Obsah (5)

§ 69§ 75§ 424§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7131 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga ja

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. 3.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Orvo Kulli järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Orvo Kull peab: 3.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; .
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 4.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Orvo Kullil üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Orvo Kulli osalema riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsusega tunnistati Orvo Kull süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et O. Kullil tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. O. Kull pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata juhul, kui O. Kull ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui O. Kull täidab

§ 75

lg 4 alusel talle pandud kohustust registreerida end pärast kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemist kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Kohtuotsus jõustus 20.11.2020 ja O. Kull kandis nn šokivangistust 07.-31.12.

1. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 04.11.2020 ja lõpeb 04.11.
3. Tartu Maakohtu 11.10.
4. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande alusel O. Kullile katseajaks täiendavad kohustused registreerida end hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluda määratud ravile. Kohus tuvastas, et O. Kull tarvitas
5. ja 26.08.2021 alkoholi. Määrus jõustus 03.11.
7. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 02.08.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata O. Kullile mõistetud vangistus täitmisele, sest O. Kull tarvitas 03., 04.,
8. ja 06.07.2022 alkoholi, polnud 04.07.2022 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ning ilmus 06.07.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
9. O. Kulli kriminaalhooldus algas 20.11.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 30.11.
10. Sel kohtumisel selgitati O. Kullile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas O. Kull oma allkirjaga. O. Kull ilmus 07.12.2020 šokivangistust kandma alkoholi tarvitatuna, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Seejärel asus O. Kull 01.04.2021 tööle OÜ-s Võru Betoon betoneerijana ja läbis 04.-18.06.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Pärast seda, kui O. Kull tarvitas
11. ja 26.08.2021 taas alkoholi, 2 nõustus ta alluma psühhiaatrilisele ravile ning Tartu Maakohtu 11.10.
12. a määrusega pandi talle katseajaks täiendavad kohustused registreerida psühhiaatri vastuvõtule ja alluda määratud ravile. Määrus jõustus 03.11.
13. O. Kull ei pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kuid läbis 30.12.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames uuesti vaimse tervise õe juures esmase vastuvõtu. Kuna esmase vastuvõtu käigus tehtud audit-test näitas madalat riski, ei suunatud O. Kulli edasi psühhiaatri juurde. Samuti otsustas O. Kull ise programmis osalemist mitte jätkata, sest oli veendunud, et suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. 3.
14. Vaatamata eelnevale, teatas Politseija Piirivalveamet 03.07.2022 kriminaalhooldusametnikule, et O. Kull oli samal kuupäeval visuaalselt hinnates alkoholijoobes. Kui ametnik soovis järgmisel päeval (s.o 04.07.2022) kontrollida, kas O. Kull järgib alkoholi tarvitamise keeldu ning helistas kl 17:10 ja 17:15 O. Kullile, ei vastanud viimane telefonile, ei viibinud oma elukohas ega helistanud 2 tunni jooksul tagasi. Sellise käitumise tõttu polnud kriminaalhooldusametnikul võimalik alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollida. 04.07.2022 kl 21:00 ajal fikseeris ametnik O. Kullil alkoholijoobe. Seejärel fikseeris ametnik O. Kullil uuesti alkoholijoobe 05.07.2022 kl 17:00 ajal ja 06.07.2022 kl 08:15 ajal, mil O. Kull ilmus alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda. 3.
15. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis O. Kull, et tal toimus 03.07.2022 tagasilangus, sest ta on nõrga iseloomuga ja ostis janu kustutamiseks õlut. 04.07.2022 ei vastanud O. Kull ametniku kõnele, sest telefon oli hääletul režiimil. Hiljem O. Kull tagasi ei helistanud. Samuti hakkas O. Kull 04.07.2022 kella 12:00 paiku alkoholi tarvitama, et nn pead parandada. O. Kull tarvitas alkoholi ka 05.07.2022 õhtul, sest tal oli väga halb olla. Päeval ta alkoholi ei tarvitanud ja kl 17:00 ajal fikseeritud näit on jääknäht eelmisest päevast. O. Kull ilmus 06.07.2022 alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda, sest arvas, et on kaineks saanud. 3.
