← Eesti

3-21-1519/49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1519 Haldusasi A.K. kaebus Sotsiaalkindlustu

) § 2³ lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Teisalt tuvastab

§ 2

³ järgi puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Seega on vastustajal õigus tugineda puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole kohustatud sellele tuginema ning võib omaltpoolt kaasata eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal esineva puude raskusastme osas. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski kaasata enda poolt ekspertarsti, et kasutada antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle otsustamisel.

  1. Otsuses on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning ekspertarst Meris Tammiku arvamus, kes omakorda on arvamuse andmisel arvestanud perearst Ulvi Usgam, eriarstide Anu Kurve, Küllike Palk, Helen Vahar, Natalia Lapidus TIS-i sissekannete ning visiidipõhise töövõime hindamise kokkuvõttega.
  2. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta seitsme valdkonna võtmetegevustes. Ekspertiisi teostav arst hindab antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue.
  3. Vastustaja ekspertarst Meris Tammik hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,
  4. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarst Meris 5

(14)Tammiku eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,
  1. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
  2. Ekspertarst Meris Tammik ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades.
  3. Taotlejal on kaebused liikumisraskustele, kuna tekib hingeldus ja astmahoog ja liikuda suudab kuni 200 meetrit. Digiloo haigusjuhtumis nr 497209619 (Dr Anu Kurve) on märgitud, et spirogrammil on kerge ventilatsioonifunktsiooni langus, kopsude difusioonivõime normi piires. Viimati on astmahoo ravimit välja kirjutatud märtsis 2021, kolmest retseptist on kaks annulleeritud, kuna ravim välja ostmata. Taotleja on käinud töövõime hindamisel, kus tehti visiidipõhine hindamine. Koormustaluvuse hindamiseks tehti 6-minuti kõnnitest, mille jooksul läbis kaebaja 364 meetrit. Olulist hingeldamist või pulsi tõusu koormusel ei esinenud, taotleja liigub vabalt. Väljub liftist ja tuleb vastuvõtu eesruumi normaalse kiirusega sammul, mingit hingelduse esinemist ei tuvasta. Räägib kirurgilise maskiga täislausetega, abilihaseid hingamisel ei kasuta. Kirjeldatud andmete alusel ei esine taotlejal piiranguid liikumise valdkonnas vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses või esineb lühiajaliselt või harva. Taotlusel märgitud paanikahoogude esinemist terviseandmed ei kinnita. Visiidipõhisel hindamisel on märgitud, et mingeid käelisi kaebusi ei esita, kannab käes keskmise suurusega käekotti. Ka taotleja digiloo andmed ei kinnita käelisi piiranguid. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piiranguid terviseandmed ei kinnita. Hindamisel on märgitud, et taotleja on heatujuline, naeratav ja jutukas. Mingeid märke meeleoluhäiretest ei esine. Psüühikahäiret diagnoositud ei ole, spetsiifilist ravi rakendatud ei ole. Stressiga toimetulek võib olla raskendatud, aga seda ei ole kirjeldatud ulatuses, mis põhjustaks vähemalt keskmise puude raskusastme tingituna psüühikahäirest.
  4. Määruse nr 18 § 2 punkt 7 olukorda (erijuhtum) samuti ei esine ja seda on põhjendanud ekspertarst Meris Tammik selliselt, et kuna ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, siis puudub alus erijuhtumi kohaldamiseks. Kuna kaebajal on tuvastatud ainsana piirang üksnes liikumise valdkonnas, siis puuduvadki piirangud muudes valdkondades, mis võiksid üksteist võimendada ja anda alust erijuhtumi kohaldamiseks.
  5. Vastustaja selgitab üldisemalt, et töövõime hindamisel on hinnatud soorituspiiranguid, mis taotlejal võivad esineda töötamisel tavatingimustes, st ajalise surve, füüsilise koormuse ja võimaliku psühhoemotsionaalse pinge tingimustes, samuti on tavatingimustes töötamisel piiratud võimalused vajalikul hetkel puhata, süüa või ravimeid manustada. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne põhitegevuste juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. Seetõttu ei tähenda ka asjaolu, et isikul on osaline või puuduv töövõime tuvastatud seda, et kindlasti oleks alust tuvastada ka puude raskusaste. Vastustaja 30.12.2021 täiendavad seisukohad
