Obsah (6)

§ 121§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56

Kriminaalasi nr 1-21-8728 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8728 (20278001685) Kohtunik Mare

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav RISTO LUUR Isikukood: 38606162250, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökohtxxxxxxxxxxxxxx, raietööline. Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 30. märts ja 19. aprill 2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Risto Luur

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Risto Luur ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Risto Luuri käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Risto Luuri käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Risto kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Luur elukohajärgse 6.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 17.05.

1. a. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 1, 2, 4 9, ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Risto Luurilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, kaitsjatasu 1042 (üks tuhat nelikümend kaks) eurot 56 senti, kannatanu kaitsjatasu 1027 (üks tuhat kakskümmend seitse) eurot 56 senti ja tunnistajatele hüvitatav summa 47 (nelikümmend seitse) eurot 4 senti.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Risto Luuril on õigus menetluskulud kogusummas 3098,16 eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Risto Luur on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 258,18 eurot.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-21-8726, menetluskulud, Risto Luur“.
6. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, kolm DVD-plaati politsei vormikaamera salvestistega, kolm DVD-plaati alaealise kannatanu xxxxxxxxxxxxxxülekuulamise salvestistega ja CD-plaat telefonivestlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 2
8. Risto Luuri süüdistatakse selles, et kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ajavahemikul 26.11.2018-03.10.2020 Xxxxxx xxxxxx, s.o oma elukohas, pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o oma alaealise tütre Xxxxxx xxxxxxi (sündinud xxxxxxxxxx) suhtes, mis seisnes selles, et pikema ajaperioodi jooksul, mitmel korral s.o korduvalt lõi lahtise käega Xxxxxx xxxxxxile vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu pea piirkonda ja kestvat hirmu- ja alandustunnet. Samuti süüdistatakse Risto Luuri selles, et tema 06.10.2020 õhtul Xxxxxx xxxxxx so oma elukohas, pani toime korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o oma alaealise tütre Xxxxxx xxxxxxi (sündinud xxxxxxxxxx) suhtes, mis seisnes selles, et lõi lahtise käega ühel korral Xxxxxx xxxxxxile vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu pea piirkonda ja kestvat hirmu- ja alandustunnet. Sellega pani Risto Luur toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. II Kohtu seisukoht

