lg 1 alusel vangistusega 6 kuud, mis jäeti
Väärteokorras 3 (kolm) kehtivat karistust. süüdistuses
Süüdi tunnistada Andres Aasma
2.
lg 4 ja
lg 2 kohaselt suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (s.o 1 aasta 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 23.11.
§-le 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud 2 (kaks) aastat vangistust ehk 720 (seitsesada kakskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumise päevast. 1 1-22-4725 5. Võttes aluseks
lg 4 on Andres Aasma kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel kohustada Andres Aasmad käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.
lg 2 p 8 alusel kohustada Andres Aasmad käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta Andres Aasmalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 (kaheksaks) kuuks. 11.
lg 1 alusel laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti st korduvalt 06.11.2021 kella 03.20 ajal Harju maakonnas Harkujärve külas Liiva teel Käämo tee 1 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - EKEI uuringuakti nr 26T järgi tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,09 mg/g, ± 0,06, k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,03 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega Andres Aasma pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Seega pani Andres Aasma toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Puudub Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Andres Aasma, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, 23.11.2020. a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 6 kuu vangistuse võrra, mõistes Andres Aasmale lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Lähtuvalt
lg 1 asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub Andres Aasma järgima
Lisaks kohustada Andres Aasmat
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 981 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 49 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 1-22-4725 Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Andres Aasma tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti nähtub kokkuleppest, et asitõendina on märgitud mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis oli paigutatud 06.11.2021 politseiparklasse Tallinnas Rahumäe tee 6/1 ja mis väljastati parklast omanikule 08.11.2021. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318 ning
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.