lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning
Vastavalt 07.04.2022 koostatud väärteoprotokollile nr AB1616672 juhtis Tiit Luberg 17.03.2022 kella 08:20 ajal Harjumaal, Anija vallas, Raudoja-Vikipalu-Kehra mnt ja Ülejõe tee ristmikul, mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas peatunud sõiduautot xxxx reg.märgisega xxxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Y. M.'ile ja T OÜ’le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja
Kaebuse sisu 23.05.2022 esitas Tiit Luberg enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses on välja toodud, et Tiit Luberg esitas omapoolsed kirjalikud selgitused väärteomenetluses enne väärteoprotokolli koostamist: liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Xxxx juht, kes vasakpöörde tegemisel paiknes vastassuunavööndis, st üle telgjoone ning takistas peateelt parempööret teinud Tiit Lubergi poolt juhitud sõiduautot. See põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju. Kahju põhjustaja tunnistas kohapeal oma süüd ning lubas poolte kokkuleppel teavitada juhtunust kindlustusseltsi. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega ning leiab, et tema ei ole otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud, mistõttu tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsus on täielikult motiveerimata, st võimatu on tuvastada seda, millega on menetleja sisustanud viidatud õigusnormide rikkumise. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad argumendid ning põhjendused, mille pärast kohtuväline menetleja sellise seisukohani on jõudnud. Puuduvad ka igasugused viited tõenditele, tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Menetleja seisukohtade kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav, mistõttu kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on täielikult motiveerimata, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohtuvälise menetleja otsuse täielik motiveerimatus ei võimalda kaebuse esitajal sisuliselt ennast kaitsta ning see on iseenesest piisavaks aluseks otsuse tühistamisele. Kohtumenetlus 28.06.2022 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja Y. M.i (sõidukit xxxx juhtinud isiku) ning kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris kohtuistungil esitatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Tulenevalt T. Lubergi kaitsja kohaolekust ning kohtule esitatud tõendist Tiit Lubergi tervisliku seisundi kohta pidas kohus võimalikuks arutada kaebust ilma Tiit Lubergi osavõtuta, kaitsja ei taotlenud istungi edasilükkamist (ka kohtule esitatud kaebuses taotleti asja arutamist kirjalius menetluses). Tiit Luberg andis 07.04.2022 menetlusalusena isikuna ütlusi, milliste kohaselt ta juhtis sõidukit xxxx 17.03.2022 hommikul kella 8 paiku. Keeras Raudoja-Vikipalu-Kehra teelt kõrvalteele (Ülejõe teele), tegi parempöörde peateelt kõrvalteele. Sealt tuli sõiduk xxxx (xxxx), mis soovis keerata vasakule. Xxxx ei peatunud ja oli vastassuunavööndis, mistõttu toimus sündmus – Xxxx riivas esimese vasaku nurgaga Xxxx tagumist vasakut ust. Keegi viga ei saanud ja sõidukite vigastused ei olnud suured. Xxxx juhiga suhtlesid vene keeles. Sõiduki Xxxx juht tunnistas end juhtunus süüdi ja lubas asjad korda ajada, st kindlustusseltsi teavitada. Politsei kutsumist ei pidanud nad vajalikuks, seetõttu läks edasi juuksurisse. Pärast on esitanud Seesam Kindlustusele omapoolse kirjelduse sündmusest ning joonise autode paiknemise kohta sündmuse hetkel. Kokkulepe Xxxx juhiga oli suuline. Peale õnnetust mõlemad juhid nihutasid autosid. Tunnistaja Y. M.