← Eesti

3-22-1548/8

Obsah (7)§ 2§ 37§ 121§ 68§ 43§ 46§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-22-1548 Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2022, Tartu Kohtuasi X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot, põhjendades kaebust järgmiselt: 1) kaebaja heidab kaebuses vanglale ette seda, et vanglaametnik Gerd Kelder ei võtnud
  3. novembril 2021 kaebajalt vastu kirju õiguskantslerile ja kohtule saatmiseks. Kaebaja märgib, et on keelatud kirjavahetuse piiramine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute, samuti kaitsja, advokaadist esindajaga. Kaebaja hinnangul ei saa pidada õiguspäraseks, et vormilise eksimuse tõttu jäid kirjad saatmata; 2) kaebuse kohaselt ei andnud Gerd Kelder
  4. aprillil 2022 kaebajale ümbrikut vangla direktorile kirja saatmiseks. Veel märgib kaebaja: „Kuivõrd mina ei soovinud G. Kelderile öelda, kuhu kirja saadan, siis ei saa õigusvastaseks pidada, et ametnik mulle
  5. aprillil 2022 ümbrikut ei andnud. Kuna praegusel juhul ei esinenud vangla õigusvastast tegevust, siis ei ole vajalik selles osas täiendavate kahju hüvitamise aluste kontrollimine“. Kaebaja väitel ei ole 3-22-1548 vaidlust selles, et kaebaja ei olnud nõus ütlema, kuhu ta soovib kirja saata, vaid kaebaja peab õigusvastaseks, et ametnik temalt seda küsib; 3) kaebaja väidab ka, et ei saa aru Justiitsministeeriumi
  6. juuni
  7. a vastusest nr 11-3/39772, mille kohaselt teenistuja suhtes menetluse algatamine ei taasta ega taga kinnipeetud isikute seaduse mõttest tulenevaid õigusi, mistõttu ei ole võimalik taotleda ametniku teenistusest vabastamist, vastutusele võtmist või kinnipeetavale meelepärase personali palkamist.
  8. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
  9. juulil 2022 kohtule X kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas
  10. mail 2022 nr-ga 1-13/146-1) ja Tartu Vangla
  11. juuli
  12. a otsuse nr 1-13/146-2, millega hüvitamistaotlus jäeti rahuldamata. Tartu Vangla lahendas viidatud otsusega kaebaja nõuet, mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis seondus temalt
  13. novembril 2021 kirjade vastu võtmata jätmiseg ning
  14. aprillil 2022 väljasaadetava kirja adressaadi kohta teabe küsimisega.
  15. Täiendava kohtunõude vastuses
  16. juulil 2022 selgitas Tartu Vangla, et X
  17. novembril
  18. a dateeritud kirjad saadeti adressaatidele välja juba
  19. aasta novembrikuus. Pärast seda, kui vanemvalvur Gert Kelder kirjade vastuvõtmisest keeldus, esitas X need vangla sisekontrolli valdkonnale adresseeritud pöördumise nr 2-3/3217-1 lisadena. Pöördumise lahendamise raames saadeti kirjad ka nõuetekohaselt välja, kuid jäid ekslikult X kirjavahetuse kaardis kajastamata. Seetõttu ei olnud kahju hüvitamise taotluse menetlejale menetluse läbiviimise ajal teada, et kõnealused kirjad ka tegelikult välja saadeti.
  20. Justiitsministeerium esitas
  21. juulil 2022 kaebuses viidatud
  22. mai
  23. a pöördumise nr 11-7/3977-1 (märgukiri) ja Justiitsministeeriumi
  24. juuni
  25. a vastuse 11-7/3977-2, mis puudutasid kaebaja rahulolematust vanglaametnik G. Kelderi tegevusega ning et sisekontroll on pöördumisi menetlemiseks üksusesse suunanud. KOHTU SEISUKOHT
  26. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-le 4 tuginedes kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebust (

§ 37lg 2 p 4) Tartu Vangla vastu seoses 11.

novembril 2021 kirjade vastuvõtmata jätmisega ja 10. aprillil 2022 ümbriku mittesaamisega (adressaadi andmete küsimisega). 6.