16. Kriminaalhooldusametnik on vestelnud O. Kulliga põhjalikult alkoholi tarvitamisest. O. Kulli sõnul saab ta aru, et kui ta rikub alkoholi tarvitamise keeldu, satub ta pahandustesse ja elukaaslasega tekivad tülid. O. Kull tarvitab alkoholi, sest soovib põgeneda raskuste eest ja vabaneda negatiivsest emotsioonidest, kuid pärast joomingut valdab teda kahjutunne. O. Kull registreeris end uuesti programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ega soovi vanglasse sattuda, sest ta kaotaks töö, pangalaen jääks maksmata ja suure tõenäosusega läheks elukaaslane temast lahku. Samuti toetab O. Kull rahaliselt oma lapsi. 3.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb O. Kullile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kuigi O. Kull suutis enam kui 10 kuu jooksul järgida katseaja nõudeid, väljus
18. a juulis alkoholi tarvitamine uuesti kontrolli alt. O. Kull läbis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse 07.
19. ja 30.12.2021 ning otsustas mõlemal korral programmis osalemist mitte jätkata, sest arvas, et saab iseseisvalt alkoholiprobleemiga hakkama. Kuigi O. Kulli ei suunatud programmi raames psühhiaatri vastuvõtule, oleks ta saanud väljaspool programmi ise sinna pöörduda. O. Kull registreeris pärast praeguste rikkumiste toimepanemist end uuesti programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning sai aja vaimse tervise õe vastuvõtule 22.08.2022, kuid kriminaalhooldusametniku arvates tegeleb O. Kull oma sõltuvusprobleemiga praegu üksnes vangistuse vältimiseks. O. Kull on kuritarvitanud nii kohtu kui ka kriminaalhooldaja usaldust, leebemad meetmed on ammendunud ja katseaeg on ebaõnnestunud. O. Kull pole mõistnud, et käitumiskontroll on vangistuse alternatiiv.
20. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde, nõustudes, et karistuse täitmisele pööramisel võib asendada kandmata vangistuse osa 3 üldkasuliku tööga ning panna O. Kullile üldkasuliku töö tegemise perioodiks täiendav kohustus osaleda 6 kuu jooksul programmis „Kainem ja tervem Eesti“. O. Kull on varem jätnud oma alkoholiprobleemiga tegelemata ja ̶ nagu ikka ̶ tekib motivatsioon probleemiga tegeleda, kui kohtus tuleb juttu karistuse täitmisele pööramisest. Kuna O. Kull on registreerimiskohustust täitnud, võib üldkasulik töö teda distsiplineerida. O. Kull pöördus 22.08.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid praegu on vara öelda, kuidas see mõjub. O. Kull vajab lisatuge. 05.07.2022 kl 17:00 ajal fikseeritud joove võib olla jääknäht eelmise päeva alkoholi tarvitamisest.
21. O. Kull selgitas kohtuistungil, et ta ei vastanud kriminaalhooldusametniku kõnele, sest vanas telefonis oli viirus, sinna tulid häirivad reklaamid, O. Kull pani telefoni hääletule režiimile ega kuulnud ametniku kõnet. Praeguseks ostis O. Kull uue telefoni. Samuti jõi O. Kull 05.07.
22. a õhtul 1 või 2 long drinki ja läks järgmisel hommikul kriminaalhooldusosakonda, sest tundis end kainena. Kui ta oleks purjus olnud, poleks ta läinud. O. Kull tarvitas alkoholi 3 päeva järjest 03.-05.07.
23. Ta tarvitas
24. ja 04.07.2022 alkoholi koos sõbraga ning 05.07.2022 kodus üksi. O. Kull jätkas vaatamata kriminaalhooldusametniku kontrollidele alkoholi tarvitamist, sest eelnevate päevade alkoholi tarvitamisest oli halb enesetunne. O. Kull rikkus alkoholikeeldu rumalusest. O. Kulli alkoholiprobleem algas 5 aastat tagasi, mil ta oli Soomes tööl ja oli närvipinge. Kui O. Kull tuli koju, kasutas ta lõõgastumiseks alkoholi. Võrreldes 2 viimast aastat sellele eelnenud alkoholi tarvitamisega, ei usu O. Kull ka ise, et ta on võimeline niimoodi ilma alkoholita olema. Järjest paremaks läheb ja programm aitab samuti. Vaatamata sellele, hakkas O. Kull 03.07.2022 alkoholi tarvitama, sest oli palav ilm, ta võttis lonksu ja nii see läks. O. Kull ei tohi üldse alkoholi tarvitada. Ta otsustas esialgu programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist mitte jätkata, sest vaimse tervise õde arvas samuti, et seda pole vaja. O. Kull lootis, et saab ise hakkama, kuid paistab, et ei saa. Selleks, et edaspidi taolisi probleeme ei tekiks, peaks O. Kull käima programmis „Kainem ja tervem Eesti“, olema tahtejõulisem ning mitte alkoholi tarvitama. Ta nõustub tegema üldkasulikku tööd ning osalema 6 kuu jooksul programmis „Kainem ja tervem Eesti“. O. Kullil on võimalik teha päevas 2-3 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka

§ 75lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise korral.

1. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja O. Kulli selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.
2. a teate ning 12.07.
3. a vastuse kohaselt teatas Lange Motokeskuse turvatöötaja 03.07.2022 politseile, et motokeskuse värava juures on joobes mees, kes kukkus kraavi. Patrullpolitseinik selgitas välja, et tegemist on O. Kulliga, kes oli 4 silmnähtavalt alkoholijoobes, tema suust tuli alkoholi lõhna ja koordinatsioon oli häiritud. Joovet ei kontrollitud (tl 20-21). Edasi nähtub 04.07.
4. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist, et kriminaalhooldusametnik kontrollis samal kuupäeval kell 21:00 O. Kulli elukohas tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,151 mg alkoholi. Samuti tuli tema suust alkoholi lõhna, silmad punetasid, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane ja aeglane, aja-, isiku- ja kohataju oli häiritud ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (tl 17-17 pöördel). Ning seejärel kontrollis kriminaalhooldusametnik 06.07.
5. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli järgi samal kuupäeval 08:15 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses uuesti O. Kulli joovet, indikaatorvahendi näit oli taas positiivne ja O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,131 mg alkoholi. Samuti lõhnas O. Kull alkoholi järele, tema silmad punetasid ja ta värises. O. Kull selgitas kohapeal, et jõi 05.07.
6. a õhtul kl 20:30 paiku 0,5 liitrit gini, sest oli väga halb olla (tl 19-19 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis O. Kull, et ta viibis 03.07.2022 Lange külas motokrossil, ilm oli väga palav ja oli suur janu. Kuna momendil polnud juua midagi peale sõbra õlu, võttis ta mõned lonksud ja seejärel ostis juba ise. O. Kull murdus, sest ilmselt on nõrk iseloom (tl 14). Järgmisel päeval (s.o 04.07.2022) hakkas O. Kull kl 12:00 paiku alkoholi tarvitama, et pead parandada. Ta jõi ära 8 või 9 0,5-liitrilist õlut. O. Kull ei helistanud kriminaalhooldusametnikule tagasi, sest telefon oli hääletu peal (tl 14 pöördel). Ning 05.07.
7. a õhtul jõi O. Kull 0,5 liitrit long drinki, sest oli väga halb olla (tl 15 pöördel). Kohtuistungil lisas O. Kull, et tema telefon oli hääletul režiimil, sest vanas telefonis oli viirus ja sinna tulid häirivad reklaamid. Praeguseks ostis O. Kull uue telefoni.
8. Kohtu hinnangul ei nähtu O. Kulli selgitustest mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Muu hulgas pole sellisteks põhjusteks nõrk iseloom või eelnevate päevade alkoholi tarvitamistest tingitud halb enesetunne. Seega rikkus O. Kull 3-l järjestikusel päeval 03.-05.07.2022 alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna O. Kull teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
9. Ülejäänud kriminaalhooldusametniku etteheidetega kohus aga ei nõustu. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei vastanud O. Kull 04.07.2022 kl 17:10 ja 17:15 kriminaalhooldusametniku kõnedele, ei viibinud oma elukohas ega helistanud hiljem tagasi. Kuigi O. Kull tunnistas nii ametnikule antud kirjalikus selgituses kui ka kohtuistungil sellist käitumist, pole kohtu arvates tegemist käitumiskontrolli nõude rikkumisega. Nimelt pole alkoholi tarvitamise keeld piiratud süüdimõistetu elukohaga. Süüdimõistetu on kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav). Praeguses asjas selgub aga, et O. Kull viibis 04.07.2022 kl 21:00 oma elukohas ja kriminaalhooldusametnikul õnnestus kontrollida alkoholi tarvitamise keelu järgmist. Järelikult ei takistanud varasem võrdlemisi lühiajaline kättesaamatuks jäämine (oluliselt) kriminaalhoolduse teostamist ega 04.07.2022 järelevalvet käitumiskontrolli tingimuste üle.
10. Teiseks tuleneb 05.07.
11. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist, et kriminaalhooldusametnik kontrollis samal kuupäeval kell 17:00 O. Kulli elukohas tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,186 mg alkoholi ja tema silmad punetasid. O. Kull selgitas kohapeal, et tegemist on eelmise päeva jääknähtudega (tl 18-18 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses jäi O. Kull esialgse selgituse juurde (tl 15) ja kohtuistungil möönis ka kriminaalhooldusametnik, 5 et tegemist võib olla jääknähtudega. Arvestades eelnevat, pole 05.07.2022 enne kl 17:00 alkoholi tarvitamine tõendatud.
12. Ning viimaks ei rikkunud O. Kull kohtu hinnangul 06.07.2022

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.

Kohus möönab, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Nagu märgitud, siis 06.07.

1. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli järgi oli O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus küll 0,131 mg alkoholi, ta lõhnas alkoholi järele, tema silmad punetasid ja ta värises. Samas olid aga O. Kulli kõne ning aja-, isiku- ja kohataju selged ning tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta (tl 19-19 pöördel). Seega kuigi O. Kull ilmus 06.07.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, polnud ta siiski seisundis, mis takistas või välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga. O. Kulli seisund ja suhtlus oli igati adekvaatne (selge kõne, aja-, isiku- ja kohataju ning häireteta tasakaal ja koordinatsioon). Arvestades ülal toodut, ei rikkunud O. Kull 06.07.2022 registreerimiskohustust.
2. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on O. Kulli kriminaalhooldus kestnud 1 aasta ja 10 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Kõigepealt ilmus O. Kull 07.12.2020 (s.o 1 nädal pärast kriminaalhooldusametnikuga esimest kohtumist) šokivangistust kandma alkoholi tarvitatuna, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 04.01.2021 kirjaliku hoiatuse (tl 9 pöördel). Seejärel rikkus O. Kull kahel järjestikusel päeval
3. ja 26.08.2021 (s.o peaaegu 9 kuud pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust) taas alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest pandi Tartu Maakohtu 11.10.
4. a määrusega O. Kullile katseajaks täiendavad kohustused registreerida end hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluda määratud ravile. Määrus jõustus 03.11.
5. O. Kull läbis 30.12.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe juures esmase vastuvõtu, kusjuures vaimse tervise õde ei suunanud teda edasi psühhiaatri juurde. Praeguses asjas selgus, et O. Kull rikkus 03.-05.07.2022 (s.o 8 kuud pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) taas 3-l järjestikusel päeval alkoholi tarvitamise keeldu.
6. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et O. Kull on rikkunud katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures
7. a ja
8. a rikkumiste vahele jäi peaaegu 9 kuud ning
9. a ja
10. a rikkumiste vahele jäi ca 10 kuud. Alkoholi tarvitamine mitmel järjestikusel päeval näitab, et tõenäoliselt O. Kull kuritarvitab alkoholi. Arvestades rikkumiste vahele jäänud ajavahemikku ning asjaolu, et O. Kulli ei suunatud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames psühhiaatri vastuvõtule, pole O. Kull samas tõenäoliselt alkoholisõltlane ja suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna O. Kull on jätkanud alkoholi keelu rikkumist vaatamata kriminaalhooldusametniku hoiatusele, maakohtu määrusele ja võrdlemisi pikka aega kestnud kriminaalhooldusele, on rikkumised tingitud eeskätt tema hootisest kohusetundetust suhtumisest käitumiskontrolli nõuetesse. Pidades silmas, et kõik leebemad meetmed, mis mõjutaksid O. Kullil oma alkoholi tarvitamise harjumusi muuta, on ammendunud, tuleb Tartu Maakohtu 04.11.
11. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud vangistust täitmisele pöörata.
12. Samas on võimalik asendada vangistus üldkasuliku tööga. O. Kull on täitnud korrektselt kõiki muid kohustusi. Ta on ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, osales tähtaegselt riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel ning läbis 04.-18.06.2021 sotsiaalprogrammi 6 „Liiklusohutusprogramm“. Samuti läbis ta pärast eelmise kohtumääruse jõustumist programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames uuesti esmase vastuvõtu, kust teda ei suunatud edasi psühhiaatri juurde. O. Kull töötab ametlikult OÜ-s Võru Betoon. Kohtuistungil ütles O. Kull, et ta registreeris end taas Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning on motiveeritud selles osalema.
13. Sellises olukorras on õigustatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, et kinnitada alkoholi tarvitamise harjumuste muutmise olulisust ja motiveerida süüdimõistetut alkoholiprobleemiga tegelema.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdlane järgima üldkasuliku töö tegemisel kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Samuti jääb üldkasuliku töö tegemise perioodiks püsima O. Kullile

§ 75lg 2 p 2 alusel seatud alkoholikeeld.

Järelikult tuleb O. Kullil jätkuvalt tegeleda oma alkoholi tarvitamise harjumustega, et vangistust vältida. Lisaks paneb kohus O. Kullile

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Juhul, kui O. Kull ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime, võib kohus talle mõistetud vangistuse edaspidi täitmisele pöörata. 16. Tulenevalt

§ 69

lg 1 teisest lausest vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kuna O. Kulli kandmata karistus on 11 kuud vangistust, tuleb tal ära teha 330 tundi üldkasulikku tööd. O. Kull avaldas kohtuistungil, et ta jõuab teha 2-3 tundi üldkasulikku tööd päevas. Pidades silmas

§ 69lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega ja asjaolu, et O.

Kull töötab ametlikult, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7