.a toimuma määratud kohtuistungi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab põhjendatuks selgitada, et perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 2 2-22-2700 Ts

MS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: − oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja − hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-16-15639 tehtud 14.12.2016.a määrusega kinnitanud A. K. ja A. K. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub A. K. A. K. kasuks igakuist elatist pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.11.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse (

) § 2172 lg 1 näeb ette, et kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse esitamisest kostjale A. K.le makstavat igakuist elatise summat alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse järgse alammäärani.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 täpsustab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus rahuldab A. K. hagi temalt välja mõistetud elatise vähendamiseks hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning muudab Harju Maakohtu 17.01.2008 kompromissimäärust (tsiviilasjas nr 2-07-25443) järgmiselt: − A. K. tasub lapse A. K. kasuks alates 20.02.2022.a kuni 31.03.2022.a igakuiselt tema ülalpidamiseks elatist seadusjärgses alammääras lapsetoetust, arvesse võttes elatist summas 213,44 eurot. − A. K. tasub lapse A. K. kasuks igakuiselt tema ülalpidamiseks elatist seadusjärgses alammääras lapsetoetust, arvesse võttes alates 01.04.2022.a kuni A. K. täisealiseks saamiseni summas 225,64 eurot. Elatise summat indekseeritakse iga aasta

1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 3 ja
2. Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus muudab TsMS § 136 lg alusel tsiviilasja hinda. Kohus selgitab, et tsiviilasja hind kujuneb hagejalt varasemalt välja mõistetud elatise summa ning käesolevas asjas taotletava elatise summa vahest. Võttes arvesse hageja nõudeid ning TsMS § 129 lg-s 2 sätestatut, siis tuleb tsiviilasja hinnaks lugeda 597,24 eurot (s.o lapsetoetust arvestades 9 x (292 – 225,64)). TsMS § 161 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 3 2-22-2700 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus on tsiviilasja toimiku põhjal tuvastanud, et hagejal muud menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4