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 17.03.2022 koos oma naisega, pidid sõitma haiglasse Tallinnasse, pidi naise ära viima. Sõitsid ristmiku juurde, peatus paremal pool, seal tuli auto, andis teed. Vaatab, et vasakult sõidab talle auto otsa. Otsasõitja ütles temale, et jätsite vähe ruumi ja sõitis minema. Ta kutsus politsei, ootas politsei ära. See toimus Kehras, Ülejõe ristmikul, veoautod sõidavad seal vabalt. Tahtis vasakule sõita, linna. Paremalt andis autole teed ja see tuli vasakult. Pärast juhtunut ei leppinud nad milleski kokku, teine (Xxxxi juht) sõitis minema, naine 2 tõlkis, et teine oli öelnud, et jättis vähe ruumi. Tee oli lai kuskil 6 meetrit. Tema auto jäi samasse kohta seisma kuni politsei tulekuni, teine (Xxxx) sõitis minema. Tuli välja ja tegi pilte. Fotod on tehtud koheselt pärast õnnetust. Fotodel on teine autojuht, kes talle otsa sõitis. Teine juht jäi sündmuskohale 2-3-4 minutit, ei tutvustanud ennast, ei näidanud dokumente. Politsei tulekuni läks aega kuskil 40 minutit või tund. Tänaseks on tema auto korda tehtud, kindlustus tegi. Kahju oli kuskil 800.- eurot. Tema auto oli enne seda õnnetust täielikult korras. Sündmuskohal täitis avarii kohta neid dokumente, mida politsei talle andis. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning leiab, et uuritud tõendid ei kinnita Tiit Lubergi süüd. Vaidlus ei ole kuupäevas ja sõidukites ega selles, kes tuli peateelt ja kes kõrvalteelt, kes tegi parempööret ja kes vasakpööret. Küsitav on see, kas on mingisugused libisemisjäljed, tegemist on märtsi kuuga, kõrval oli näha lumi. Kõrvalteel kohe kindlasti ei olnud mingisugust märgistust, ei olnud telgjoont märgitud. Väide, et isik ei nihutanud millimeetri võrra oma autot peale sündmust, ei ole usaldusväärne. Piltidelt oli näha, et Xxxx oli ebaloomulikult paremal, kui võtta arvesse, et isik tahtis teha vasakpööret. Paremast äärest ei tee mitte keegi loogiliselt võttes eluliselt usutavalt vasakpööret. Seda tehakse võimalikult tee telgjoone pealt või siis isegi natuke üle selle nii, nagu seda väidab Tiit Luberg, kes on elupõline kiirabiautojuht. Jah, T. Luberg on vana ja ta tervis ei ole enam see, aga ta annab sellest aru ja ei tõtta liiklusesse Tallinnasse, kiirteedele, välismaale. T. Luberg kasutab autot nii vähe kui võimalik, ainult oma vajalikuks asjaajamiseks, nagu ka tol päeval. T. Luberg oli teel juuksurisse, pidi jõudma kell 8 hommikul. Sellepärast tal oli kiire, sellepärast ka ei hakanud kohapeal keegi midagi kirjalikult vormistama, see oleks võtnud aega, võib-olla pool päeva. Nagu ütles tunnistaja, politsei tuli tunni aja pärast või oli see isegi tund ja nelikümmend, selge ajaraisk. Kui ei olnud vastuväiteid, erimeelsusi, kui ei olnud isikul kahju, mida selgelt ei olnud, kui ei olnud suurt ainelist kahju, materiaalset kahju, siis kuna tunnistas teine juht süüd ja ütles, et ajab selle asja korda, ta vormistab kõik ära, siis ei olnud põhjust jääda sinna kahel inimesel pooleks päevaks paigale kedagi ootama. Ebausutav on ka see, et sellise kõksu tagajärjel on olukord, kus Xxxxil ei ole vigastusi, neid peab otsima taga luubiga ja tõlgendama, et kriimud on igapäevane pori ja pritsmed, mis liikluses ikka tekivad. Teisel autol uks sees. Kui vaadata neid kõrgusi, oleks pandud need autod kõrvuti, siis on näha, et ei klapi ka see kõrgus seal. Kahtlus on ka tegelikult selles, et see uks võis olla ka enne muljuda saanud ja ei pruukinud olla korras. Kõike seda arvesse võttes, see on väga selline udune lugu ja leiab et Tiit Luberg ei vääri väärteokorras karistamist. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebuse rahuldamata.
