a. Kohustada Jaanus Kibuvitsa täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Jaanus Kibuvitsale katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.
lg 4 alusel kohustada Jaanus Kibuvitsa läbima katseaja jooksul xxxxxxxxxxxxxxxxxx 10 (kümme) kuu pikkune uimastisõltuvusest taastumise programm. Määrus Jaanus Kibuvitsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 03.08.2021. a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5257 Jaanus Kibuvitsale VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldatud lähenemiskeeld kannatanu isikuõiguste kaitseks jääb kehtima kohtuotsuses märgitud ulatuses ja tähtajaks. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut Jaanus Kibuvitsa ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest. Vabastada süüdimõistetu Jaanus Kibuvits karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaanus Kibuvits on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.08.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5257
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus käeolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.05.2021 otsusega nr 1-21-3839 mõistetud vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva (asendatud üldkasuliku tööga 478 tundi), mõistes liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.06.2021 ja lõppeb 08.10.2023. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Jaanus Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 Prokurör esitas enda arvamuse Jaanus Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Jaanus Kibuvitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jaanus Kibuvits avaldas kohtuistungil, et ta on nõus, kui talle määratakse elektrooniline valve ja selle pikkuse jätab ta kohtu otsustada. Kinnipeetava sõnud on ta vanglas olles mitu korda kukkunud, mille tagajärjel ta murdis selgroo ning peab seetõttu viibima ratastoolis. Süüdimõistetu toob välja, et tema iseloomustusse on märgitud, et ta ei kahetse oma kuritegusid ja on nende üle uhke. Enda sõnul on ta alati kõigile öelnud, et ta elu on jube ning ärgu keegi saagu temasuguseks. Eriti kahetseb ta oma viimast tegu. Ta leiab, et on häbiväärne, et ta enda naist lõi ning see piinab teda siiani. Kinnipeetav tunnistab, et talle on ennegi võimalusi antud ja ta ei ole hakkama saanud. Tema ainus võimalus ongi veel xxxxxxxxxxxx. Ta on rääkinud inimestega, kes seal on viibinud ja ta omab ettekujutust sellest, mis seal toimub. Ta on nõus võtma lisakohustusi ja leiab, et need on ainult positiivsed. Samuti on Lootuse Külas võimalik saada protseduure, mis teda aitaksid, et ta saaks uuesti kõndida. Enda sõnul on tal vabaduses lapsepõlvesõber, kes on valmis teda aitama, kui ta kaine on. Kannatanuga ta enam ei suhtle ja teab, et ta ei või seda ka teha. Süüdimõistetu tunnistab, et ta oli kunagi jõhkard, kuid ta ei ole seda enam ammu. Ta soovib saada lahti oma impulsiivsusest ja seepärast ongi tema jaoks xxxxxxxxxxxx hea. Ta ei soovi kellelegi halba teha ja tal on väga kahju, et nii on läinud. Jaanus Kibuvits palub kohtul anda endale veel viimane võimalus, sest rohkem tal neid ei tule. Kaitsja toob välja, et isik on süüdi mõistetud vägivallakuriteos. Inimese enda füüsis on käesolevaks ajaks niivõrd palju muutunud, et see juba välistab vägivallateod tulevikus. Kaitsja toob välja, et kohtupraktikas on viidatud asjaolule, et kui prokurör oma seisukohta ei motiveeri, siis kohus sellega ei arvesta. Kui prokurör on kinnipeetava vabastamise suhtes eitaval seisukohal, siis tuleks seda ka motiveerida. Kaitsja tõdeb, et ankeedist tulenevat teistsugust arvamust ta vangla poolt ei oodanudki. Samas toob ta välja, et iseloomustusest nähtuvalt puuduvad Jaanus Kibuvitsal kehtivad distsiplinaarkaristused, mille põhjal saab teha järeldused, kuidas ta on ennast vanglas üleval pidanud. Kaitsja märgib ära ka asjaolu, et süüdimõistetu haigusloos on välja toodud punkt rehabilitatsiooni vajaduse kohta, mida aga vanglas läbi viia ei saa. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kohtul vabastada Jaanus Kibuvits enne tähtaega, kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet, mille pikkus määrata kohtu äranägemisel. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jaanus Kibuvits temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Jaanus Kibuvits on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vangistust korduvalt kandnud. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud eriliigilised. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest, mis on muuhulgas toime pandud kinnipeetavaga lähisuhtes oleva isiku suhtes. Vägivallakuritegude puhul on olnud soodusteguriks impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus, ükskõikne suhtumine teistesse inimestesse, väljakujunenud käitumismuster, kõrge enesehinnang ning alkohol ja narkootikumid. Sellegipoolest ei saa üksnes Jaanus Kibuvitsa senise elukäigu põhjal leida, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Süüdimõistetu käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks. Ta on osalenus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija hinnangul vestles kinnipeetav kohtumistel meelsasti, oli avatud mõtlemisega ja positiivne. Programmi käigus leidis süüdimõistetu endale kinnitust, et kui omada tahtejõudu ja enesekindlust ning muuta mõttemaailma, on kõik võimalik. Läbiviija sõnul usub Jaanus Kibuvits endasse ja tema tuleviku eesmärgid on selged. Muutuse motivatsioon on nii väline kui ka sisemine. Programmi käigus tunnistas kinnipeetav, et on elanud varasemalt enesehävituse režiimil ja sellel korral peale vabanemist endale sellist elu ei soovi. Samuti puuduvad Jaanus Kibuvitsal kehtivad distsiplinaarkaristused ja suhtumine ametiisikutesse on viisakas. Käesoleva vangistuse ajal on isik avaldanud soovi tööle asuda, kuid paraku tema tervislik seisund ei võimalda seda hetkel. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud meditsiinilistel näidustustel tähtajatu tööst vabastus. Samuti on talle määratud töövõimetus 2023. aastani. Eeltoodust nähtuvalt saab asuda seisukohale, et vangistus on olnud pigem tulemuslik, süüdimõistetu mõttemaailma ja ka käitumist muutustele suunav ning võiks isiku vabastamist toetada. Vabanemise korral on Jaanus Kibuvitsal kindel elukoht Saue vallas asuvas rehabilitatsioonikeskusesxxxxxxxxxxxxxxxxx. Keskusesse elama asumine on kinnipeetava jaoks ilmselt ka parim variant arvestades, et tugivõrgustikku lähedaste näol tal ei ole. Samuti võiks see teda hoida edasiselt kuritegusid toime panemast ja suunata enda käitumist edasiselt teadlikult juhtima. Läbi selle võiks suureneda ka kannatanute turvatunne. Jaanus Kibuvitsa sõnul tal lähedasi ei ole ja ainsaks toeks võiks olla lapsepõlvesõber, kes on nõus teda toetama, kui isik püsib kaine. Samuti on tal võimalik rehabilitatsiooni programmi lõppedes saada tema ettevõttesse, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kokkuvõttes on Jaanus Kibuvitsa vabanemisjärgsed elutingimused samuti vabanemist toetavad. Jaanus Kibuvitsa senist elukäiku on tugevalt mõjutanud sõltuvusprobleemid, mis on soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Tal on diagnoositud alkoholi- ning mitmete muude psühhoaktiivsete ainete sõltuvus. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav enda sõnul alkoholi igapäevaselt ja oli pidevalt alkoholijoobes. Alkoholi tarvitades muutus ta veelgi impulsiivsemaks ja kergesti ärrituvaks, ega andnud aru oma tegudest ja nende tagajärgedest. Sõnades väljendatuna ta mõistab, et positiivsete muutuste jaoks peab ta ka edasiselt sõltuvusprobleemiga tegelema. Asjaolu, et see soov pole paljasõnaline, kinnitab Jaanus Kibuvitsa soov jätkata ja kinnistada sõltuvusraviga rehabilitatsioonikeskuses. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu varasem ebaselge motivatsioon alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest loobuda on muutunud tugevamaks ja praegu soovib ta neist täielikult loobuda. Kuigi pikaajalise sõltuvusainete tarvitajana jääb Jaanus Kibuvitsa puhul risk tagasilanguseks alati alles, võiks olla see asjatundliku rehabilitatsiooni keskkonnas olla võimalikult palju maandatud. 4 Antud juhul ei saa tähelepanuta jätta ka Jaanus Kibuvitsa tervislikku seisundit. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et vanglas saadud traumade järel on tal seljavigastus, mille tõttu saab hetkel liikuda vaid ratastooliga. Kinnipeetava haigusloost nähtub, et talle on kukkumistega seoses määratud mitmel korral valuravi ja 11.08.2022 tehtud haigusloo kokkuvõtte kohaselt on vajalik süüdimõistetu taastusravile ja veeprotseduuridele, mida vanglas paraku läbi viia ei saa. Kõike eeltoodut kogumis hinnates peab kohus Jaanus Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vabastamist on võimalikuks. Arvestades süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal, tema suhtumist oma senise eluviisi kohta, aga ka tervislikku olukorda, võiks Jaanus Kibuvitsast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada karistuse edasi kandmine vabaduses kontrollitud ja suunatud rehabilitatsioonikeskkonnas, olles allutatud kriminaalhooldusele.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Jaanus Kibuvitsa ka
Lisaks tuleb Jaanus Kibuvitsal
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 ja 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Selleks, et vähendada eelkõige alkoholi tarvitamisest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb Jaanus Kibuvitsale määrata käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või/ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samal eesmärgil, s.o alkoholist ja muude mõnuainete tarvitamisest tuleneva riski maandamiseks, peab kohus vajalikuks kohaldada Jaanus Kibuvitsale
lg 4 alusel lisakohustuse läbida MTÜ-s Lootuse Küla 10-kuuline uimastisõltuvusest taastumise programm. Lisakohustuse määramiseks on Jaanus Kibuvits andnud eelneva nõusoleku ja soovinud seda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.