  6. Vastustaja rõhutab, et Eesti Töötukassa on leidnud, et kaebajale ei sobi töö allergeenidega ning raske füüsiline töö ebasoodsates klimaatilistes tingimustes. Seega pole kaebaja tavatingimustes töötamine isegi mitte piiratud, kuna raske füüsiline töö ebasoodsates klimaatilistes tingimustes ning töö allergeenidega pole just tavapärane töö. See iseenesest viitab juba väga selgelt asjaolule, et on äärmiselt vähetõenäoline, et isikul saaksid igapäevategevused sisuliselt piiratud olla, kui ka töötamine on piiratud üksnes erandlikel puhkudel.
  7. Vastustaja selgitab ka, et ekspertarst Meris Tammiku ekspertiis käsitleb TIS andmeid, mis olid olemas 10.09.2021 ekspertiisi tegemise hetkel. Vastustaja on esitanud kohtule ka 17.11.2021 6
(14)vastuse lisana nr 4 väljavõtte TIS-i andmetest, millele vastustaja ekspertiis tugines arvamust andes ja sellest väljavõttest ilmneb, et päring on tehtud 10.09.2021 kell 10.
  1. Seega on ekspertiis kasutanud neid TIS-is olevaid terviseandmeid, mis sellel ajahetkel TIS-is olemas olid. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamisel saab arvesse võtta neid andmeid, mis otsuse tegemise hetkel olemas olid.
  2. Kaebaja esitas kohtule 29.10.2021 ambulatoorsed epikriisid. Lisa 2 on sissekanne, mis on loodud 03.10.2021 ja seega seda epikriisi arvestada ei saa, kuna vastustaja otsuse tegemise hetkel seda olemas ei olnud. Seega on käesoleva kohtuasja raames tegemist asjassepuutumatu tõendiga. Lisa 3 on perearsti Ulvi Usgami sissekanne, mida on ekspertiis arvesse võtnud ja see nähtub ka 17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 4 on Evelin Trusova sissekanne 11.08.2021 kuupäevaga ja see on samuti ekspertiisi poolt arvesse võetud, mis nähtub ka 17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 5 on endokrinoloog Nelli Pantelejeva sissekanne 01.09.2021, mida on ekspertiis arvestanud ja see nähtub ka 17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 6 on onkoloog Jüri Piirsoo sissekanne, mis on koostatud 22.09.2021 ja seega on tegemist TIS andmetega, mida ei olnud olemas 10.09.2021 otsuse tegemise hetkel. Lisa 7 on Evelin Trusova sissekanne, mis on koostatud 25.10.
  3. Seega on tegemist TIS andmetega, mida ei olnud olemas 10.09.2021 otsuse tegemise hetkel. Lisa 8 on saatekiri ambulatoorsele vastuvõtule ja on koostatud 22.03.2021 ning mida ekspertiis on arvesse võtnud.
  4. Kaebaja soovib, et menetlustoimikusse lisataks ka epikriisid, mis olid kaebaja 15.12.2021 seisukoha lisades 1-
  5. Kaebaja kohtule esitatud epikriisid on kõik loodud pärast 10.09.2021 kuupäeva ja pole seega käesolevas menetluses asjakohased ning tuleks jätta toimikusse võtmata. Kaebaja esitatud tõendeid saaks puude raskusastme tuvastamise menetluses kasutada, aga seda juhul, kui kaebaja esitaks vastustajale uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, kuid see pole enam käesoleva kohtuvaidluse esemeks.
  6. Kaebaja 15.12.2021 esitatud lisad 6 ja 7 sisaldavad andmeid kaebajale väljastatud retseptide osas. Retseptiravimite kasutamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks, kuna puude raskusastet hinnatakse abivahendite ja ravimite kasutamise foonil. Retseptide info on samuti ekspertiisi poolt arvesse võetud ja see nähtub 17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastavad sissekanded müüdud ja annuleeritud retseptide kohta olemas on.
  7. Vastustaja selgitab, et ekspertiis ei ole keskendunud liikumise valdkonnale, vaid hinnatud on kõiki valdkondi, mida tööealiste puhul hinnatakse.
  8. Kaebaja teeb eksliku järelduse nagu ei oleks TIS-i andmeid hinnatudki ning tuginenud on üksnes Eesti Töötukassa leitule. Vastustaja ekspertarst Meris Tammik on võtnud ekspertarvamuse kujundamise juurde lisaks ka kaebaja TIS andmed ehk tegemist ei ole olnud pelgalt Eesti Töötukassa ekspertiisile tuginemisega. Vastustaja ekspertarst on teinud eraldi ekspertiisi ning arvestanud kõiki tervist puudutavaid andmeid (sh ka Eesti Töötukassa poolt leitut) ning teinud nende pinnalt järelduse, et kaebajal puude raskusastet ei esine.
  9. Vastustaja selgitab, et eri tasapindadel liikumine on ekspertiisis hinnatud skooriga
