Obsah (6)

§ 102§ 101§ 61§ 97§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise 26.08.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-3839 Tsiviilas

§ 102

lg 2 põhjendas kohus seda asjaoluga, et kostjal ei ole seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega võimalik tööle minna ja sissetulekut teenida. Kostja noorim laps R.-M. V. sai xxxx kolme aastaseks, mistõttu lõppes lapsehoolduspuhkus ja puuduvad takistused, miks ei saaks kostja tulu teenida ja oma lapsele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta. Ilmselgelt ei vasta 2008 aastal välja mõistetud elatis summas 2 631 krooni ehk 168 eurot kuus tänapäeval enam miinimumelatise nõuetele. Seega on maksete suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Vastavalt 01.01.2022 jõustunud Perekonnaseaduse muudatusele on elatise baassummaks 200 eurot, millele lisandub 3% eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, ehk antud juhul 43 eurot ja millest lahutatakse pool peretoetusest, ehk antud juhul 30 eurot. Elatise summaks jääb seega 213 eurot. Hageja on teinud kohtuväliselt kostjale ettepaneku maksta miinimummääras, kuid kostja on sellest keeldunud. elatist seaduses sätestatud

1. 23.03.2022 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles taotleb muuta 12.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt M. V. (endise nimega M. O.) hageja seadusliku esindaja R. O. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx. 2 Hageja palub kohtuotsuse resolutsioonis märkida, et elatis tuleb tasuda R. O. arveldusarvele xxxx AS Xxxx, märkides selgituseks „Elatis O.ile“. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 10 (kümnendaks) kuupäevaks.
2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab järgmist. Kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt lapse kasuks välja elatis summas 2 631 krooni (168 eurot) kuus, on tehtud 2008 aastal, mil O. O. oli xxxxaastane. 2020 aastal tehtud kohtuotsuses jättis kohus elatise suuruse muutmata mitte sel põhjusel, et elatise suurust mõjutavad asjaolud pole 12 aasta jooksul muutunud, vaid üksnes põhjusel, et kostja kasvatas sel ajal alla 3-aastast last ning ei saanud lapse kõrvalt tööle minna. Tänaseks on kõik kostja lapsed enam kui 3 aastat vanad ja kostjal puudub mistahes takistus tulu teenimiseks. Ilmselgelt ei ole 2008 aastal xxxx-aastasele lapsele välja mõistetud elatis enam kooskõlas hilisteismelise eas poisi vajadustega. Tänasel päeval põhineb elatise suuruse arvutamine teadlaste poolt läbi viidud uuringutel, mis on leidnud seadusesätetena kajastamist perekonnaseaduse §-is
3. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on töövõimetu. Asjaolu, et kostja ei tööta, ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kostja vastuses puudub igasugune mõistlik selgitus selle kohta, miks ta ei tööta ega teeni sellega tulu. Puudulik keeleoskus, erihariduse puudumine, töökogemuse puudumine jms ei ole kindlasti tõsiseltvõetavad argumendid. Kostja pole esitanud tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda elatist teenida. Kostjal on teisest kooselust tõesti veel kaks alaealist last. Kostja jätab aga märkimata, et need lapsed elavad koos mõlema vanemaga ehk siis laste isa annab neile ülalpidamist vahetult. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nende laste isa on töövõimetu. Ainetu on kostja väide, mille kohaselt on tema lapse (hageja) vajadused väiksemad, kui seaduses sätestatud miinimum. Kostja väidab seejuures, et arvesse tuleks võtta lapsele kutseõppeasutuse poolt makstavat õpitoetust summas 60 eurot kuus, praktikatasu, koolilõuna toetust. Tegemist on samuti ainetute väidetega. Xxxx, kus hageja õpib, makstakse õpitoetust vaid parimate õpitulemustega õpilastele; hageja paraku nende hulka ei kuulu. Koolilõuna hüvitamine on sisuliselt sama, mis üldhariduskoolis tasuta koolilõuna pakkumine.

ei näe ette, et kooli poolt lõunasöögi pakkumist saaks arvesse võtta elatise suuruse vähendamisel. Mis puutub praktikatesse, siis nendel hakkab O. osalema alles II kursusest ehk juba täisealisena; käesolevas asjas tehtav otsus kehtib vaid kuni O.i täisealiseks saamiseni. Samuti ei ole praktikal tasu saamine garanteeritud, vaid sõltub praktikakoha pakkuja tahtest. Kostja vastuväited

