Otsuse kohaselt juhtis G.B 02.02.2021 kell 08:37 A. H. Tammsaare teel, Tallinnas, mootorsõidukit kiirusega 79 km/m (+/5 km/h) alal, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning millel puudus kehtiv liikluskindlustus. 22.03.2021.a esitas G.B 02.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse eeltoodud otsuse vaidlustamiseks. Kohus jättis 26.03.2021 G.B esitatud kaebuse käiguta. 08.04.2021 kaebuse esitaja kõrvaldas puudused. Kaebuse kohaselt on G.B nõus rikkumistega, kuid palub kohtul asendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, s.o juhtimisõiguse peatamine 4 kuuks, rahatrahviga. Kaebaja sõnul on autojuhtimisõigus kaebajale eluliselt tähtis, sest töökoht asub xxxx, ta elab maal ja ka töö iseloom eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Oma väidete tõestuseks esitas kaebaja kaks fotot temaga sõlmitud töölepingust. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 20.04.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Seejuures juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu, et isiku karistusregistri väljatrükist nähtub ilmekalt, et liiklussüütegude toimepanemine, sh lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole G.B ’i jaoks juhuslikku laadi , vaid pigem süstemaatiline tegevus- isik omab muuhulgas kolme kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Määratud rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata, isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ning eeltoodust saab teha järelduse, et G.B ei ole endale aru andnud, et lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe enamohtlikuma väärteoga liikluses ega jõudnud arusaamale, et juht, kes ei suuda kinni pidada kehtestatud kiirusepiirangutest ning arvestada liikluses osaledes kaasliiklejatega, ei tunne ilmselgelt piisavalt hästi liiklusreegleid ja on seetõttu mootorsõiduki juhina liikluses oh tlik. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et G.B ei suudaks tähtaegselt tasuda veel üht rahalist trahvi, kui ta ei ole tasunud talle seni määratuid ega leidnud rahalisi vahendeid ka sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse eest tasumiseks . Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. G.B-le heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 24 km/h.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
S § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatut sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 81 näe ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. Vaidlus puudub selles, et G.B 02.02.2021 kell 08.37 juhtis A. H. Tammsaare teel, Tallinnas, mootorsõidukit kiirusega 79 km/m (+/-5 km/h) alal, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP021104 salvestisest ja selle andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 02.02.2021 kell 08.37 mõõteseadet Stalker DSR 2X DP021104 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 79 km/h (+/-5 km/h). Tegu pandi toime Tallinnas, A.H.Tammsaare teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E. V., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRSS-20-00058 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X taadeldud 24.03.
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Samuti isik rikkus
lg 2 nõudeid ja pani toime
S § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna
lg 2,
S § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus
lg 2 järgi.
lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Väärteoasjas on vaidlus G.B-le mõistetud karistuse osas. Kohtuvälise menetleja otsusega on G.B-le määratud põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Määratud karistus on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Sealhulgas on kergendava asjaoluna võetud arvesse G.B puhtsüdamlikku kahetsust. raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani G.B toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on seisukohal, et G.B on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses (mitte vähem kui 24 km/h) näitab isiku suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Karistusregistri andmetel on G.B korduvalt varasemalt karistatud samaliigiliste väärtegude toimepanemise eest ( 3 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest). Kokku on isikul kehtivaid väärteokaristusi karistusregistri andmetel 16 ja kehtivaid kriminaalkaristusi 4 (sh KarS § 4231 järgi). Varasemalt G.B-le mõistetud rahatrahvid on tasumata või asendatud üldkasuliku tööga. Eeltoodud andmed viitavad ilmekalt, et G.B ei ole teinud temale mõistetud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning rahatrahv ei ole talle kui varasemalt korduvalt karistatud isikule kohane karistuse liik. Samuti on alust järeldada, et G.B rahatrahviga karistades, ei suudaks ta nimetatud karistust täita, kuivõrd ta ei leidnud rahalisi vahendeid isegi sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse eest tasumiseks. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine G.B-le kohane karistus, mis võiks avaldada G.B-le soovitud mõju, pannes teda oma rikkumiste üle järele mõtlema. G.B väide, et ta vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ja töö tegemiseks, ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise korduvalt asetanud olukorda, kus tema majanduslik olukord saab kannatada. Samuti on töölkäimiseks võimalik alati kasutada alternatiivselt ühistransporti. Eelneva tõttu leiab kohus, et G.B-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud G.B karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.