← Eesti

1-18-9826/147

Obsah (7)§ 76§ 75§ 184§ 65§ 68§ 751§ 74

Kriminaalasi nr 1-18-9826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 01.09.2022. a) Kriminaalasja number 1-

§ 76lg 5 alusel määrata Anton Eskole katseaeg kuni 20.08.2026.

a. Kohustada Anton Eskot alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1

(5)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Anton Eskole katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kaks) nädala jooksul pärast vabanemist; 4) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule 1 (üks) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest; 5) mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata; 6) alluda elektroonilisele valvele 8 (kaheksa) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Anton Eskot osalema katseaja jooksulxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vähemalt 6 (kuus) kuu pikkuses vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis. Määrus Anton Esko suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Anton Esko karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Anton Esko on süüdi tunnistatud Haju Maakohtu 24.09.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-9826

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus Vidzeme Rajooni Kohtu 26.07.2018 otsusega mõistetud karistusega, s.o 2 aastat vangistust, ning suurendati üksikkaristusest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 19 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Anton Eskole mõistetud karistust (5 aastat, 2 kuud ja 19 päeva) Harju Maakohtu 14.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12419 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva) ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Anton Esko karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 19 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 11 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks oli 22.08.2018 ja tema karistusaeg lõppeb 20.08.2026. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Tartu Vanglas viibiva Anton Esko tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud 2

(5)materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Anton Esko tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leiab, et süüdimõistetu puhul saab positiivsete asjaoludena välja tuua ITK täitmine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel eluning töökoha olemasolu. Negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta teist korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Viimane kuritegu on toime pandud ette kavandatult, majandusliku kasu saamise eesmärgil puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu ja katseajal. Juba varasemalt läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ei ole aga soovitud tulemusi andnud ning süüdimõistetu on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu näol on tegemist pikaaegse narkootikumide tarvitajaga, kes sõnades väljendab soovi muutusteks, kuid ei ole suutnud neid siiani vabaduses rakendada. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine olla vabaduses seaduskuulekas. Seega leiab prokurör, et Anton Esko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Anton Esko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Anton Esko selgitas kohtuistungil, et käesolev vangistus on tema jaoks teine ja ta kahetseb väga tehtut. Vanglasse sattudes mõistis ta, et tal tuleb ohjad enda kätte võtta, kui ta soovib muutuda. Ta on vanglas lõpetanud maastikuehituse eriala, läbinud kõik programmid ja on siiani keskendunud hagide ära maksmisele. Praegu töötab ta vanglas pulbervärvijana ja käesolevaks hetkeks on ta ära tasunud kõik oma hagid. Vabanemisfondis on tal 5000 eurot, mille ta on teeninud vanglas töötades ja see on tal kõrvale pandud, et vanglast vabanedes hakkama saada. Varasematel kordadel olid tal enda sõnul vabaduses hakkamasaamisel suureks takistuseks just hagid ja ta ei suutnud nende maksmisest järele jäänud rahaga toime tulla. Sellest tingituna otsustas ta sellel korral kõik oma hagid kohe ära tasuda ja ülejäänud raha kõrvale panna. Käesolev vangistus on teda pannud sügavalt oma elu üle järele mõtlema. Vabaduses on tal abikaasa ja ema, kes teda toetavad ja aitavad. Süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses olemas ka töökoht ehitajana ettevõttes xxxxxxxxxxx. Ennetähtaegselt soovib ta vabaneda Samaaria külla ja läbida seal määratud programmid. Samuti on ta liitunud MTÜ-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus koos xxxxxxxxxxxxxxxx saab pärast xxxxxxxa keskuses viibitud aega edasi osaleda rehabilitatsioonis. Kinnipeetava sõnul on tal kindel siht ja ta pingutab selle nimel. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Anton Esko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on rehabilitatsioonikeskus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlus. Asutus on andnud nõusoleku Anton Esko programmi võtmise kohta ja xxxxxuhataja on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve 3