1. Kostja leiab, et õigusliku olukorra muutumine ei anna alust elatise suuruse muutmise hagi esitamiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema ülalpidamiskulud on võrreldes 2021 kevadega oluliselt suurenenud. Asjaolu, et tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatis summas 168,15 eurot vastas tänapäeva nõudele, hindas kohus 10.03.2021 otsuses tsiviilasjas xxxx. Maakohus jättis hageja elatise suurendamise hagi rahuldamata.
2. Kostja hinnangul esinevad antud juhul järgmised mõjuvad põhjused

§ 101

määrast väiksema elatise väljamõistmiseks: vanema ebapiisav varaline olukord, objektiivsetel põhjustel on kostjal raskendatud teenimisvõimaluse leidmine xxxx, kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, kellest noorim on xxxx-aastane ja vanim xxxx-aastane ning kes hagejale elatise väljamõistmisel

§ 101

sätestatud määras osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal on miinimumist väiksemad vajadused ja vajadused saab osaliselt kaetud õpitoetuse ning praktikatasu arvelt. 3 Kostja märgib, et ei ole oma varalise olukorra tõttu võimeline tasuma hagejale elatist suuremas summas kui on kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud. Sellises summas on kostja hageja ülalpidamiskohutust ka täitnud. Elatise suurendamise korral ei oleks kostjale tagatud toimetulek ühetaoliselt hagejaga. Kostja selgitab, et 2021 aasta oktoobris kolis kostja koos kahe noorima lapsega R.-A. V. ja R.-M. V. xxxx elama. Kostja abikaasa töötab xxxx. Kolimine oli tingitud asjaolust, et hageja algatas 20.05.2021 (pärast tsiviilasjas xxxx tehtud kohtulahendi jõustumist) elatise võlgnevuse sundtäitmise, mistõttu kostja ja tema abikaasa pidid müüma 2019 juunis pangalaenu eest soetatud elamu xxxx. Elatise võlgnevus tekkis ajal kui kostja oli noorima xxxx-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks oli riiklik lapsetoetus, mis ei võimaldanud tal hagejale 168,15 euro suurust elatist maksta ning kostja toetas hagejat 50 eurose elatisega. Kostjal puudub sissetulek. Kostjale vallas- ega kinnisvara ei kuulu. Kostja elab perega xxxx üürikorteris, mille üür ja kõrvalkulud on kuus kokku summas 1265 eurot. Lisanduvad kulud elektrile summas 65 eurot kuus ja internetile summas 18,99 eurot. Kostja pere toidukulu kuus on kokku summas 650 eurot ning noorimate laste lasteaiale kulub kokku 104 eurot. Seega kulutused kokku on summas 2102,99 (1265+65+18,99+650+104) eurot, mis teeb ühe pereliikme kuluks 525,75 eurot. Kõik pere püsikulud kannab kostja abikaasa. Kostja leiab, et vanemad saavad rahuldada hageja vajadusi vastavalt sellele, milline on nende varaline võimekus ja üle jõu elamist ei saa pidada mõistlikuks. Antud asjaolule on juhtinud hageja tähelepanu ka maakohus oma 10.03.2021 otsuses tsiviilasjas xxxx, p 52 märkides, et hagejal tuleb oma kulutuste planeerimisel arvestada oma vanemate varaliste võimalustega. Vanemad ei ole saanud kunagi hagejale lubada elulaadi, mis oleks vastanud seaduses sätestatud elatise miinimummäärale. Neil aastatel, kui hageja elas koos emaga, maksis isa lapsele elatist summas 150 eurot (Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr xxxx). Hetkel maksab kostja hagejale ülalpidamist R. O.lt laekunud 850,58 euro arvelt. Kostja selgitab, et maakohus tegi 03.01.2022 tsiviilasjas nr xxxx menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruse, millega mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude hüvitisena 1377 eurot ja väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt seadusjärgse viivise kuni kulude tasumiseni. Kohtumäärus jõustus 21.01.