  10. See tähendab, et sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lõike 6 punkti 2 järgi on tegemist kerge piiranguga, mis ei takista isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Lühiajaliselt või harva esinemine tähendabki, et see esineb vähem kui 25% ajast ja seetõttu on põhjendatud ka võtmetegevuse skoorimine arvväärtusega
  11. Kui see arvväärtus oleks 2 nagu kaebaja otstarbekaks peab, siis see ei muudaks nagunii ka puude raskusastme tuvastamise otsust, kuna liikumise valdkonna võtmetegevuste skoorid oleks seejärel 2-0-1, mis tähedab, et aritmeetiline arvväärtuste keskmine on 1,00, kuid keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peaks see olema vähemalt 2,
  12. Vastustaja aga toonitab, et puude raskusastme tuvastamise loogika ei saa olla äraspidine ehk ei saa 7
(14)ette ära otsustada, et puude raskusaste peab olema keskmine ja siis hakata vastavalt võtmetegevustele arvväärtusi panema, et vajalik aritmeetiline keskmine kokku tuleks.
  1. Vastustaja ekspertarst ehk arstiõppe läbinud isik ei pea olema tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud, kuna puude raskusastme tuvastamiseks arvamuse andmine ei ole tervishoiuteenuse osutamine. Et ekspertarst oleks pädev andmaks arvamust puude raskusastme osas, peab tal olema läbitud arstiõpe, mis ekspertarstil Meris Tammikul ka läbitud on, kuna vastasel korral ei saaks ta ekspertarvamusi anda. Ekspertarvamuse allkirjastamise kohta selgitab vastustaja, et arvamus antakse süsteemis SKAIS-2 ja et ekspertarvamuse vormistuslikule küljele ei ole kehtestatud allkirjastamise nõuet.
  2. Kui terviseandmed on ühesed (pole vastuolusid sissekannete vahel erinevate arstide poolt) ja ei tekita kahtlust, et midagi on TIS-i kirjutamata jäetud, siis ei ole ka mõistlikku põhjust, et hakata kaebaja taotluses esitatud väiteid kontrollides lisaks veel uurima raviarstidelt üle, kas see, mida nad TIS-i on kirjutanud, on ikka õige. See, et TIS-is oleks korrektsed andmed on kaetud tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega ja kui kaebaja leiab, et sealt ongi midagi puudu, siis tuleb need küsimused lahendada tervishoiuteenuse osutajaga.
  3. Vastustaja selgitab, et erijuhtumi esinemist kontrollitakse iga ekspertiisi puhul isegi, kui seda otseselt ekspertarvamuses kirja ei panda. Erijuhtumi kaalumise üheks eelduseks on see, et isikul peavad mingid piirangud esinema vähemalt 2-s valdkonnas 7-st võimalikust. Vaid sellisel juhul oleks üldse võimalik kaaluda erijuhtumi esinemist ka sisuliselt, kuna erijuhtumi sisuks on olukord, kus piiranguid on mitmes valdkonnas, kuid eraldiseisvalt need puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku aritmeetilist keskmist kokku ei anna, kuid arstiõppe läbinud isiku hinnangul võimendavad need eri valdkondades olevad piirangud teineteist sellisel määral, et on põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina. Kaebajal on aga ainsana piirang tuvastatud liikumise valdkonnas. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
  5. Kaebaja nõuab SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata kaebaja 18.03.2021 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi.
  6. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on astma, allergilne riniit, pansinusiit ning ta on allergiline toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja esitas ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas esmalt 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Pärast halduskohtule kaebuse esitamist tegi Eesti Töötukassa uue 23.08.2021 otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas osalise töövõime. SKA vaatas samuti puude raskusastme tuvastamise taotluse uuesti läbi, kuid jõudis 10.09.2021 otsuses nr P26O-2021-70941 uuesti järeldusele, et puude raskusastme tuvastamiseks puudub alus. Eesti Töötukassa osas on kohtumenetlus lõpetatud, kuid SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 õiguspärasus on vaidluse all.
  7. Pooled vaidlevad selle üle, kas SKA jättis kaebajal õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamata. Kaebaja leiab, et SKA 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-70941 on õigusvastane, sest see põhineb valedel andmetel ning SKA on põhjendamatult jätnud kõrvale võimaluse kohaldada erijuhtumit. 54.