1. Esmalt annab kohus hinnangu tõenditele, sh eelkõige kannatanu ja tunnistajate ütlustele. Seejärel analüüsib kohus, kas süüteokoosseisu täitmine Risto Luuri poolt on tõendatud. Lõpuks otsustab kohus karistuse üle ning teeb menetluskulude ja asitõenditega seotud otsustused. Hinnang tõenditele
2. Käesolevas kriminaalasjas on peamiseks süüstavaks tõendiks alaealise kannatanu Xxxxxx xxxxxxi poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kuigi asjas on ka arvukalt teisi tõendeid, siis kuriteosündmustel vahetuid pealtnägijaid ei ole, samuti ei ole kannatanul fikseeritud vigastusi. Arvestades, et süüdistatav Risto Luur ennast süüdi ei tunnista, on praegusel juhul tegemist nö klassikalise sõna sõna vastu olukorraga. Seetõttu tuleb alaealise tõendiallika usaldusväärsus teha kindlaks erilise põhjalikkusega.
3. Alaealist kannatanut Xxxxxx xxxxxxi ei kutsutud kohtusse KrMS § 2901 lg 1 p 2 alusel. Kohtueelses menetluses on kannatanut üle kuulatud kolmel korral: 05.10.2020, 07.10.2020 ja 29.03.
5. Ülekuulamisel 05.10.2020 (tl 115-124) on Xxxxxx xxxxxx avaldanud, et isa Risto Luur lööb teda pidevalt. Viimane löömine leidis aset ülekuulamisele eelneval laupäeval, mil isa lõi teda labakäega vastu kukalt. Lapse sõnul oli tal siis natuke valus. Ka teistel kordadel on isa löönud teda labakäega, mitte rusikaga ja löömisi tuleb ette lapse hinnangul võib-olla umbes korra kuus. Toimunust on laps rääkinud oma täisealisele õele Xxxxxx xxxxxx. Samuti rääkis Xxxxxx xxxxxx ülekuulamisel vägivalla kasutamisest oma ema suhtes ja väljendas selle pärast muret.
6. Ülekuulamisel 07.10.2020 (tl 126-133) on Xxxxxx xxxxxx rääkinud 06.10.2020 sündmustest. Lapse sõnul helistas sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxr tema emale Xxxxxx xxxxxxile ja rääkis, kuidas lapse õde Xxxxxx xxxxxx on pöördunud lastekaitsesse. Selle info peale isa Risto Luur pahandas ja andis Xxxxxx xxxxxxile käega vastu pead. Laps suhtles õe Xxxxxx xxxxxxiga, kes tuli kohale koos politsei ja kiirabiga. Kohapeal vaieldi selle üle, kuhu Xxxxxx xxxxxx peaks minema ja lõpuks läks ta õe juurde. Samuti kinnitas laps, et isa on teda ka varem vastu pead löönud.
7. Ülekuulamisel 29.03.2021 (tl 135-148) rääkis Xxxxxx xxxxxx, kuidas tal on õe juures elades läinud ja milline on suhtlus vanematega, aga ka kodus toimunust. 06.10.2020 juhtunu koht andis Xxxxxx xxxxxx varasemale sarnased selgitused: xxxxxxxxxx helistas tema emale, misjärel isa andis talle käega vastu pead; laps kirjutas oma õele Xxxxxx xxxxxx, kohale tulid ka politsei ja kiirabi ning õhtu lõpuks läks Xxxxxx xxxxxx õe juurde. Laps selgitas, et kohapeal kartis ta 3 politseile ja kiirabile toimunust rääkida, kuna pelgas, et vanemad võivad seda kuulda. Samuti väitis Xxxxxx xxxxxx, et vastu pead löömisi on olnud ka varem, korduvalt.
8. Kannatanu Xxxxxx xxxxxxi ütlused on kooskõlas tunnistaja Xxxxxx xxxxxxi ütlustega. Tunnistaja on 30.03.
9. a kohtuistungil avaldanud, et pärast vanematekodust ära kolimist on ta õe Xxxxxx xxxxxxiga suhelnud telefoni teel sõnumeid saates. Õde on talle rääkinud vägivaldsetest olukordadest, mis kodus on toimunud, ja saanud selle pärast ka vanematelt pahandada. Tunnistaja sõnul on Xxxxxx xxxxxx talle vähemalt kolmel korral rääkinud, et isa on teda löönud, seda enne 06.10.2020 sündmust. Selle sündmuse kohta avaldas Xxxxxx xxxxxx, et õde andis talle õhtupoolikul sõnumi teel teada, et isa on talle piku pead löönud selle eest, et ta käis politseis tunnistusi andmas. Tunnistaja otsustas politseisse helistada ja ka ise kohale sõita. Xxxxxx xxxxxx ise oli politsei kutsumise vastu, sest vanemad saavad pahaseks, kui tuleb välja, et laps on politseisse pöördunud. Kui tunnistaja kohale jõudis, sai Risto Luur väga pahaseks, et ta seal on ja ajas teda ära. Tunnistaja, kellel olid ka elukaaslane ja sülelaps kaasas, sõitiski eemale ootama. Politseiametnikud tõid Xxxxxx xxxxxxi kodust ära ja laps läks koos õega.
10. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxx on uurijale esitanud ka väljavõtted 06.10.2020 vahetatud sõnumitest Xxxxxx xxxxxxiga (tl 150-163). Sõnumites avaldab Xxxxxx xxxxxx oma õele, et vanemad on teada saanud lastekaitsesse kaebamisest ning isa lõi teda piku pead ja tal on natuke valus. Samuti vastab laps küsimusele, kas ta julgeks politseiga rääkida, et vanemad lööksid ta sellisel juhul maha.
11. 06.10.
12. a episoodi kohta on tõendiks ka sündmuskohale saabunud politsei vormikaamera salvestis (tl 60-74), kus kajastuvad ka Xxxxxx xxxxxxi selgitused toimunu kohta. Esialgu on kannatanu telefonivestluses uurijaga väitnud, et isa ei ole teda täna löönud, vaid lihtsalt õiendas (tl 63). Seda, et isa teda täna löönud ei ole, kinnitas laps ka kohapeal olnud politseinikule (tl 67). Hiljem on ütles Xxxxxx xxxxxx politseinikule, et isa andis talle käega vastu pead ja avaldas, et ta ei julgenud seda enne öelda (tl 68). Hinnates Xxxxxx xxxxxxi käitumist ajal, mil politseipatrull kohapeal oli, tuleb märkida, et laps jälgis igal võimalusel oma vanemaid ja nende asukohta, vaadates pidevalt selja taha.