(5)paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kõik seal elavad täisealised isikud on andnud vastavad nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Anton Esko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Anton Esko on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevalt viibib vanglas teist korda. Varasemalt on ta karistatud salajase varguse, ülemale vastuhakkamise või tema sundimise eest teenistuskohustuste rikkumisele ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude vägivaldsusaste on ajas vähenenud. Käesolevalt kannab kinnipeetav karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on süüdimõistetu toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja puudulike probleemide lahendamise oskuse tõttu. Anton Esko puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud uimastisõltuvus ning grupi mõju. Anton Esko käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada heaks, isegi eeskujulikuks. Ta on motiveeritult osalenud vangla majandustöödel ja omandanud Tallinna Vanglas 2019. aastal maastikuehituse eriala. Varasemalt on kinnipeetav töötanud vanglas majandusabitöödel ning käesoleval hetkel töötab ta Eesti Vanglatööstuses pulbervärvijana. Töötamisega süüdimõistetul probleeme esinenud ei ole ja oma ülesandeid täidab ta kohusetundlikult. Vabanemisfondi on Anton Esko praeguseks hetkeks kogunud 5000 eurot, mida soovib enda sõnul kasutada vanglast vabanedes esimestel kuudel hakkama saamiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetav ära tasunud ka kõik oma hagid. Süüdimõistetu on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, sotsiaalprogrammis Jõud muutuda ja täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku GHB kohta. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on positiivne. Anton Eskol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, suhtlemine ametnikega on viisakas. Kohtu hinnangu on kinnipeetava puhul näha tõsist soovi ja tahet enda elu positiivses suunas muuta ja tema eesmärgid muutuste suunas on märkimisväärsed. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Anton Esko on vangistuses viibides teinud kõik endast oleneva, et muuta oma käitumismustreid ja vanglast vabanedes hakata elama õiguskuulekalt. Vabanemise korral on Anton Eskol olemas kindel elukoht xxxxxxxxs asuvas rehabilitatsioonikeskuses, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kinnipeetav on avaldanud soovi läbida seal vajaliku programmi. Samas on tal olemas ka alaline elukoht. Otsustus esmalt rehabilitatsioonikeskuses elada on tingitud sellest, et vanglas omandatud sõltuvusevaba eluviisi jätkata ja spetsialistide abil kinnistada. Selleks on ta valmis võtma täiendavaid kohustusi ja teinud ettevalmistusi edasiselt rahaliselt hakkama saamiseks. Pärast rehabilitatsioonikeskust planeerib süüdimõistetu asuda elama enda koju Tallinnas emale kuuluvasse korterisse. Ta on liitunud ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxga, et ka pärast xxxxxxxx keskuses läbiviidava programmi lõppu oma rehabilitatsiooni jätkata. Lisaks nimetatud professionaalsele tugivõrgustikule on Anton Eskot toetamas ema ja abikaasa. Korraldatud on ka ehitajana tööle asumine ettevõttes xxxxxxxxxxt. 4

(5)Eelnevast tulenevalt saab öelda, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on väga head, mis samuti toetab ennetähtaegset vabastamist. Anton Esko puhul esinevad kuriteoriskid suures osas seoses uimastisõltuvusega. Sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamisega on vangistuses tegeletud erinevate sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil avaldatu põhjal on kinnipeetav käesoleva vangistuse ajal teinud järeldused ning on motiveeritud tarvitamisest edaspidi hoiduma. Anton Esko soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, ta on enda jaoks kehtestanud null tolerantsi sõltuvust tekitavatele ainetele ja kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle. Kuigi risk tagasilanguseks seoses narkootikumidega on endiselt olemas, ei ole need riskid hetkel niivõrd suured, et kinnipeetavat mitte vabastada. Anton Esko käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik ja suhtumine annavad piisavalt alust arvata, et ta suudab oma plaanid täide viia ja kujundada oma edasine elukäik õiguskuulekaks. Eeltoodut kogumis hinnates on Anton Esko ennetähtaegne vabastamine võimalik ja põhjendatud. Temast tulenevaid kuriteoriske saab kohtu hinnangul piisavalt maandada kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kohustustega ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik.

§ 76lg 5 alusel tuleb Anton Eskole määrata katseaeg kuni 20.08.2026.

Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Anton Eskole määrata käitumiskontrolli perioodiks

§ 75

lg 2 p 2 kohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus

§ 75

lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul arvates vabanemisest. Samuti tuleb Anton Eskol KrMS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning KrMS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Lisaks tuleb Anton Eskol

§ 75lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb

§ 751

lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 8 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Lähtudes süüdimõistetu soovist, määrab kohus Anton Eskole

§ 74

lg 4 alusel lisakohustuse osaleda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.