§ 2

lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

§ 2lg 1¹ p 3 kohaselt 8

(14)on keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

§ 2

lg 2¹ p 3 kohaselt on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

  1. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-17-1166 selgitanud, et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes (p 7).
  2. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. SKA sai 10.09.2021 otsuse tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. Seega ei saa SKA otsuse õiguspärasust mõjutada terviseandmeid, mis on tekkinud pärast 10.09.2021 kuupäeva. Sellised terviseandmed on näiteks kaebaja poolt 29.10.2021 esitatud lisades 2, 6 ja 7 ning 15.12.2021 esitatud lisades 1-
  3. Kohus siiski ei tagasta neid, sest kuigi SKA ei pidanud nendega arvestama, ei ole need asjassepuutumatud tõendid HKMS § 62 lg 2 tähenduses. Kui kaebaja on eeldanud, et need võivad kaebuse lahendamist mõjutada ja vastustaja vaidleb sellele vastu, peavad tõendid asja materjalide juures olema, et kohus neid kohtuotsuses üldse mainida saaks. 57.

§ 2

³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

§ 2

³ lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

  1. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 2 sätestab, et arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Seega ei ole asjakohane viidata sellele, et ravimite võtmine enne uuringute läbiviimist parandas uuringu tulemust. Puude raskusastet ei hinnata vastavalt sellele, milline kaebaja seisund oleks ilma ravimeid võtmata.
  2. Määruse nr 18 § 4 lg-s 5 on sätestatud, et tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse arvväärtustega 0-4 (määrus nr 18 § 4 lg 6). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3). Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue (määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1).
  3. Kaebaja heidab SKA-le ette seda, et SKA ei ole oma arvamust 10.09.2021 otsuses muutnud, kuigi otsus tehti peale seda, kui Töötukassa uuendas töövõime hindamise menetlust ja tegi uue 9

(14)otsuse, millega kaebajal tuvastati osaline töövõime. Vastustaja on õigesti märkinud, et see, kui Eesti Töötukassa muudab oma esialgset seisukohta ja tuvastab osalise töövõime, ei tähenda automaatselt seda, et oleks alust puude mittetuvastamise otsuse asemel teha vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise otsus. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on kaks erinevat menetlust ning Eesti Töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Samas peab SKA otsus olema kehtiva õigusega kooskõlas. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole SKA 10.09.2021 otsuse tegemisel hinnanud kõiki seaduses ette nähtud tõendeid. 61. Kaebaja 18.03.2021 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA

§ 2

³ lg 7 kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime hindamise otsust. Vastustaja on kohtumenetluses avaldanud, et SKA-l on õigus tugineda puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole kohustatud sellele tuginema ning võib omalt poolt kaasata eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal esineva puude raskusastme osas. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski kaasata enda poolt ekspertarsti, et kasutada antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle otsustamisel. 62. Kohus nõustub sellega, et

2³ lg-s 7 nimetatud tõendid ei ole ainumääravad puude raskusastme tuvastamisel. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et

§ 2

³ lg-s 7 nimetatud eksperdiarvamus ei ole haldusorganile siduv, kuna õigusaktidest ei tulene Töötukassale ega SKAle kohustust lähtuda tööealise isiku puhul vaid ühest konkreetsest eksperdiarvamusest. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada. (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 22). Seega on SKA-l võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik hinnata muid tõendeid peale nende, mida on

2³ lg-s 7 nimetatud. Küll aga ei pea kohus võimalikuks sellist tõlgendust, et töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja Töötukassa töövõime hindamise otsuse võib tõenditena kõrvale jätta.