13. Vastuoluliste selgituste andmine politseiametnikele, sh esialgu löömise eitamine, on kohtu hinnangul igati arusaadav ning ei mõjuta lapse ütluste usaldusväärsust tervikuna. Xxxxxx xxxxxx oli hirmul ja kartis uusi pahandusi, mis tal võivad vanematega tulla, kui ta peaks politseile midagi rääkima. Seda selgitas Xxxxxx xxxxxx nii kohapeal kui ka hiljem 29.03.2021 ülekuulamisel. Lapse hirm oli igati põhjendatud, sest samal õhtul oli isa teda löönud just sel põhjusel, et ta oli käinud politseis ütlusi andmas. Hirmu politseiga rääkimise ees oli Xxxxxx xxxxxx avaldanud ka sõnumites õele.
14. Politsei vormikaamera salvestisel kajastuvad lisaks Xxxxxx xxxxxxi selgitustele ka süüdistatava Risto Luuri ning lapse ema Xxxxxx xxxxxxi selgitused ja käitumine. Mõlemal vanemal tuvastati alkoholijoove. Samuti kajastub videosalvestisel vaidlus selle üle, kuhu Xxxxxx xxxxxx peaks minema olukorras, kus tal ei olnud turvaline koju jääda.
15. 30.03.
16. a kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi kohapeal käinud politseiametnik xxxxxxxxxxp. Siinkohal peab kohus kahetsusväärselt nentima, et olulist lisandväärtust selle tunnistaja ütlused ei anna. Tunnistaja ei mäletanud sündmust eriti täpselt ning vastas küsimustele ebakindlalt ja kõheldes. Eelmärgitu on ka arusaadav, sest sündmuse ja kohtuistungi ajaline vahe oli umbes poolteist aastat. Ilmselgelt ei olnud tunnistajat ristküsitluseks ka ette valmistatud, milline võimalus kohtumenetluse poolel KrMS § 2763 alusel on.
17. Märkimisväärset tõenduslikku teavet ei anna ka tunnistaja xxxx xxxxxx19.04.
18. a kohtistungil antud ütlused. Tunnistaja xxxx xxxx on kannatanu Xxxxxx xxxxxxi sõbranna. Kuigi tunnistaja on käesolevalt 14-aastane ja seega kasutatakse tema ülekuulamisel KrMS § 290 lg 1 kohaselt ristküsitlust, siis kahjuks ei olnud tunnistaja siiski valmis sellisel moel ütlusi 4 andma. Tunnistaja andis küsimustele väga lühikesi vastuseid ja paljudele küsimustele ei vastanud üldse. Tema kehakeelest oli üheselt aru saada, et ta tunneb ennast kohtusaalis ebamugavalt ja hirmunult.
19. Kohus möönab, et arvestades Xxxxxx xxxxxxi vanust on ta kahtlemata kergesti mõjutatav nii oma vanemate kui täisealise õe poolt. Arvestamata ei saa jätta keerulisi suhteid kannatanu õe ja vanemate vahel, samuti lapse suurt soovi elada just õe juures. Ei saa välistada, et lapse poolt antud ütlusi on teatud määral mõjutanud peres toimuva eelnev käsitlemine, sealhulgas vestlused vanema õega. Sellegipoolest ei ole põhjust nõustuda Risto Luuri seisukohaga, et tegemist on mingisuguse kokkumängu ja lapse õe Xxxxxx xxxxxxi manipulatsiooniga.
20. Esiteks on Xxxxxx xxxxxxi ütlused olnud läbivalt ühetaolised. Ka märtsis 2021, olles mitu kuud elanud õe juures ja olles seega tema mõjuväljas, on laps andnud sarnaseid ütlusi võrreldes oktoobriga
21. Õe juures elamine ei ole pannud last oma vanematest halvemini rääkima või toimunud vägivalda võimendama.
22. Teiseks on Xxxxxx xxxxxx oma vanematest rääkides väljendanud murelikku ja hoolivat suhtumist, seda eriti ema suhtes. Ta ei ole iseenesest oma vanemate suhtes negatiivselt meelestatud. Samuti ei ole laps kordagi väitnud, et ta ei oleks mitte mingil juhul nõus vanemate juures elama. Pigem vastupidi – kui olukord kodus oleks rahulik ja stabiilne, võiks laps ka kodus elada.
23. Kolmandaks ei ole tunnistaja Xxxxxx xxxxxx kohtus ütlusi andes üritanud olukorda ilustada ja väita, et Xxxxxx xxxxxxil on temaga koos elades kõik väga hästi. Tunnistaja on ausalt avaldanud, et Xxxxxx xxxxxxil on raske, koolis on esinenud keerukusi ja laps saab ka psühholoogilist abi.
24. Ülaltoodut arvestades on kohtu jaoks veenvalt ümber lükatud süüdistatava kaitseversioon, mille kohaselt on kogu kriminaalasi Xxxxxx xxxxxxi manipulatsioon eesmärgiga saada Xxxxxx xxxxxx enda juurde elama. Kui see tõele vastaks, siis kajastuks see nii lapse kui õe ütlustes, kuid praegusel juhul nii ei ole. Xxxxxx xxxxxxi ütluste sisu ei ole ajas muutunud, sh ta ei ole õe juures elades muutunud vanemate suhtes vaenulikumaks, mis Risto Luuri kirjeldatud manipulatsiooni tagajärjel loogiliselt võttes peaks juhtuma. Samuti ei ole kohtu hinnangul usutav, et Xxxxxx xxxxxx, olles süüdistatava versiooni kohaselt saavutanud oma eesmärgi saada õde enda juurde, hakkaks kohtus avaldama mitmeid murettekitavaid asjaolusid praeguse elukorralduse kohta.
25. Süüdistatava Risto Luuri 19.04.
26. a kohtuistungil antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt. Süüdistatava sõnul ei ole ta oma tütart Xxxxxx xxxxxxi mitte kunagi löönud, kogu süüdistus on laim ja lapse õe Xxxxxx xxxxxxi skeemitamine. Seda, miks Xxxxxx xxxxxx peaks oma vanemate peale valetama, kui kodus on tegelikult kõik hästi, süüdistatav arusaadavalt selgitada ei osanud. Risto Luur avaldas ka arvamust, et nende pere on vallale katsejäneseks, kuidas lapsi perest ära võtta. Osaliselt peab kohus Risto Luuri ütlusi siiski usaldusväärseteks, nimelt selles, et ta tarvitab pidevalt alkoholi. Süüteokoosseis
27. Ülaltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et Risto Luur on löönud oma alaealisele tütrele Xxxxxx xxxxxxile korduvalt käega vastu pead, seda nii kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ajavahemikul 26.11.2018-03.10.2020 kui ka 06.10.
29. Xxxxxx xxxxxxile ei ole tekitatud tervisekahjustust, kuid