reguleerib väga täpselt, mis on juhi kohustused peale liiklusõnnetust.
lg 5 ütleb, et kui juhid on lahkarvamusel, kui varalise kahju saaja ei ole teada, siis tuleb sündmuskohal teavitada politseid ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Lõige 4 sätestab seda, et millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseid teavitada. Kui juhid on omavahel varalise kahju põhjustaja osas kokkuleppele jõudnud, keegi tervisekahjustusi saanud ei ole. Varalise kahju põhjustaja isik on nimetatud ja kõik need punktid on kirjalikult vormistatud ja alla kirjutatud, alles siis võib lugeda selle asja lõppenuks ja ära minna. Seadus on ette näinud teatud nõuded. Need kaks autot on kokku põrganud, selle üle vaidlus puudub. Kui vaadata sündmuskohal tehtud fotosid, siis on väga selgelt näha see lohisemise jälg, millele ta viitas. See ei ole mitte libisemise, vaid lohisemise jälg. Lohisemise jälg tähendab seda, et auto on liikunud mingisuguse pidurdamise või siis muu jõu tagajärjel mingis suunas. See konkreetne jälg lõppeb täpselt Xxxx esimese vasaku ratta all. See sama jälg on näha, mis kohe pärast õnnetust tehtud piltidel, mis tunnistaja M. tegi ja politsei tehtud piltidel, mis näitabki seda, et Xxxx on olnud samas kohas kogu aeg. Meil on parempoolne liiklus ja me peamegi liikuma tee parempoolse serva lähedal. Tegemist on inimesega, kes sõidab tõenäoliselt ettevaatlikult. Nüüd hakata selle põhjal tunnistaja ütlusi kuidagi ebausaldusväärseks nimetama, on ka täiesti kummastav ja ebaloogiline. On selge see, et tunnistaja M. ei ole sõitnud välja peateele. On selge see, et Tiit Luberg kaldus oma sõidusuunast välja ja põrkas kokku siis seal seisva Xxxxiga. Sõidukite vigastused on täiesti seostatavad, Xxxxi vigastused on täiesti nähtavad, on näha kraapejäljed. Kuna stange on oma ehituselt selline, mis võtab vastu selle löögi ja ta võtab oma kuju 3 tagasi. Xxxx uks, mis on tavaliselt plekist, seda ei tee, ta ei ole mõeldud selle jaoks, siis need vigastused ongi erineva suurusega. Tiit Luberg on mõlemad rikkumised toime pannud, põhjustas liiklusõnnetuse ja pärast liiklusõnnetust ta ei täitnud liiklusseaduse nõudeid, jättis teise juhi sinna ja dokumente ei täitnud. M. käitus täpselt nii, nagu seadus ette näeb, helistas politseisse ja ootas politsei ära. Tänaseks päevaks on tema sõiduk korda tehtud. Kindlustus on asunud sellele seisukohale, et Tiit Luberg on selles õnnetuses süüdi. Mis puutub karistusse, siis kohtuvälise menetleja ei ole menetlusalust isikut kuidagi ebaproportsionaalselt rangelt karistanud. Isik on varasemalt väärteokorras karistamata. Väärteomaterjalidest näeme, et isik on ohuks teistele liiklejatele ja seetõttu on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks määrata põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Tiit Lubergit on karistatud
lg 1 ja
lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Tiit Luberg
lg 1,
lg 3,
Vaidlust ei ole selles, et 17.03.2022 kella 8.20 ajal Harju maakonnas Anija vallas Raudoja-VikipaluKehra mnt ja Ülejõe tee ristmikul juhtis Tiit Luberg mootorsõidukit Xxxx reg.märgiga xxxx. Vaidlust ei ole selleski, et T. Lubergi poolt juhitud sõiduk liikus peateel, tegi parempöörde peateelt kõrvalteele (Ülejõe teele), kõrvalteel seisis sõiduk Xxxx reg. märgiga xxxx, mida juhtis tunnistajana ütlusi andnud Y. M., kes soovis teha vasakpööret. Nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud Tiit Lubergi kaitsja ega tunnistajana ütlusi andnud Xxxxi juhtinud Y. M.. Samuti kinnitab seda väärteotoimikus olev sündmuskoha vaatlusprotokoll (LÕ akt), mille kohaselt olid liiklusõnnetuses osalejateks Xxxx reg. märgiga xxxx (omanik Y. M.) ning Xxxx reg.märgiga xxxx (omanik T OÜ), kahjustada sai Xxxx parempoolne tagauks. Vaidlus on tõusetunud selles, kas vasakpööret tehes võis Xxxx olla vastassuunavööndis, mistõttu toimuski sündmus, s.o T. Lubergi poolt juhitud sõiduk Xxxx riivas esimese parema nurgaga (kui olla näoga sõiduki suunas) Xxxxi tagumist paremat ust (kui olla näoga sõiduki suunas). Vaidlus on tõusetunud selleski, kas Xxxxi juhtinud isik tunnistas kohapeal enda süüd ning kas T. Lubergi oleks pidanud politsei saabumiseni jääma sündmuskohale või mitte ning milliseid kahjustusi sõidukid said. Esmalt hindab kohus, milline roll antud liiklusõnnetuses oli teisel osapoolel, s.o Xxxx juhtinud Y. M.il. Väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud on talletatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud skeemil ning fotodel (CD-l). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on Ülejõe tee laius 5,3 meetrit ning sündmuskohta kajastaval skeemil on märgitud ära ka Xxxx asetus Ülejõe teel. Lähtuvalt skeemil kajastatust on selgelt aru saada, et Xxxx ei asu vastassuunavööndis nagu märkis kaebuse esitaja kaitsja. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka Xxxxi liigutamise osas paremale. Nii on kaitsja hinnangul Xxxxi paremale liigutatud, kuna esitatud fotodel asub Xxxx ebaloomulikult paremal, arvestades, et Xxxx tahtis teha vasakpööret ning paremast äärest ei tee mitte keegi loogiliselt võttes eluliselt usutavalt vasakpööret. Seejuures toetub kaitsja T. Lubergi kui elupõlise kiirabiautojuhi väitele, et vasakpööret tehakse võimalikult tee telgjoone pealt või siis isegi natuke üle selle. Kohtu hinnangul toetavad Xxxxi juhtinud Y. M.i ütlusi sõiduki mitteliigutamise kohta pärast otsasõitu ka kohtule esitatud tõendid. Lähtudes skeemil kajastatust ja fotodel talletatust ei asetse Xxxx vaatamata Y. M.i soovist liikuda vasakule sugugi ebaloomulikult paremal. Vastupidi, sõiduki asetus 4 ei ole kuidagi ebaloomulik, vaid näitab selgelt Y. M.i tunnetust tee mõttelise keskjoone suhtes, aga ka arvestavat suhtumist kaasliiklejatesse, st ka teistele sõidukitele vajaliku liikumisruumi jätmist. Üllatuslikud on kaitsja väited, et tegelikult tuleks vasakpööret teha isegi natuke üle telgjoone, aga samas heidetakse Xxxxi juhtinud isikule ette vastassuunavööndis seismist. Sellised ütlused näitavad pigem otsitud ettekäändeid kaebuse esitaja käitumise õigustamiseks, mitte aga tegeliku olukorra kajastamiseks. Seda enam, et olukorras, kus kaebuse esitaja arusaama kohaselt tehaksegi vasakpööret pigem üle tee telgjoone, oleks ta pidanud Xxxxi märgates ja ise parempööret sooritades olema eriti tähelepanelik, eeldades järelikult, et ka Xxxxi juhtinud isik võib teha vasakpööret nagu tema (s.o veidi üle tee keskjoone). Loogiline on seegi, et juhul, kui Xxxx oleks tõesti asetunud üle keskjoone vastassuunavööndis, ei oleks see T. Lubergile kui kaitsja hinnangul kogenud sõidukijuhile märkamatuks jäänud ning ta oleks parempööret teinud äärmiselt ettevaatlikult. Praegusel juhul näitab aga fotodel talletatud Xxxxi vigastus selgelt, et Xxxxi riivamine oli pigem tugev ning mingeid täiendavaid ettevaatusabinõusid T. Luberg järelikult ei rakendanud. Sellest järeldub omakorda, et Xxxxi asetus teel ei olnud kuidagi tavapäratu, st Xxxx seisis kõrvalteel enda sõidurajal oodates võimalust vasakpöördeks. Eelnevast tulenevalt ei ole kahtlust selles, et tagajärje (Xxxxi riivamine) põhjustamine on etteheidetav vaid Xxxx juhtinud isikule. Just T. Luberg oli see, kes sõiduki juhtina parempööret tehes enda sõidurajalt välja kaldus ja põrkas kokku enda sõidurajal seisva Xxxxiga. Otsasõit kõrvalteel seisnud sõidukile toimus kohtu hinnangul vaid T. Lubergi ebaõige ja ohtliku manöövri tõttu. Antud juhul ei hoidnud T. Luberg sõitmisel ohutut külgvahet, ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada vara, s.o rikkus
