← Eesti

2-21-143991/11

Obsah (9)§ 415§ 444§ 173§ 162§ 138§ 139§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läb

) § 468 lg 1 p 2). 6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (kostja) 2 314,50 euro saamiseks. Kohus tegi 5.01.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 21.01.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.01.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue 1 777,24 eurot, intress 242,40 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,59 eurot ja viivis 2

(4)2-21-143991 − − − − − − − − põhinõudelt 1 777,24 eurolt alates 27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 840 eurot. Harju Maakohus tegi 15.03.2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 777,24 eurot, intressi 242,40 eurot, viivise 64,66 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivise põhinõudelt (1 777,24 eurot) alates 27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 470 eurot ja viivise kuni täitmiseni. Hageja esitas 25.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 15.03.2022 tagaseljaotsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2022 otsusega maakohtu 15.03.2022 tagaseljaotsuse, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 263,93 euro nõudes ja põhinõudelt 1 777,24 eurot alates 27.01.2022 arvestatava viivise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt esimese astme menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 420 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest summas 245 eurot, maakohtu menetluses kantud õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kogusummas 665 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi maakohtu menetluses on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 108 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole apellatsioonkaebuse esitamise eest õigusabikulu tekkimisele tuginenud ega kulude väljamõistmist taotlenud. Hageja kinnitas 04.04.2022 menetlusdokumendis, et hageja 3

(4)2-21-143991 menetluskulu apellatsioonimenetluses moodustab apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 245. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud esimese ja teise kohtuastme menetluses (665+108) 773 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 773 eurot ning menetluskuludelt (773 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.