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.

  1. Väidetav kahju on kaebuse kohaselt tekitatud sellega, et vanglaametnik G. Kelder ei võtnud
  2. novembril 2021 kaebajalt vastu kirju õiguskantslerile ja kohtule saatmiseks, kuna kaebaja eksis kirjade vormistamisel. G. Kelder ei andnud ka
  3. aprillil 2022 kaebajale ümbrikut vangla direktorile kirja saatmiseks, kuna kaebaja ei soovinud öelda, kellele ta kirja saadab. Kaebaja on seisukohal, et valvuritel ei ole vaja küsida, kuhu, kellele ja miks kaebaja kirjutab. Samuti ei ole kaebaja arvates vaja kirjutada ümbrikule saatmise kuupäeva ega allkirja. 2

(5)3-22-1548
  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju rahas hüvitamise eelduseks on oluliste põhiseaduslike õiguste tõsine riive.
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõige kolm teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 48 lg 2 näeb ette, et kinnipeetav annab selles sättes viidatud isikutele ja asutustele, sh kohtule ja õiguskantslerile saadetava kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus ning ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seega tuleneb nõue kirjutada kinnipeetava nimi ja kuupäev ümbriku tagaküljele kehtivast õigusaktist ning ümbrikule märgitud kuupäeval on ka õiguslik tähendus –

§ 68lg 4 alusel loetakse seda kohtule avalduse esitamise kuupäevaks. Vang

S § 29 lg 5 kohaselt ei või jätta ära saatmata kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale.

  1. Praegusel juhul on Tartu Vangla
  2. juuli
  3. a vastusest kohtunõudele selgunud, et X
  4. novembril
  5. a dateeritud kirjad saadeti adressaatidele välja juba
  6. aasta novembrikuus. Vangla selgitas kohtule, et pärast seda, kui vanemvalvur G. Kelder kirjade vastuvõtmisest keeldus, esitas X need vangla sisekontrolli valdkonnale adresseeritud pöördumise nr 2-3/3217-1 lisadena. Pöördumise lahendamise raames saadeti kirjad ka nõuetekohaselt välja, kuid jäid ekslikult X kirjavahetuse kaardis kajastamata. Seetõttu ei olnud kahju hüvitamise taotluse menetlejale menetluse läbi viimise ajal teada, et kõnealused kirjad ka tegelikult välja saadeti. Siiski möönab ka kaebaja ise kohtule esitatud kaebuses, et vaidlusalused kirjad saadeti välja Tartu Vangla sisekontrolli poolt ning vastustaja kinnitas kirjade adressaatidele väljasaatmist
  7. detsembri
  8. a vastuses nr 2-3/3217-2 (tl 13), millega ta vastas kaebaja märgukirjale seoses ametniku tegevusega
  9. novembril
  10. Kuigi vastustaja ametnik on tõepoolest jätnud esialgu kaebaja kirjad vastu võtmata, tekitades kaebajale sellega teatud ebameeldivusi, on lõppkokkuvõttes kirjad jõudnud vanglateenistuseni ja adressaatidele välja saadetud, st vangla ei ole rikkunud VangS § 29 lõigt
  12. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et seoses
  13. aprillil 2022 ümbriku mittesaamisega pöördus kaebaja
  14. aprillil 2022 avaldusega vangla poole. Kaebaja selgitas avalduses, et palus valvurilt ümbrikku, kuid ei soovinud G. Kelderile öelda, kuhu ta kirja saadab. Samalt avalduselt nähtub, et kaebaja on
  15. aprillil 2022 omakäeliselt kinnitanud, et loobub vastusest (tl 20p), mille järel on vanglaametnik teinud märke „Loobus avaldusest“. Kinnipeetava kirjavahetus toimub üldjuhul tema enda kulul (VangS § 28 lg 2). Tartu Vangla kodukorra p 15.1.10 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus nimetamata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. 3