lg 3 ja
T. Lubergi sellekohane käitumine on põhjuslikus seoses ka tekitatud varalise kahjuga. Kogutud tõendid kinnitavad sedagi, et T. Lubergi tegevuse tagajärjel said mõlemad sõidukid kahjustada. Kohus möönab, et sõidukitel esinevate vigastuste korrektseks kindlaks tegemiseks oleks tulnud koostada sõidukite vaatlusprotokollid, mis kahetsusväärselt antud menetluse juures puuduvad. Samas on sõiduki Xxxx vigastus märgitud liiklusõnnetuse aktis ning tekitatud vigastuse ulatus on selgelt nähtav ka asja materjalide juures olevatelt fotodelt. Sõidukist Xxxx reg. märgiga xxxx tehtud fotod on talletatud CD-l ning fotodelt on näha nii sõiduki mark kui ka number, samuti mõlk/deformatsioon sõiduki tagumisel paremal uksel (kui seista näoga sõiduki suunas; samuti nähtub, et sõiduk Xxxx on samas kohas, st seda ei ole kuni politsei saabumiseni liigutatud). Seega ei ole õige kaebuse esitaja seisukoht, et antud asjas ei ole varalist kahju tekkinud. Kohus arvestab VTMS §-s 7 sätestatut, mille kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Seega ei saa politsei kohustuseks pidada konkreetse kahju suuruse välja selgitamist, vaid selgitada, kas kahju on tekkinud. Nagu kohus eespool märkis, tuleb sellele vastata jaatavalt. Lähtudes Xxxxil tuvastatud vigastuse ulatusest ei kahtle kohus ka tunnistaja Y. M.i ütlustes, et sõiduki korda tegemine läks maksma ligikaudu 800 eurot. Erinevalt kaitsja seisukohast ei tekkinud kohtul kahtlus ka selles, et sõidukil Xxxx tuvastatud vigastus tekkis just antud sündmuse raames, mitte ei võinud sõiduk olla nö muljutud juba varem. Selline kahtlus võiks tekkida näiteks juhul, kui kaebuse esitaja ei tunnistaks otsasõitu. Praegusel juhul ei ole otsasõidus vaidlus ning seda toetavad ka juba eespool nimetatud tõendid. Ka sõidukist Xxxx esitati kohtuistungil fotod, milledest nähtuvad ka Xxxxil tuvastatud kahjustused (kraapejäljed sõiduki parema esistange juures, kui seista näoga sõiduki suunas) ning arvestades antud otsasõidu asjaolusid on nii Xxxxil kui ka Xxxxil tuvastatud vigastused omavahel seostatavad. Loogilised on siinjuures kohtuvälise menetleja selgitused, et kuna stange on oma ehituselt selline, mis võtab vastu selle löögi ja ta võtab oma kuju tagasi, siis Xxxxi uks, mis on tavaliselt plekist, seda ei tee ning just seetõttu ongi need vigastused erineva suurusega. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega kindlaks tehtud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides ei hoidunud Tiit Luberg kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, ei hoidunud sõitmisel ohutut külgvahet, mistõttu riivas peatunud sõiduautot Xxxx, põhjustades varalise kahju Y. M.ile ja T OÜ-le. Sellise tegevusega realiseeris Tiit Luberg
Kohtul puuduvad andmed, et Tiit Luberg oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab 5 Tiit Lubergi käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks Tiit Luberg pidanud ette nägema, et tehes parempööret viisil, mis ei arvesta teel seisva ja vasakpööret ootava sõidukiga, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seega on Tiit Luberg oma tegevusega täitnud
Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda ka selles, et Tiit Luberg ei oleks aru saanud aset leidnud liiklusõnnetusest ning enda osalusest selles. Kuigi tema enda poolt juhitud sõidukil fikseeritud vigastusi ei saa pidada ulatuslikeks, arvestab kohus, et Xxxxi juhtinud isiku tehtud fotodelt (asuvad CD-l) nähtuvalt tuli Tiit Luberg sõidukist välja. Järelikult oli T. Luberg otsasõidust teadlik, samuti nägi Xxxxil tekkinud vigastust. Sellised andmed osundavad otsasõidu intensiivsusele ning kaebuse esitaja kaitsja ütlused, justkui ei oleks kahju tekkinud ning T. Lubergil ei olnud vaja sündmuskohale kuni politsei tulekuni jääda, ei mõju siiralt ega usutavalt. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi T. Luberg kui juhtimisõigusega isik teadma ka
§-s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.
lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Tiit Luberg kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks pärast liiklusõnnetusest jäänud sündmuskohale ning teatanud toimunust politseile. Kohtus kogutud tõendid kinnitavad, et pärast sõidukile Xxxx otsasõitu lahkus Tiit Luberg sündmuskohalt, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli fikseerimata kahju tekitamise eest vastutav isik. Mootorsõiduki juhina pidi T. Luberg olema teadlik liiklusseaduses toodud nõuetest, sealhulgas
§-s 169 sätestatust. T. Lubergi käitumine sündmuskohal ning kaitsja poolt osundatu, justkui oleks Xxxxi juht ennast juhtunus süüdi tunnistanud, lubanud asjad korda ajada ning politsei kutsumist ei pidanud nad seetõttu vajalikuks, kinnitavad üksnes T. Lubergi tahet mitte vastutada ning leida võimalusi teise osapoole süüdistamiseks. Ilmselgelt ei ole juuksurisse minek ka sellise elulise kaaluga, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks sündmuskohalt lahkumiseks. Olukorras, kus on toimunud liiklusõnnetus, tuleb järgida seaduses sätestatut, mitte seada enda isiklikud huvid kõrgemale seadusest ning teise osapoole õigustest. Vaatamata sellele, et politsei jõudis sündmuskohta ligikaudu tund pärast liiklusõnnetust (teo toimepanemise aeg oli 8:20 ajal, sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise algus oli 9:30) ning ka Xxxx juhi ütlustest nähtuvalt olid tal sõitmiseks kindlad põhjused (M. pidi naise Tallinnasse haiglasse viima, avarii tõttu aga naine pidi jooksma rongi peale, et linna arsti juurde jõuda), st aeg oli tema jaoks oluline, järgis ta sõiduki juhina enda kohustusi ning ei lahkunud sündmuskohalt enne politsei saabumist. Kaitsja väide, justkui oleks T. Lubergi sündmuskohale jäämine ja politsei ootamine olnud selge ajaraisk (pidi ju T. Luberg jõudma juuksurisse), on kohatu ning rääkida T. Lubergist kui sündmuskohal õigesti käituvast sõidukijuhist puudub igasugune alus. Kogenud autojuhina kindlasti teadis T.Luberg, et kõikvõimalikud kokkulepped liiklusõnnetuse puhul tuleb vormistada kirjalikult. Oma tegevusega rikkus T. Luberg
lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime ka
Kuigi kohtu hinnangul ei pannud T. Luberg liiklusõnnetust toime tahtlikult, siis sündmuskohalt lahkumine oli T. Lubergi teadlik tegutsemine. Selle asemel, et tunda huvi enda käitumise tagajärgedesse, antud juhul seisvale sõidukile otsasõitu ning seeläbi kahju põhjustamisesse, lahkus T. Luberg pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt, veendumata 6 kahju saajas ning jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. T. Luberg mootorsõiduki juhina teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on T. Luberg oma tegevusega täitnud
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. Lubergi käitumine sisaldab
