← Eesti

2-19-13246/56

Obsah (8)§ 64§ 661§ 430§ 432§ 433§ 173§ 168§ 150

2-19-13246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2022. a, Võru kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-19-13246 Tsiviilasi T. S. hagi L. P. vastu kinnisasj

§ 64

lg 2 alusel

§ 661lõikes 4 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele viie

(5)päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.
  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-13246 menetlus T. S. hagis L. P. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
  2. Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks on 14.06.
  3. a pindalade määramise skeem, millisel käesoleva kompromissi esemeks olevad garaažid on märgitud tähistusega „Rehvi“.
  4. Tagastada T. S. le pool haginõudelt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot T. S. arvelduskontole nr XXX.
  5. Toimetada määrus kätte pooltele ja kompromissiga ühinenud menetlusvälisele isikule OÜ-le Pronks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtu määruse peale saab määruskaebuse esitada 5 (viie) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on T. S. hagi L. P. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostja valdusest välja aadressil XXX (registriosa numbriga XXX ) asuva garaažikompleksi osa, mis on 14.06.2013 pindalade määramise skeemil tähistusega „Rehvi“.
  7. 14.09.
  8. a saabus kohtusse hageja, kostja ja kompromissiga ühinenud menetlusvälise isiku OÜ Pronks poolt allkirjastatud kompromiss. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Pooled märkisid, et on teadlikud kompromissiga 4 tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 sisust. KOHTU SEISUKOHT

  1. Käesolev tsiviilasi oli eelnevalt kohtunik Margit Vuti menetluses. Seoses Margit Vuti tööle asumisega Tartu Ringkonnakohtusse, jagati tsiviilasi kohtunik Kristiina Kase menetlusse. Käesoleva määrusega teatab kohus pooltele kohtukoosseisu vahetumisest.
  2. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.
  3. Vastavalt

§ 430

lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

  1. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.
  2. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: •

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. •

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. •

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. 9.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud määruskaebuse tähtaja lühendamises viie päevani.

§ 661

lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale saab esitada määruskaebuse viie päeva jooksul alates määruse poolele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 11.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis leppinud kokku, et ei esita teineteisele menetluskulude osas mingeid nõudeid (käesoleva määruse resolutsiooni punkt 2.15). Seetõttu jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

12. Hageja on koos kompromissiga taotlenud ka poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Kuna menetlus lõpetatakse poolte kompromissiga, siis

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hagejale tagastada. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.