TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2609 Otsuse kuupäev 14. aprill 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Handimiku PT kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõun

) § 3 lõike 1 punktile 1 halduskohtu pädevusse.

§ 6

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, seega on maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebus lubatav.

§ 9

lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Asjas on 30.11.2007.a tehtud vaideotsus (tl 28-33) ja kuna kaebus on 21.12.2007.a (tl 44 pöördel) postitatud, siis on kaebus esitatud seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. 5.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

§ 26

lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata, kuna vaidlusalune haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ja vastustaja seisukohad on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega (vt näit Riigikohtu lahend nr 3-3-1-34-07). Vastuseks kaebuse esitajale märgib halduskohus, et kui on kahtlus selles, et kui tehingu väidetavate poolte vahel ei ole majandustehinguid tegelikkuses toimunud, siis ei ole oluline, et leping ja arve on nõuetekohaselt vormistatud. Kui maksuhaldur on maksuotsuses oma kahtlusi nõuetekohaselt 6 põhjendanud, siis läheb tõendamiskohustus üle maksumaksjale. Kaebuse esitaja ei ole selle asjaoluga aga arvestanud. Kohtupraktika kohaselt tähendaks vastupidise seisukoha aktsepteerimine seda, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi, millel märgitud tehingu toimumist kinnitab ka müüja. Selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste MKS §-s 2). Kohtu seisukoht tuleneb MKS § 59 lõike 2 esimesest lausest, mis sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Samuti MKS §-st 82, mis sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul ongi vastustaja niiviisi toiminud. Vastustaja poolt on seletus võetud Marina Tornijainenilt, kes on olnud OÜ GatlerHolding juhatuse liikmeks (tl 102-108), kes ei ole aga kellelegi andnud volitusi tehingute tegemiseks osaühingu nimel vaidlusalusel perioodil ega ole ise tehinguid teinud ja tunnistab, et on nn. variisik ja lasi oma passist koopia teha. Samas on kaebuse esitaja pool õigesti osundanud, et vastustaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid kirjalikke tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et M. Tornijainen oleks tunnistanud konkreetselt seonduvalt Handimiku PT OÜ nimele väljastatud arve- saatelehega nr 2582 (tl 92). Vastustaja põhjendab aga tõendamiskoormise kaebuse esitaja poolele üleminekut kriminaalmenetluses kogutud tõenditega. Sellele, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid on tõenditeks ka maksumenetluses või halduskohtumenetluses, kui nende tõendite kasutamist neis menetlustes ei välista Haldusmenetluse seadus või vastav menetlusseadus (näiteks MKS), on viidanud Riigikohus oma lahendites nr 3-3-1-2-03 ja 3-3-1-54-