1. Teine osapool teatas, et arvestab alates 21.12.2021 kuni 21.12.2022 elatise summaks 213 eurot, mitte kohtuotsusega väljamõistetud 168,15 eurot ning tasaarvestab seejärel vastastikused nõuded. Kohus on käesolevas tsiviilasjas selgitanud hagejale, et väljamõistetud elatist omatahtsi ja tagasiulatuvalt muuta ei saa. Kuivõrd VÕS § 200 lg 1 p 1 välistab tasaarvestuse, siis võlgneb hageja kostjale 540 eurot ja lisanduva viivise. Kostja töökoha leidmise võimalused xxxx on piiratud kuna ta ei oska xxxx keelt. Töö- ja ettevõtlusbüroos (TE-büroo) on kostja 08.02.2022 suunanud xxxx keele koolitusele A OY-sse 21.03.2022 kuni 08.09.
2. Teiseks raskendab kostjal xxxx töökoha leidmist tervislik seisund. Kostjal on diagnoositud allergiline xxxx ja xxxx. Kostja on allergiline olme- ja jahutolmule, loomakarvadele ning taimede õietolmule, mistõttu on piiratud töökohtade valik nt ei saa kostja osutada koristusteenust või tegelda loomadega. Kuna kostjal on xxxx, siis xxxx tõttu ei saa ta töötada klienditeenindajana, samuti on välistatud töötamine muudel suhtlust nõudvatel ametikohtadel. Kolmandaks on kostja teenimisvõimaluse leidmine piiratud seetõttu, et tal on põhiharidus. Neljandaks on kostja senine töökogemus piirdunud valdavalt õmblustööstusega. Kostja on töötanud xxxx 18aastat. TE-büroo andmetel nõutakse xxxx ametikohale kandideerijalt xxxx keele oskust. Kostja on kandideerinud erinevatele töökohtadele.
3. Elatise suurendamise korral osutuksid kostja ülejäänud kaks alaealist last vähem kindlustatuks kui hageja ja nad jääksid võrreldes hagejaga halvemasse varalisse olukorda. Isegi kui Xxxx hakkab arvates 4 04.05.2022 maksma kostjale tööturutoetust, siis makstakse toetust vaid 5 päeva eest nädalas summas 32,40 eurot/päev ehk 550,80 eurot (17 päeva x 32,40 eurot), millelt tuleb tasuda maksud, mis tähendab, et kätte saaks kostja ca 350 eurot. Jagades 350 eurot kostja ja tema kolme lapse vahel, teeb see 87,50 eurot lapse kohta, aga hageja saab juba praegu elatist summas 168,15 eurot, mis jätab ülejäänud kostja ülalpeetavad halvemasse varalisse olukorda. Kostja on seni toime tulnud oma teise kahe lapse vältimatute püsikuludega ainult tänu oma abikaasa abile, kelle ülalpidamisel on hetkel nii kostja kui ka nende ühised lapsed. Kostja abikaasal hageja ees ülalpidamiskohustust ei ole.
4. Kostja leiab ka, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui 546 eurot kuus (2x213 eurot + 60 eurot lapsetoetus + 60 eurot õpitoetus). Hageja vajaduspõhist elatist ei ole varasemas kohtulahendis hinnatud kuna kohus lähtus eeldusest, et seadusega ettenähtud miinimumelatise nõudmisel ei pea lapse vajadusi ja tegelikke kulusid tõendama. Seega hageja lasub enda kulude koosseisu ja suuruse tõendamise kohustus. Osa hageja vajadustest on kaetud kutseõppeasutuse poolt makstava õpitoetuse ning õppepraktika käigus teenitava tasu arvelt. Kostja õpib alates 2021 septembrikuust kutseõppasutuses, kus talle makstakse igakuist õpitoetust summas 60 eurot, mille arvelt on võimalik katta osa hageja vajadustest. Käesoleval ajal otsib kutseõppeasutuses praktikakoha õpilane ise ning keelatud ei ole töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine praktika ajal. Kool otsib praktikakoha vaid neile õpilastele, kes ei ole suutelised endale ise praktikakohta leidma. Seega on võimalik osa hageja vajadustest katta ka praktikatasu arvelt.
5. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ta on esile toonud ja tõendanud objektiivsed ja mõjuvad põhjused, miks ta ei suuda teenida praegusel juhul sissetulekut, mis tagaks hagejale ülalpidamise elatise suurendamise hagis nõutud määras. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Hageja taotleb esitatud hagiavalduses muuta 12.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt M. V. (varasemalt O.) hageja seadusliku esindaja R. O. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx.
9. Kohus märgib esmalt, et kuna otsus, mille muutmist hageja taotleb, tehti mitte hageja, vaid tema isa kasuks, kes oli tulenevalt sellel ajal kehtinud

§ 61lg 1 sätestatust hageja, ei kattu praeguse ja eelmise menetluse osalised.

