Obsah (15)

§ 394§ 407§ 162§ 175§ 138§ 143§ 153§ 177§ 178§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 25. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12102 Tsiviilasi Keest Trade OÜ hag

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Keest Trade OÜ esitas 21.08.2020 (täiendatud 21.09.2020) hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõla 3312 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,98 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhisummalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 7.
2. on pädevaks kohtuks hagiavalduse läbivaatamisel Harju Maakohus. Kohus võttis hagi 23.09.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3. 23.09.2020 kirjaga kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagiavalduse ja selle lisade ning menetlusse võtmise määruse tõlked kostjale arusaadavas keeles. Kostja on Vene Föderatsiooni ettevõte, kelle seaduslikuks esindajaks on Vene Föderatsiooni kodanik. Hagejad esitasid tõlked 29.09.2020 ja teatasid, et kostja valdab nii vene kui ka inglise keelt.
4. Kohus edastas 17.03.2021 Justiitsministeeriumi kaudu tsiviilasja menetlusdokumendid Vene Föderatsiooni kompetentsele asutusele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades alusel kätte toimetamiseks saajale FIE Xle (Vene Föderatsiooni registrikood xxxxxxxxxxxx) aadressil xxx, Vene Föderatsioon. Saajale kätteantavateks dokumentideks olid hageja 21.09.2020 hagiavalduse terviktekst koos lisadega eesti ja vene keeles, 23.09.2020 tsiviilasja menetlusse 2 võtmise kohtmäärus koos selgitustega eesti ja vene keeles ning hageja 10.03.2021 menetluskulude nimekiri eesti ja vene keeles.
5. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 316 lg 2 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades alusel. Justiitsministeerium esitas 14.12.2021 kohtule Vene Föderatsioonist saadetud vastuse kohtu õigusabitaotlusele, mille kohaselt on tsiviilasja menetlusdokumendid kostjale Venemaal kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 07.09.2021. Asja menetlusse võtmise määruses on märgitud kostjale vastuse esitamise tähtajaks ekslikult 14 päeva. Arvestades, et hagi toimetati kostjale kätte välisriigis, oli kostjal õigus esitada vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (

§ 394lg 5), s.t vastus oleks tulnud esitada hiljemalt 05.10.2021.

Kostja ei ole siiani vastust esitanud ega taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 2718,16 eurot, sh riigilõiv 325,16 eurot, tõlketasud 1223 eurot ja hageja õigusabikulu 1170 eurot (9 tunni 45 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). 7.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega, ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta).
2. Kohus ei pea hageja õigusabikulusid esile toodud ulatuses põhjendatuks. Hagejal kulus hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 7 tundi 15 minutit. Kohus leiab, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, et selle koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa 5 tundi. Seega kohus vähendab vastavat kulukirjet 2 tunni 15 minuti võrra. Dokumentidega 3 tutvumise ja analüüsi ning kliendi nõustamise ajakulu (2 tundi 30 minutit) võtab kohus arvesse täies ulatuses. Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 750 eurot (2 tundi 30 minutit + 5 tundi × 100 eurot).
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja hüvitada talle riigilõivu 325,16 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu üksnes 325 eurot. Seega jätab kohus riigilõivu summas 0,16 eurot kostjalt välja mõistmata ja hüvitamisele kuulub 325 eurot. Põhjendatud ei ole hagejale hüvitada riigilõivu suuremas ulatuses, kui ta seda tasus. 11. Tõlkekulud on asja läbivaatamise kulu (

§ 143p 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud lisade 2, 4, 5 ja 7 tõlkimise eest tõlkekulusid kokku 1223 eurot (576 + 647). 07.09.2020 määrusega kohustati hagejat mh esitama kohtule lisade 4 ja 5 eestikeelsed tõlked. Hageja esitas tõlked 21.09.

1. Ühtlasi kohustati hagejat 15.02.2021 kirjaga esitama kohtule hagiavalduse lisade 2, 4 ja 7 venekeelsed tõlked kostjale Venemaal kättetoimetamiseks. Hageja esitas tõlked 02.03.
2. Arvestades asjaolu, et kõik kohtule esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed ja Venemaal dokumentide kättetoimetamiseks peavad need olema koos venekeelsete tõlgetega (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 9), peab kohus tekkinud tõlkekulusid vajalikeks ja põhjendatuks.
3. Kuigi tõlkekulude kandmine on vajalik ja põhjendatud, siis tuleb kohtul hinnata ka tõlkekulude eest makstud tasu vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Tõlkekulude hüvitist saab teiselt menetlusosaliselt nõuda lähtudes

§ 153

kehtestatud määradest.

§ 153

lg 3 sätestab, et dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 2 kohaselt makstakse kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Sama sätte kolmanda lõike järgi on üks lehekülg 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse pool lehekülje tasust.

1. 21.09.2020 esitati kohtule tõlkeid kokku 41 lehekülje ulatuses. Kuna tõlgitud lehekülgedel on vähem kui 1800 tähemärki koos tühikutega, siis makstakse üksnes pool lehekülje tasust, s.o 20,5 lehekülje eest (41 ÷ 2).
2. aastal oli töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot. Arvestades eeltoodut võiks olla maksimaalseks hüvitatav tõlketasu 21.09.2020 esitatud tõlgete eest 1426,80 eurot (3,48 × 20 × 20,5). Seega on taotletud tasu 576 eurot põhjendatud.
3. 02.03.2021 esitati kohtule tõlkeid kokku 36 lehekülje ulatuses. Kuna tõlgitud lehekülgedel on vähem kui 1800 tähemärki koos tühikutega, siis makstakse üksnes pool lehekülje tasust, s.o 18 lehekülje eest (36 ÷ 2).
4. aastal oli töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot. Arvestades eeltoodut võiks olla maksimaalne hüvitatav tõlketasu 02.03.2021 esitatud tõlgete eest 1252,80 eurot (3,48 × 20 × 18). Seega on taotletud tasu 647 eurot eest põhjendatud.
5. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2298 eurot (750 + 325 + 576 + 647), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Hüvitamisele 4 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5