(5)3-22-1548 Tartu Vangla on
  1. juuli
  2. a otsuses nr 1-13/146-2 selgitanud, et vanglaametnik peab teadma, kuhu kiri saadetakse, sest vastasel juhul ei ole õiguslikku alust kinnipeetavale ümbrikku väljastada. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud nõus ütlema, kuhu ta soovib kirja saata, kuid ta ei ole olnud nõus sellega, et temalt niisugust teavet küsitakse. Eelnevast ilmneb aga, et sellise teabe küsimine on vältimatu, et vangla saaks tagada kinnipeetavale tema õiguse saata eelnimetatud ametiisikutele ja asutustele kirju vangla kulul. Seega ei saa vastustaja tegevust adressaadi andmete küsimisel pidada õigusvastaseks.
  3. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et ei kirjade vastuvõtmise pinnalt esmalt tekkinud olukord ega adressaadi andmete küsimine vangla kulul kirja saatmseks ümbriku andmiseks ei riiva kaebaja õigusi kuigivõrd tõsiselt. Hoolimata teatud ebameeldivustest
  4. novembril 2021 kirjade väljasaatmisel ei jäänud kirjad siiski saatmata, st kaebaja õigust vanglavälisele suhtlusele ei riivatud intensiivselt. Kohus ei pea ka tõenäoliseks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist. Kirjade vastu võtmata jätmisega tekitatud ebameeldivuste pärast on Tartu Vangla kaebaja kahjunõuet lahendades ka X ees juba vabandanud. Kohtupraktika on erandlikult tunnustanud vabandamist kui üht mittevaralise kahju hüvitamise viisi rahalise hüvitise asemel (Riigikohtu
  5. juuni
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05, p 22; Tartu Halduskohtu
  7. juuli
  8. a määrus asjas nr 3-21-1453, p 6.4). Käesolevas määruses eelpool toodut arvestades ei oleks rahalise hüvitiseväljamõistmine kaebajale tõenäoline ning kohus peab kahju piisavaks hüvitiseks juba kahju hüvitamise otsuses esitatud vabandust. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks mittevaralise kahju hüvitamist olukorras, kus kirja adressaadi andmeid küsitakse selleks, et tagada kinnipeetavale võimalus saata ametiisikutele ja asutustele kirju vangla kulul.
  9. Seega on täidetud

§ 121lg 2 p 2¹ kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.

14. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada

§ 46lg-s 4 sätestatud kohtusse pöördumise tähtajaga.

  1. Lisaks on kaebaja kaebuses märkinud, et ta ei saa aru Justiitsministeeriumi vastusest (Justiitsministeeriumi
  2. juuni
  3. a vastus nr 11-7/3977-2 kaebaja
  4. mai
  5. a pöördumisele nr 11-7/3977-1 (märgukiri), tl 25-26), mille kohaselt ei ole võimalik taotleda ametniku teenistusest vabastamist, vastutusele võtmist või kinnipeetavale meelepärase personali palkamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud
  6. mail 2022 Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga seoses intsidendiga Tartu Vangla ametniku Gert Keldriga. Justiitsministeerium on oma
  7. juuni 2022 vastuses kaebajale selgitanud, et Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolör kontrollis pöördumises välja toodud asjaolusid. Asjaolude kontrollimisel on tuvastatud, et puudub vajadus ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Kuigi kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses otsesõnu märkinud, et ta soovib esitada nõuet ametniku vastutusel võtmiseks, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tahte täpsustamiseks kaebust käiguta jätta. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamist. Kohus selgitab täiendavalt, et vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise pädevus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus (vangistusseaduse § 148). Ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine ja ametniku karistamine ei puuduta kaebaja õigusi 4

(5)3-22-1548 ning seetõttu puudub tal õigus seda nõuda. Isiku õiguste kaitse seisukohast ei ole määrav, kas tema suhtes väidetavalt õigusvastaselt käitunud ametnikku karistatakse või mitte, vaid oluline on tema rikutud õiguste taastamise või heastamise võimalus. Oma õiguste kaitseks on kaebaja praegusel juhul ametniku väidetavalt õigusvastase käitumise vastu esitanud käesoleva hüvitamiskaebuse kohtule, aga ka taotlenud eelnevalt vanglalt kahju hüvitamist ning püüdnud oma õigusi kaitsta vaidemenetluses (tl 15-19). 16. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.