Vaatamata sellele on tsiviilasjad omavahel seotud ja kohus saab muuta varem välja mõistetud elatist selliselt, et elatis mõistetakse kooskõlas kehtiva

§ 97p 1 välja hageja kasuks.

Kui hagi rahuldatakse, muutub käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumisega varasem otsus ja 5 sellele kui täitedokumendile ei saa enam tugineda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 14).

1. Hageja nõue põhineb asjaolul, et õiguslik olukord on muutunud ja sellest tulenevalt on muutunud ka miinimumelatise suurus. Kostja leiab, et õigusliku olukorra muutumine ei anna alust elatise suuruse muutmise hagi esitamiseks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ning osundab siinjuures alljärgnevale.
2. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
3. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p.15)
6. Seega lähtudes eeltoodust, on hageja õigustatud hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks esitama ka tulenevalt asjaolust, et õiguslik olukord on muutunud.
7. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 18. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul 6 elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab alates 06.11.2019 isa juures ning kostja näol on tegu lahuselava vanemaga ja, et kostja on kohustatud hagejale elatist maksma 12.12.2008 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr xxxx 168,15 eurot kuus.
2. Kostja vaidleb hageja nõudele muuta 12.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot kuus, vastu leides, et antud juhul esinevad järgmised mõjuvad põhjused

§ 101

määrast väiksema elatise väljamõistmiseks: vanema ebapiisav varaline olukord, objektiivsetel põhjustel on kostjal raskendatud teenimisvõimaluse leidmine xxxx, kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, kellest noorim on xxxx-aastane ja vanim xxxx-aastane ning kes hagejale elatise väljamõistmisel

§ 101

sätestatud määras osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks leiab kostja, et hagejal on miinimumist väiksemad vajadused ja vajadused saab osaliselt kaetud õpitoetuse ning praktikatasu arvelt.