§ 2

³ lg 7 sõnastusest ei tulene, et SKA-l on kaalutlusõigus otsustamaks, kas kasutada otsuse langetamisel sättes nimetatud tõendeid või mitte, sest säte on sõnastatud kohustavalt.

  1. SKA varasemas 09.04.2021 otsuses nr P26O-2021-32979 on märgitud, et puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad andmed ja Töötukassa töövõime hindamise otsus. Otsuse põhjendustest selgub, et SKA toetus ka Töötukassa ekspertarsti hinnangule. SKA varasema otsuse tegemise ajal kehtis veel Eesti Töötukassa 08.04.2021 otsus nr TVH/21/
  2. Eesti Töötukassa tunnistas 19.08.2021 otsusega nr TVH/21/033716 oma esialgse töövõime hindamise otsuse siiski kehtetuks ja vaatas kaebaja töövõime hindamise taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi, sest pärast töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse koostamist selgusid uued õiguslikud ja faktilisi asjaolud ning lisandusid uued terviseandmeid, mis täpsustasid vaide esitaja tervislikku seisundit. Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Qvalitas Arstikeskus AS analüüsis veel kord kaebaja TIS-s olemasolevaid terviseandmeid, sh kohtule esitatud kaebuses kirjeldatud ning lisandunud terviseandmeid, ning muutis oma esialgset hinnangut, järeldades et kaebaja tervislik seisund mõjutab tema töövõime ulatust. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 3 aastat (Eesti Töötukassa 30.08.2021 vastuse lisa 2).
  3. SKA 10.09.2021 otsuses välja toodud loetelu dokumentidest, millele SKA otsuse tegemisel tugines, ja SKA kohtumenetluses esitatud seisukohad kinnitavad, et uuendatud töövõime hindamise menetluses koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsust nr TVH/21/033745 arvesse ei võetud. Kohus leiab, et kui esitatud on taotlus töövõime hindamiseks ja puude 10

(14)raskusastme tuvastamiseks ning Eesti Töötukassa tunnistab oma esialgse otsuse kehtetuks ja vaatab töövõime hindamise taotluse uuesti läbi, kehtib

§ 2

³ lg-s 7 nimetatud tõenditega arvestamise kohustus ka uuendatud töövõime hindamise menetluse osas. Seega ei ole SKA arvestanud kõigi seaduse alusel ettenähtud tõenditega. 65. Kohus ei kahtle Meris Tammiku pädevuses puude raskusastme tuvastamise taotluse menetluses ekspertarvamus koostada. Meris Tammik on SKA metoodik-ekspertarst. SKA kinnitusel eeldab ametikoht arstiõppe läbimist ja Meris Tammik vastab sellele eeldusele. Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Meris Tammik Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlane (17.06.1992). Samas peaks SKA enda ekspertarsti arvamus olema täienduseks

§ 2

³ lg-s 7 sätestatud kohustuslikele tõenditele, sest menetletav taotlus oli ühistaotlus töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.