§ 121lg 1 järgi on karistatav ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Laps on avaldanud nii ülekuulamistel kui ka sõnumis õele, et tal on olnud natuke valus, kui isa on teda piku pead löönud. Seda, et ta oleks tundnud suurt valu või tal oleks tekkinud tuvastatavaid vigastusi, ei ole Xxxxxx xxxxxx kordagi väitnud. Tema ütlustes on läbiv väide, et löömiste ajal oli tal natuke valus. Selline väide on ka usutav 5 arvestades toimunu löömiste iseloomu: korraks labakäega vastu kukalt andmine on ka keskmise elukogemuse põhjal natuke valus.

1. Kohus ei saa nõustuda kaitsja välja tooduga, et isegi kui selline füüsiline karistamine Risto Luuri poolt aset leidis, siis oli see lapse jaoks pigem alandav, mitte valu tekitav. Kahtlemata on valuaisting subjektiivne ning erinevate isikute valulävi on erinev sõltuvalt vanusest, füüsilisest eripärast jms. Praegusel juhul on Xxxxxx xxxxxx aga selgelt ja läbivalt väljendanud, et tema tundis löömiste ajal valu. Tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks, kohtule esitatud ei ole.
2. Xxxxxx xxxxxx on Risto Luuri tütar, kes elas tegude toimepanemise ajal süüdistatavaga koos ühises majapidamises. Asjaolu, et tegemist on lähisuhtes olevate isikutega, ei ole menetluses keegi ka vaidlustanud. Seega esineb

§ 121lg 2 p 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus.

