Obsah (7)

§ 152§ 153§ 155§ 2§ 43§ 104§ 118

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-937 Haldusasi X kaebus Politsei- ja P

) § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste 2 kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

8. PPA 01.04.2022 otsuses käsitleti kaebajale pagulase või täiendava kaitse saaja staatuse andmist (VRKS § 4) ning leiti, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb tagasi lükata. Ajutise kaitse andmise võimalust (VRKS § 5) otsuses ei hinnatud. Kaebaja esmaseks eesmärgiks kaebuse esitamisel oli saada ajutise kaitse alusel elamisluba Eestis. Pagulasseisundit ning täiendava kaitse seisundit käsitleti kaebuses alternatiivsena puhuks, kui kaebajale ajutist kaitset ei võimaldata. Seega saades PPA 07.09.2022 otsuse alusel ajutise kaitse saajana tähtajalise elamisloa perioodiks 07.09.2022-07.09.2023, saavutas kaebaja oma eesmärgi. Lisaks kaotas PPA 01.04.2022 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus (resolutsiooni punkt 2) oma kehtivuse kaebajal seadusliku viibimisaluse olemasolu tõttu (VSS § 13 lg 2). Seega primaarses kohustamisnõudes (kohustada PPA-d väljastama kaebajale ajutise kaitse otsus) ja 01.04.2022 tühistamise nõudes lahkumisettekirjutuse osas tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Menetluse jätkamist tuvastusnõudega pole taotletud (

§ 152lg 2).

9.

§ 153

lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 10. Kaebaja esindaja selgitas 13.09.2022 vastuses, et puudub vajadus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise vaidlustamiseks. Kaebaja loobus alternatiivsest nõudest kohustada PPA-d vaatama uuesti sisuliselt läbi rahvusvahelise kaitse taotlust. Kohtu hinnangul hõlmab loobumise avaldus eelneva põhjal lisaks kohustamisnõudele ka PPA 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1 (rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine) tühistamisnõuet. Need nõuded olid kantud ühest põhjendusest ja eesmärgist – kui kaebaja ajutise kaitse alusel elamisluba ei saa, siis alternatiivselt oleks kaebaja püüdnud saavutada Eestis seadusliku viibimisaluse saamist rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise vaidlustamise ning PPA kohustamise kaudu vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Seega vaatamata loobumisavalduse sõnastusele nähtub selle sisust, et kaebaja tahteks on mh enam mitte vaidlustada 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1 (

§ 2lg 4).

1. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kaebusest osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kaebajal on advokaadist esindaja, kes on teadlik, et vajadusel saab uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitada vaid korduva taotluse esitamise regulatsiooni järgides (VRKS § 24). Seega võtab kohus vastu kaebusest osalise loobumise ning lõpetab ka neis nõuetes haldusasja menetluse.
2. Kokkuvõtvalt lõpetatakse haldusasja menetlus nii eesmärgi saavutamise (

§ 152

lg 1 punkt 4) kui ka loobumise (

§ 153) tõttu.

Kaebaja ei saa enam samade nõuetega samadel alustel halduskohtu poole pöörduda (

§ 43lg 1 punkt 2).

13. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldatud sissesõidukeeldu (PPA 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkt 3) ja selles osas kaebust ka menetlusse ei võetud (vt halduskohtu 26.04.2022 määruse põhjenduste punkt 9.4 ja 05.05.2022 määruse põhjenduste punkt 8), siis on arutlused sissesõidukeelu kehtivuse kaotamise üle asjakohatud ning kohtul pole võimalik ega vajalik otsustada menetluse lõpetamise üle sissesõidukeeldu puutuvalt. Menetluskulud 3 14.

§ 104

lg 5 punkti 4 alusel tuleks asjas tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada, sest osaliselt lõpetatakse menetlus

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel.

§ 104

lg 6 punkti 2 järgi riigilõivu aga tagastada ei saaks, sest osaliselt kaebaja loobus kaebusest ning riigilõivu suurus ei ületa 50 eurot. Kuna kohtu hinnangul on menetluse lõpetamisel olulisem roll asjaolul, et PPA andis kaebajale ajutise kaitse alusel elamisloa ning osaline kaebusest loobumine toimus üksnes tänu ajutise kaitse otsusele, siis on riigilõiv 20 eurot tagastatav. Lähtuvalt

§ 104

lg-st 8 ei saa kohus praegusel juhul kohe riigilõivu omal algatusel tagastada, sest maksmiseks oli kohustatud X, kuid riigilõiv tasuti Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ poolt. Seetõttu tuleb kaebajal esitada taotlus, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 104lg 81).

15. Kaebajale menetlusabi andmisega seonduvad menetluskulud (sh riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud) jäävad riigi kanda (

§ 118lg 3).

Muud võimalikud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 16. Kohus lahendab kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 4