  1. Meris Tammiku koostatud 10.09.2021 kuupäevaga ekspertiisis (SKA 17.11.2021 vastuse lisa 3) on märgitud: „Eksperdiarvamuse aluseks on perearsti Ulvi Usgam ja eriarstide Anu Kurve, Küllike Palk, Helen Vahar, Natalia Lapidus ning visiidipõhise töövõime hindamise kokkuvõtted.“
  2. Kaebaja terviseandmete väljavõttest (SKA 17.11.2021 vastuse lisa 4) nähtub, et perearst Ulvi Usgami visiidil käis kaebaja 11.06.2021 seoses sagedase viirushaiguste põdemisega ning 26.07.2021 seoses tagasihoidliku trombotsütoosiga. Kaebaja 06.07.2021 esitatud kaebuse lisast 10 nähtub, et kaebaja pöördus Ulvi Usgami poole ka 22.03.
  3. Seda infot SKA esitatud terviseandmete väljavõttest ei nähtu. Pulmonoloog Anu Kurve visiidil käis kaebaja 31.03.2021 seoses astma ägenemisega. Gastroenteroloog Küllike Palk visiidil käis kaebaja 21.02.
  4. Günekoloog Helen Vahar visiidil käis kaebaja 30.12.
  5. Eriarst Natalia Lapiduse sissekandeid ei ole SKA esitatud terviseandmete väljavõttes ega kaebaja esitatud terviseandmete hulgas. Meris Tammiku eksperdiarvamuses ei ole tehtud otseseid viiteid kindlatele epikriisidele, kui välja arvata kaks viidet digiloo haigusjuhtumile nr 497209619 (dr Anu Kurve). Seega jääb valdavas osas ebaselgeks, millised epikriisid kindla hinnangu aluseks olid ja dr Natalia Lapiduse osas jääb täiesti ebaselgeks, milline kaebajat puudutav terviseinfo temalt pärineb.
  6. Eksperdiarvamuses on suures mahus viidatud visiidipõhisele töövõime hindamisele. Tegemist on 10.05.2021 visiidiga, millele Eesti Töötukassa tugines 09.06.2021 vaideotsuses nr
  7. Kohtu hinnangul on 10.05.2021 visiidi andmetele tuginemine küsitav juba seetõttu, et see oli aluseks Eesti Töötukassa 09.06.2021 vaideotsusele nr 1751, milles asuti seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Hiljem, kui kaebaja tervise osas selgusid uued asjaolud ja töövõime hindamise menetlus uuendati, otsustati kaebaja töövõime osaliseks hinnata. Sealjuures ei ole Eesti Töötukassa praegu kehtivas 23.08.2021 otsuses nr TVH/21/033745 eraldiseisvalt viidatud 10.05.2021 toimunud visiidipõhisele hindamisele. Seega eeldas 10.05.2021 visiidi andmete kasutamine täiendavat selgitust, miks selle andmed on ka pärast Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsuse tegemist asjakohased. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tal on probleem ärevusega. Ärevuse osas on 10.05.2021 visiidist pärinev info otseses vastuolus Eesti Töötukassa aktuaalse seisukohaga kaebaja töövõime osas. Eesti Töötukassa kehtivast 23.08.2021 töövõime hindamise otsusest nähtub, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on ärevuse tõus. Meris Tammiku koostatud eksperdiarvamuses on aga viidatud 10.05.2021 visiidilt pärinevale infole, et kaebaja on heatujuline ja jutukas ning mingeid märke meeleoluhäiretest ei esine. Sõna „ärevus“ eksperdiarvamuse tekstist ei leia. Seega ei ole kaebaja ärevuse tõusu puude raskusastme hindamisel arvesse võetud. Kuna Eesti Töötukassa praegu kehtiv seisukoht on see, et kaebajal on ärevus tõusnud, on SKA tuginemine meeleoluhäirete puudumisele ekslik. Arvestada tuleb ka sellega, et töövõime hindamise 10.05.2021 visiit viidi läbi füsioterapeudi poolt ja kaebaja väitel kestis kogu uuring kokku 10 minutit. Kaebaja pidi visiidi käigus läbi viidud uuringul tõstma 5-kilost hantlit, tegema kükke ja kõndima koridoris 6 minutit (SKA 17.11.2021 lisa 3, lk 2). Võimalikud vaimse tervise probleemid ei pruugi 10-minutilise vastuvõtu käigus aimatavad olla, eriti kui vastuvõtu põhirõhk on füüsiliste harjutuste tegemisel. 11