25. Kehalise väärkohtlemise

§ 121

lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Käesoleval juhul ei ole üheselt tuvastatud löömiste arv perioodil 26.11.2018-03.10.2020, kuid löömisi esines kindlasti rohkem kui korra. Lisaks lõi Risto Luur oma last ühel korral kuupäeval 06.10.2020. Seega on tegemist korduva kehalise väärkohtlemisega. 26. Järelikult on Risto Luuri tegevusega täidetud

§ 121lg 2 p 2, 3 objektiivne koosseis.

27. Süüdistatav pani teod toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Risto Luur tahtis oma lapsele käega vastu pead lüüa ja pidi sealjuures möönma, et põhjustab sellise tegevusega lapsele valu. Piisavalt asjaolusid leidmaks, et Risto Luur tegutses kavatsetult ja tema eesmärgiks oligi lapsele haiget tegemine, praegusel juhul ei esine. 28. Seega on süüdistatava tegevusega täidetud ka

§ 121lg 2 p 2, 3 subjektiivne süüteokoosseis.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb Risto Luur süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

III Karistus 31.

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 32.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 6
3. Kohus leiab, et rahaline karistus ei täidaks Risto Luuri puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega.

§ 121lg 2 p 2, 3 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör taotles karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust.

1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga. Risto Luuri süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Ehkki tegemist oli löömisega ja seda mitmel korral, siis ei tekitatud kannatanule tervisekahjustust, vaid üksnes hetkelist ja väheintensiivset valu. Risto Luur on kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Sellise isiku puhul võiks olla võimalik karistuse eesmärke saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.
2. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine. Karistuse kandmine tingimisi, alludes kriminaalhooldusele ja täites lisakohustusi, võiks Risto Luuri puhul tõhusamalt maandada ohtu uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks kui reaalne vangistus. Siinkohal peab kohus silmas, et süüdistatava peres kasvab veel kaks alaealist last, kellega edukaks toimetulekuks peaks süüdistatav parandama oma sotsiaalseid oskusi ja vähendama alkoholi tarvitamist. Reaalse vangistuse kandmine neid oskusi ilmselt ei parandaks ja ka alkoholist hoidumise tagaks see üksnes ajutiselt. Samuti võib vangistusse sattumine tekitada lisapingeid süüdistatava peres ning kättemaksusoovi nii Xxxxxx xxxxxxi kui Xxxxxx xxxxxxi suhtes. Risto Luuri ei saa ka pidada niivõrd ohtlikuks, et ta tuleks ühiskonnast esimesel võimalusel eraldada.
3. Seega jätab kohus vangistuse

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrab katseajaks kaks aastat.

Kuna Risto Luur on pidev alkoholi tarvitaja, juues enda sõnul umbes paar kuuspakki õlut nädalas, ning ta oli vähemalt 06.10.2020 teo toimepanemise ajal tuvastatult alkoholijoobes, on vajalik määrata talle lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Parandamaks vanemlikke oskusi ja hoidmaks seeläbi ära uusi probleeme lastega, peab Risto Luur osalema ka sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja. IV Asitõendid ja menetluskulud

1. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 59), kolm DVD-plaati politsei vormikaamera salvestistega (tl 75, 76, 77), kolm DVD-plaati alaealise kannatanu Xxxxxx xxxxxxi ülekuulamise salvestistega (tl 125, 134, 149) ja CD-plaat telefonivestlusega (tl 114). KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud andmekandjad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot; määratud kaitsja tasu ja kulud (KrMS § 175 lg 1 p 4) kohtueelses menetluses 129,60 eurot ja kohtumenetluses 912,96 eurot, kokku 1042,56 eurot; alaealise kannatanu esindaja tasu ja kulud (KrMS § 175 lg 1 p 1) kohtueelses menetluses 145,80 eurot ja kohtumenetluses 881,76 eurot, kokku 1027,56 eurot ning tunnistajatele hüvitatavad summad (KrMS § 175 lg 1 p 2) 29,54 eurot ja 17,50 eurot, kokku 47,04 eurot. Menetluskulud kokku on 3098,16 eurot.
3. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 7
4. Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et Risto Luuril on ülalpidamisel mitu alaealist last, määrab kohus menetluskulud tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Risto Luur on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 258,18 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 8