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse esitaja kaitsja osundas kohtule esitatud kaebuses, et kohtuvälise menetleja otsus on täielikult motiveerimata, st võimatu on tuvastada seda, millega on menetleja sisustanud viidatud õigusnormide rikkumise. VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud. Tutvudes väärteootsuses kohtuvälise menetleja toodud põhjendustega teo toimepanemiste tõendatusse kohta, võib küll väita, et need ei kajasta konkreetse rikkumise üksikasjalikke motiive, on väärteootsuses kohtuvälise menetleja seisukohad siiski jälgitavad ja põhjendused arusaadavad ning puudub alus lugeda kohtuvälises menetluses tehtud otsust ebaseaduslikuks. Samuti arvestab kohus, et isik on saanud enda õigusi kaitsta läbi kohtumenetluse ning seega aset leidnud võimalikud minetused kohtuvälises menetluses on kohtumenetluse käigus kõrvaldatud. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi toimepandud väärteos võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja mõlema väärteokoosseisu puhul valinud juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus nõustub sellise karistusliigiga ning ei pea põhjendatuks kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi. Seda vaatamata sellele, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole T. Lubergit varem karistatud. Antud juhul arvestab kohus tõsiasja, et T. Luberg ei ole enda rikkumiste tõsidust mõistnud ega tehtut kahetsenud, vaid on püüdnud ennastõigustavate väidetega vastutusest pääseda. Sellise käitumise puhul on selge oht, et isik võib enda õigusvastast käitumist jätkata ka edaspidi ning selleks, et T. Luberg ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edasistest õigusrikkumistest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Ainult siis saab loota, et lisaks tema enda heaolule on kaitstud ka teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning T. Lubergi käitumisest lähtuv oht on viidud miinimumini. Antud juhul arvestab kohus sedagi, et T. Luberg on pensionär ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et tema sissetulek võimaldaks rahaliste kohustuste tõrgeteta kandmist. Isiku karistamisel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega on selle keskmiseks määraks kolm kuud ja
Kohtuväline menetleja määras T. Lubergile
lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks ning
7 Hinnates T. Lubergi süü suurust talle inkrimineeritava väärtegude toimepanemisel arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi liiklusõnnetuse põhjustas jus T. Lubergi hooletu suhtumine liiklusnõuetesse ning liiklusõnnetuse tagajärjel said varalise kahju Y. M. ja T OÜ, ei olnud tekitatud kahjustused väga suured ning tervisekahjustusi liiklusõnnetusega ei kaasnenud. Samuti arvestab kohus, et T. Luberg on varem karistamata isik, mistõttu ei saa teda pidada süstemaatiliseks liiklussüütegude toimepanijaks või väljakujunenud käitumisega isikuks. Järelikult ei saa T. Lubergi süüd hinnata keskmisest suuremaks. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist ning kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt (KarS § 57 lg1 p 7) on kohtul alust uskuda, et karistuse mõistmine alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses mõistetud karistused on proportsionaalsed toimepandud süütegudega ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad kaebuse esitajal tekkinud menetluskulud tema enda kanda (kaebuses kaitsja taotles menetluskulude hüvitamist, kuid kuludokumente esitanud ei ole). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.