1. Halduskohus on püüdnud kohaldada tõendite vahetu uurimise printsiipi ja kutsunud vastustaja poolt kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulatud Arnold Lõhmuse tunnistajana kohtuistungile, kuid A. Lõhmus on esitanud avalduse ütluste andmisest keeldumiseks, kuna talle on esitatud kahtlustus ja ta ei soovi anda täiendavalt ennast süüstavaid ütlusi (tl 134), millise taotluse Tartu Halduskohus on 25.03.2008.a määrusega õiguspäraseks lugenud ja rahuldanud. Kohus seisukohal, et kehtiv õigus ei välista A. Lõhmuse kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 05930000231 (tl 109-111) arvestamist kirjaliku tõendina, mille alusel on vastustaja tuvastanud, et OÜ GatlerHolding puhul on tegemist firmaga, mida kasutati arvete kirjutamiseks erinevatele äriühingutele ja mis ei kajastanud reaalselt toimunud tehinguid, kusjuures arveid tellisid äriühingud, kes andsid ka vajaliku info ning makstud raha liikus arveid tellinud äriühingule tagasi. Halduskohtumenetluse käigus on vastustaja tõendamiskoormise kaebuse esitajale üleminekut põhjendanud ka Tartu Maakohtu 21.09.2007.a jõustunud kohtuotsuses (Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/1-077134.pdf, 10.04.2008.a) tuvastatuga, mille kohaselt on OÜ GatlerHolding rekvisiitidega dokumendid fiktiivsed, s.t sellised dokumendid on vormistatud ilma majandusliku sisuta ning väljastatud äriühingutele, kes vajasid neid ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimiseks ning valeandmete esitamiseks maksudeklaratsioonides. Vastustaja on seisukohal, et osundatud asjaolud kinnitavad vastustaja seisukohta, et arve-saatelehte nr 2582 (tl 92) saab lugeda 7 fiktiivseks dokumendiks. Halduskohtule ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada vastustaja seisukoha ekslikkust Kohus on seisukohal, et vastustaja on teinud õige järelduse, et neil asjaoludel ei kohaldu asjas maksukohustuslase heausksusega seonduvat küsimust ja seega ei olnud alust sel alusel teistsuguse maksuotsuse tegemiseks, sest kaebuse esitaja ei ole usaldusväärselt tõendanud faktilisi asjaolusid vaidlusaluse männipuust saematerjali soetamisega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lõiked 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Käesoleval juhul põhjendavad tõendid maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et vastustajal oli nii faktiline kui õiguslik alus vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks. Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks käesolevas asjas tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebuse esitaja on halduskohtumenetluses vastustaja seisukoha ekslikkuse tõendamiseks esitanud OÜ Handimiku PT seadusliku esindaja Ranno Sule seletuse ja tunnistaja Aivar Leoki ütlused. OÜ Handimiku PT seaduslik esindaja Ranno Sulg kinnitab kohtuistungil antud seletuses (tl 147150, 139-142) täielikult kaebuses esitatud väiteid. Samas ei nähtu seadusliku esindaja seletusest uusi faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et männipuust saematerjali müüjaks oli tegelikult OÜ GatlerHolding või et kaebuse esitaja oleks siiski järginud hoolsusnõuet. Tunnistaja Aivar Leoki ütluste (tl 152) kohaselt tegeleb tema ettevõtte valdavas enamuses kuusepuust saematerjaliga. OÜ-ga Handimiku PT on OÜ Aivar ja Merike tehinguid teinud ja müünud väikesemõõdulist kuusepuust saematerjali, ca 25-35 m 3 ja ca 1-2 tm männipuust saematerjali kahe kuu jooksul juba pikema perioodi vältel. Kaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud tõendid tõendavad seega küll seda, et eksporttehinguks vajalikku männipuust saematerjali ei soetatud kaebuse esitaja poolt OÜ-lt Aivar ja Merike, kuid seadusliku esindaja seletuse ja tunnistaja ütluste alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on usaldusväärselt tõendanud saematerjali soetamise OÜ-lt GatlerHolding. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-40-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-21-04 ja 3-3-1-34-06 märkinud, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigus käibemaksu maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtted ei ole muutunud ka uues käibemaksuseaduses. Seda on kinnitanud Riigikohus lahendis nr 3-3-1-34-
2. 8 Eeltoodust tulenevalt on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt juhul, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Käesolevas asjas on maksuotsuse põhjendustest nähtuvalt olnud tulumaksu osas ettekirjutuse tegemise aluseks asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses sellise väidetava majandustehinguga, mille toimumine kuludokumendil näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Samuti on kinnitust leidnud maksuotsuses väljendatud seisukoht, et kaebuse esitaja teadis või pidi teadma sellest, et arvetel märgitud OÜ Gatlerholding ei olnud tegelik kauba müüja. Eelnimetatu on kindlaks tehtud OÜ Gatlerholding seadusliku esindaja poolt antud seletusega, OÜ Handimiku PT poolt maksuhaldurile esitatud kirjalike tõenditega ning ka kriminaalasjas A. Lõhmuse kahtlustatavana ülekuulamise protokollis märgitu alusel. Riigikohus on lahendis 3-3-50-03 leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehing on arvel märgitud äriühinguga siiski toimunud ja kuna kaebuse esitaja ei ole selliseid täiendavaid tõendeid esitanud, mille alusel saaks tuvastada vaidlusaluse tehingu toimumist, siis puudub kaebuse esitajal käibemaksu mahaarvamise õigus. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksusumma määratud valesti. Neil asjaoludel ei toeta halduskohus kaebuse esitaja seisukohta, et vastustaja on asjakohast materiaalõigust, milleks on KMS § 29 ja TMS § 51 kohaldanud vääralt. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist, kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Roby Koik Kohtunik 9