(14)
  1. SKA metoodik-ekspertarsti koostatud eksperdiarvamuse puhul tekitab küsitavusi ka selle vorm. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eksperdiarvamusel puudub allkiri. Kohtule 17.11.2021 esitatud eksperdiarvamus on allkirjastamata fail pealkirjaga „null.pdf“, mille tekstis on koostamise kuupäevaks märgitud 10.09.
  2. Vastustajal on selles osas õigus, et eksperdiarvamuse allkirjastamine ei ole ühegi õigusnormi järgi kohustuslik, mistõttu ei saa allkirja puudumine eksperdiarvamusel tuua eraldiseisvalt kaasa vaidlustatud 10.09.2021 otsuse tühistamist. Samas on see praktikana taunitav, sest tekitab kahtluse dokumendi tegelikus koostajas ja koostamise ajas. Praegusel juhul ei ole kaebaja otseselt väitnud, et ta kahtleb eksperdiarvamuse autentsuses. Kaebaja on allkirja puudumisele ainult tähelepanu juhtinud, jättes täpsustamata, mida tema hinnangul sellest puudusest järeldama peaks. Kuna kaebaja on eraldi teemana tõstatanud Meris Tammiku hariduse, võib eeldada, et ta võtab Meris Tammiku dokumendi koostajana omaks. Kuna SKA tegi TIS-i andmetest päringu 10.09.2021 kell 10.28 ja 10.09.2021 otsus allkirjastati kell 15.48, võib eeldada, et eksperdiarvamus koostati 10.09.2021 enne otsuse allkirjastamist. Eksperdiarvamuse tekst on peakirjaga „töövõime hindamise ekspertiisi vorm“. Eksperdiarvamuse lõpus, ekspertiisi kokkuvõtte all, on puude raskusastme lahter tühjaks jäetud ja märgitud, et isikule ei tule saata töövõime hindamise lühiotsust vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-le
  3. Kuna tegemist on SKA töötaja koostatud eksperdiarvamusega puude raskusastme tuvastamise menetluses, on viited töövõime hindamisele asjakohatud. Lisaks ei ole eksperdiarvamuses selge väitena välja toodud lõplikku hinnangut sellele, kas kaebajal saab puude raskusastme tuvastada või mitte. Samuti pole eraldi välja toodud liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetilist keskmist 0,67 ja keskmise puude tuvastamiseks vajalikku aritmeetilist keskmist.
  4. Määruses nr 18 reguleeritud puude raskusastme hindamise täpsem metoodika on jäänud SKA 10.09.2021 otsuses ja Meris Tammiku eksperdiarvamuses kaebajale selgitamata. SKA otsuses on üksnes viide määruse nr 18 §-e 6, mis ei asenda isikule antavat selgitust tema konkreetse juhtumi kohta. Kuna SKA esitas asjakohased selgitused vastuses kaebusele, saab selle põhjendamispuuduse lugeda kohtumenetluses kõrvaldatuks. Eelistada tuleks tehtud otsuse aluseks oleva metoodika selgitamist võimalikult varakult, sest vastasel juhul saab haldusakti adressaat alles kohtumenetluses aru, kuidas tema suhtes tehtud otsus täpsemalt kujunes.
  5. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. SKA 10.09.2021 otsuses on välja toodud, et erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et taotlejal ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks alus puudub. Vastustaja on 30.12.2021 seisukohas täiendavalt selgitanud, et erijuhtumi kaalumise üheks eelduseks on see, et isikul peavad mingid piirangud esinema vähemalt kahes valdkonnas seitsmest võimalikust. Vastustaja leiab, et erijuhtumi sisuks on olukord, kus piiranguid on mitmes valdkonnas, mis eraldiseisvalt puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku aritmeetilist keskmist kokku ei anna, kuid arstiõppe läbinud isiku hinnangul võimendavad need eri valdkondades olevad piirangud teineteist sellisel määral, et on põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina. Kaebaja puhul tuvastati piirang ainult ühes valdkonnas, mistõttu oli erijuhtum vastustaja hinnangul kindlasti välistatud. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 sõnastusest ei tulene sellist erijuhtumi kaalumise eeldust, et piirangud peavad esinema vähemalt kahes valdkonnas. Sätte sõnastuse kohaselt ei pea erijuhtumi kohaldamiseks mitte erinevates valdkondades olevad piirangud üksteist võimendama, vaid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine peab olema terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 sõnastusega kooskõlas olevat erijuhtumi kaalumist SKA 10.09.2021 otsusest ega eksperdiarvamusest ei nähtu. Kohus leiab, et kaebaja puhul on erijuhtumi kohaldamata jätmise asjakohane ja veenev 12
(14)põhjendamine eriti oluline, sest Eesti Töötukassa 23.08.2021 töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/033745 kohaselt on kaebaja töövõimet hinnatud erijuhtumina. Kui üks haldusorgan kohaldab erijuhtumit ja teine mitte, tekitab see kaebaja jaoks liigset segadust, sest tema tervisega seotud asjaolud on samad. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjendamine on vorminõue. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on rõhutanud, et ta põeb tihti viirushaigusi ja palavikku, eriti sügise ja kevade vahel, mis ilmselt takistab ühiskonnaelus osalemist. Sagedaste haiguste tõttu pole kaebaja julgenud end Covid-19 vastu vaktsineerida, mis täiendavalt piirab ühiskonnaelus osalemist. Seega ei ole kohtu hinnangul ilmselge, et otsuse parem põhjendamine ei oleks mõjutanud asja otsustamist. 72. Kohus ei leia, et SKA ekspertarst oleks kindlasti pidanud ühendust võtma kaebaja arstidega, kui kaebaja taotluses märgitu ei läinud kokku terviseandmetega. Kui kaebaja arstid on jätnud TIS-i kaebajat puudutava info sisestamata, on see kaebaja ja tema arsti vahelise eraõigussuhte küsimus, mida halduskohus pole pädev lahendama. Samuti on see kaebaja enda risk, kui ta kasutab oma poja nimel välja ostetud retseptiravimeid, sest SKA-l ei ole võimalik teada, mis põhjusel kaebaja endale mõeldud ravimeid välja ei ostnud. Kaebaja 18.03.2021 taotlusest ei selgu, et tema pojal on samuti astma, kes kasutab osaliselt samu ravimeid nagu kaebaja. Samas leiab kohus, et SKA 10.09.2021 otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõigi kohustuslike tõendite ja oluliste asjaoludega. SKA jättis otsuse tegemisel kõrvale

