1-18-4805/61

(16244000196)Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Z.T taotlus rahalise karistuse ajatamiseks Z.T, isikukood XXX, elukoht xxx, epost xxx Juhindudes KrMS § 432, § 387 lg 1, TMS § 45 kohtunik M Ä Ä R A S: Jätta Z.T taotlus rahalise karistuse ajatamiseks rahuldamata. Kohtumäärus edastada Z.T’ile, kohtutäitur Kristel Maalman´ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Z.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära s o 1000 eurot. Rahaline karistus tuli tasuda 1-kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 05.02.
2. Kohtuotsus oli edastatud sundtäitmisele ning kohtutäitur Kristel Maalman algatas täiteasjas nr 095/2019/671 täitemenetluse. Rahalise karistuse nõude jääk on 1000 eurot.
3. Z.T esitas 18.06.2019 maakohtule avalduse, milles taotleb rahalise karistuse tasumise pikendamist ühe aasta võrra kuna peale kohtuotsuse jõustumist on ta keskendunud sama otsusega temalt välja mõistetud hagide hüvitamisele ega jõudnud rahalist karistust tasuda, mida kinnitab ka kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kahjuhüvitiste ülekannete tegemise kohta (kokku 2000 eurot). KOHTU SEISUKOHT
4. Kohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega ning asja materjalidega asub seisukohale, et Z.T avaldus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega 1 seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
6. Elektrooniliselt peetava täitetoimiku andmete väljatrükist nähtuvalt on täiteasjas nr 095/2019/671 täitmisel Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-4805 Z.T-lt rahalise karistuse 1000 euro nõudes. Nõue on täies ulatuses tasumata. Täitemenetlust on alustatud 11.04.
7. Nõude liik on karistusnõue kriminaalasjas. Lisaks on täiteasjas täitmisel kohtutäituri tasu summas 71,18 eurot ja menetluse algatamise tasu 9,46 eurot.
8. Z.T ’i pangakonto väljavõttest on näha kahjuhüvitiseks ülekannete tegemine kannatanule, mis on igati positiivne, aga iseenesest ei tähenda, et see vabastaks teda teiste kohustuste täitmisest.
9. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
10. Vajadus rahalise karistuse ajatamiseks antud sätte järgi võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, kuid kohtulahendi täitmise käigus on ilmnenud muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud uued asjaolud, mis tingivad rahalise karistuse täitmise korra ümbervaatamise. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks rakse haigus, mille tõttu isik ei ole võimeline otsust täitma, kuid võib tuleneda ka isiku välistest asjaoludest, nt vara kaotus (RKKK 3-1-1-2-12, p 10). Asjaolud peavad olema vahetult seotud süüdlase võimelisusega rahalist karistust tasuda ja halvendaksid märkimisväärselt tema rahaliste kohustuste kandmise võimet. Nt reaalse vangistuse kandmine ei ole selles mõttes mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks (KrMS-i kommenteeritud väljaanne lk 969, p 1.1, 2.).
11. N.Gratšov’i taotlusest ei nähtu selliseid uudseid asjaolusid, mis oleksid tekkinud kohtulahendi täitmise käigus ja mille tõttu tema majanduslik olukord oleks oluliselt halvenenud. Rahaline karistus mõisteti talle kokkuleppemenetluse käigus ehk ta ise oli sellise karistusega nõus. Samuti oli ta teadlik, et sama kokkuleppe põhjal tehtava kohtuotsusega mõistetakse tema käest välja ka tsiviilhagid. Nii et, rahalise karistuse, tsiviilhagide ja menetluskulude tema käest välja mõistmine ei saanud tulla N.Gratšov’ile üllatuseks. Ta oli neist teadlik ja vabatahtlikult andis nõusoleku nii rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks kui tsiviilhagide hüvitamiseks. N.Gratšov’i taotlusest ei nähtu, et peale 18.01.2019 kohtuotsuse tegemist süüdimõistetu majanduslikus olukorras oleks toimunud olulisi muudatusi KrMS § 424 mõistes ning kohus ei tuvasta N.Gratšov’i taotluse pinnalt mõjuvate põhjuste olemasolu, millele tuginedes saaks mõistetud rahalise karistuse tasumine ajatada.
12. Kohus selgitab ka, et täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
13. Ka selles osas on kohus seisukohal, et asjaolu, et Z.T materiaalsed võimalused karistuse tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus teda on karistatud rahalise karistusega ning kohus ei pea võimalikuks avalduses toodud põhjustel (et peab rahalise karistusega paralleelselt hüvitama ka tsiviilhagid kannatanutele ja tasuma menetluskulusid) täiturile edastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendada. 2
14. Täitemenetluse pikendamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei nähtu kinnipeetava avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid või et täitemenetluse jätkamine oleks Z.T suhtes ebaõiglane. Tuleb märkida, et kuni kohtuotsuse sundtäitmisele saatmiseni ei ole süüdimõistetu karisuse ajatamist taotlenud kuigi oli tasumise tähtaegadest teadlik.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.T taotlus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Deniss Minzatov Kohtunik 3