1. Esmalt käsitleb kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt on kostjal lisaks hagejale ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, kes kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisel jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 11).
2. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal on peale hageja veel kaks alaealist ülalpeetavat - xxxx sündinud R.-A. V. ja xxxx sündinud R.-M. V.. Edasi tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta neile kõigile miinimumelatist.
3. Kostja sõnul on ta käesoleval hetkel töötu ning ei ole seetõttu võimeline ülalpidamist andma ühelegi oma alaealisele lapsele. Kostja selgitab, et on seni toime tulnud oma teise kahe lapse vältimatute püsikuludega ainult tänu oma abikaasa abile, kelle ülalpidamisel on hetkel nii kostja kui ka nende ühised lapsed. Kohus leiab, et kuivõrd teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra ning käesoleval juhul puudub kostjal mistahes sissetulek, mida laste vahel võrdselt jaotada, ei saa ka käesoleval juhul olla alust vähendada elatist tulenevalt asjaolust, et teised lapsed jääksid hagejale elatist makstes kehvemasse olukorda. Kostja ei ole käesoleval hetkel sissetuleku puudumise tõttu suuteline ühelegi oma alaealisele lapsele ülalpidamist andma.
4. Hageja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse 7 ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine ja sissetuleku teenimine, mis võimaldaks tal täita oma ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste ees, oleks kostja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kostja on esile toonud, et elab käesolevalt perega xxxx ning xxxx keele mittevaldamine seab piiranguid töökoha leidmisele. Kohus nõustub iseenesest sellega, et riigikeele mittevaldamine võib seada töökoha leidmisele piiranguid, ent kostja on oma elukohavalikus vaba, ning kostjal tulnuks sellist elukohavalikut tehes arvestada ka oma kohustustega alaealiste laste ees. Paljasõnalised on kostja väited sellest, et kolimine xxxx oli tingitud asjaolust, et hageja algatas 20.05.2021 elatise võlgnevuse osas sundtäitmise, mistõttu kostja ja tema abikaasa pidid müüma 2019 juunis pangalaenu eest soetatud elamu xxxx. Kostja ei ole vähimalgi määral selgitanud veelvähem tõendanud, mis tingis vajaduse peale eluaseme müüki xxxx kolida just xxxx, mitte jääda Eestisse, kus töökohavalikut riigikeele mitteoskamine ei piiraks. Veel toob kostja esile, et kostja teenimisvõimalused on piiratud seetõttu, et tal on põhiharidus. Kohus leiab, et põhiharidus võib küll samuti seada piiranguid töökoha valikule ent ei ole asjaolu, mis töökoha leidmise võimatuks teeks. Kostja on ise käesolevas menetluses esile toonud, et on töötanud xxxx 18-aastat, seega on kostjal varasemalt põhiharidusega tööd leida õnnestunud. Ka ei vabanda kostja mittetöötamist kohtu hinnangul kuidagi asjaolu, et xxxx nõutakse xxxx ametikohale kandideerijalt xxxx keele oskust, sest nagu kohus juba eelnevalt nentis, on elukohavalik kostja enda valik. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal sissetulekut teenida. Kostja on selgitanud, et ta on allergiline olme- ja jahutolmule, loomakarvadele ning taimede õietolmule, mistõttu on piiratud töökohtade valik nt ei saa kostja osutada koristusteenust või tegelda loomadega. Kostja märgib ka, et kuna kostjal on xxxx, siis xxxx tõttu ei saa ta töötada klienditeenindajana, samuti on välistatud töötamine muudel suhtlust nõudvatel ametikohtadel. Kostja esitatud ambulatoorse epikriis kinnitab, et kostjal on diagnoositud valdavalt allergiline xxxx (J45.0), muu allergiline xxxx (J30.3) ja xxxx (F98.5). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud diagnoosid seavad piiranguid töökoha valikul, kuid esitatu ei kinnita, et hagejal ei oleks üldse võimalik tööd teha. Nagu hageja on osundanud ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et kostja oleks töövõimetu. Kui 10.03.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx jättis kohus elatise suurendamise nõude rahuldamata, leides, et kostjal ei ole seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega võimalik tööle minna ja sissetulekut teenida, siis käesoleval hetkel tuleb nõustuda hagejaga, et kostja käesolevas asjas esitatud vastuses puudub igasugune mõistlik selgitus selle kohta, miks kostja ei tööta ega teeni tulu.
5. Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et hageja on suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi oma alaealiste laste ees. Hageja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisvat sissetulekut kostja ja oma teiste alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult mitte töötamine ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele.
6. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
7. jaanuari
8. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
9. aprilli
10. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
11. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist.
12. Kuna hageja nõuab käesolevas asjas elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hagejal vaja enda vajadusi tõendada. 8
13. Kostja on leidnud, et hageja tegelikud vajadused on miinimumist väiksemad ning hageja kulud on osaliselt kaetud ka kutseõppasutuses makstava igakuise õpitoetuse (summas 60 eurot) ja praktikatasu arvelt. Hageja kinnitusel Xxxx, kus hageja õpib, makstakse õpitoetust vaid parimate õpitulemustega õpilastele, hageja paraku nende hulka ei kuulu ja toetust ei saa. Praktikat puudutavalt on hageja selgitanud, et praktikal hakkab hageja osalema alles II kursusest ehk juba täisealisena. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja kulud oleksid miinimumist väiksemad või osaliselt kaetud muu sissetuleku arvelt.
14. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis miinimumsummas.
15. Alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda alates 01.01.2022 kehtivast

§-st 101, mille kohaldamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ning kui palju viibib laps kohustatud vanemaga. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hageja eest makstav lapsetoetus laekub hageja isale ning, et hageja ei viibi elatist maksma kohustatud vanemaga 7 või enam ööpäeva kuus.

1. Hageja taotleb muuta 12.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. xxxx kostjalt M. V. (endise nimega M. O.) hageja seadusliku esindaja R. O. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx. Hagiavaldus on esitatud 16.03.
3. Arvestades käesolevas asjas esile toodud asjaolusid on hageja igakuine miinimumelatis alates
4. jaanuarist 2022 213 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

§ 101

lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.

1. Eeltoodut arvesse võttes muudab kohus Harju Maakohtu 12.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. xxxx kostjalt M. V. (varasemalt O.) hageja seadusliku esindaja R. O. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt M. V. hageja O. O. kasuks välja elatise summas 213 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 16.03.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
4. Eeltoodule tuginedes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9