§ 2

³ lg-s 7 sätestatud tõendid, kaebaja tervisega seotud olulise asjaolu (ärevuse tõusu) ning pole erijuhtumi kohaldamata jätmist veenvalt põhjendanud. Lisaks on SKA otsuse aluseks oleval Meris Tammiku eksperdiarvamusel mitmeid vormistuslikke probleeme. Kõike eelnevat kokku võttes on alust kahelda tehtud otsuse põhjendatuses.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja suhtes tehtud otsus on õigusvastane. Kohus tühistab SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustab SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Seega kannab menetluskulud vastustaja. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotleb menetluskulu hüvitamist summas 1000 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud 400 euro osas, mis on kulunud 23.07.2021 kaebuse esitamisele. 23.07.2021 kaebuse esitamise ajal ei tegutsenud Erkki Evart veel kaebaja esindajana. Kaebus oli allkirjastatud kaebaja poolt isiklikult ja kaebaja taotles kaebuses riigi õigusabi korras esindaja määramist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses asjas tehtud 21.12.2021 määruses, et üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda E. Evartit kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel menetlustoimingute tegemist. Esimene E. Evarti allkirjastatud dokument on 19.10.2021 seisukoht. Seega ei saa vastustajalt välja mõista menetluskulusid, mis on tekkinud enne 19.10.
  3. Muus osas on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind on 80 eurot, mis on ka mitteadvokaadist esindaja puhul pigem mõistlik tunnihind. Menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud 29.12.2021 esitatud arvetega nr 21102902 ja
  4. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Vastavalt kaebaja 29.12.2021 menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele EE692200221013645545 Swedbank AS-s selgitusega „menetluskulud haldusasi nr 3-21-1519“. Kaebaja nõuab menetluskuludelt viivise väljamõistmist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13

(14)Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016 otsuse nr 3-3-1-37-16 p 26 kohaselt ei arvestata halduskohtumenetluses menetluskuludelt viivist. Seega ei ole viivise väljamõistmine võimalik. 75. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.