← Eesti

2-22-4455/13

Obsah (12)§ 171§ 164§ 162§ 158§ 165§ 169§ 170§ 173§ 172§ 1933§ 65§ 651

2-22-4455 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-22-4455 Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2022, Jõhvi Kohtulasi E. S. pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohus kuulutas 21.04.2022 välja E. S. pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 24.08.2022 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri.
  2. Pankrotihaldur esitas 14.09.2022 kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega ja taotluse pankrotimenetluse kulude katmiseks. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada see pankrotimenetluse kuluna summas 871,20 eurot (koos käibemaksuga) ning milline osaliselt summas 463,53 eurot hüvitatakse pankrotivara arvelt ja osaliselt summas 407,67 eurot määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Võlausaldajad leiavad, et võlgnik ise võib täita usaldusisiku kohustusi. Halduri arvates on võlgnik võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 25.02.2022 pankrotiavalduses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4/4 2-19-13740
  3. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158

lg 1).

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (

§ 165lg 3).

4. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et menetluse kestel on pankrotivarasse laekunud 780,33 eurot, pankrotivarast on välja makstud võlgniku kanda jäänud ajutise halduri tasu summas 316,80 eurot. Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99804805250, konto saldo on 07.04.2022 seisuga 7,868 LHV Pensionifond L osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega ei saa ka pensionifondi osakuid või nende eest saadavat raha arvestada pankrotivara hulka. Võlgnik ei ole väljamakse avaldust esitanud. Puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Kokku tähtaegselt esitatud nõudeid summas 5 613,05 eurot. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 5.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Hillar Villers tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. 6. Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud ja on nõustunud et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad on nõustunud, et 4/4 2-19-13740 usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise, seega jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku täitma ise usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Kohus kontrollib, kas võlgnik usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt täidab. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule 19.09.2023. Aruande esitamise kohustus lasub võlgnikul seni kuni võlgadest vabastamise menetlus lõpetatakse.

§ 1933lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta

  1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. FiMS § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini.
  4. Pankrotihaldur palub kinnitada tasu ja kulutuste suuruseks 871,20 eurot (käibemaksuga).

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2).

Kohus määrab haldurile tasu alammääras (

§ 65lg 5).

Halduri tasu piirmäärad on sätestatud

§ 65

1. Kohus leiab, et halduritasu 871,20 eurot ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Halduri tasu on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 871,20 eurot. 9. Pankrotihaldur palub hüvitada halduri tasu osaliselt summas 407,67 eurot riigi vahenditest, rahaliste vahendite puudumise tõttu.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu osas esitanud, haldur palub pankrotivara arvelt hüvitada tasu osaliselt summas 463,53 eurot ja riigi vahenditest osaliselt summas 407,67 eurot, kinnitab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 871,20 eurot (koos käibemaksuga), mis välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS. 4/4 2-19-13740 10. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.