Obsah (13)

§ 643§ 657§ 392§ 656§ 252§ 242§ 270§ 423§ 216§ 173§ 168§ 167§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15843 Kohtu

) § 270 lg 1 alusel tõendatuks hageja vande all väidetu kokkuleppe sõlmimise kohta. Arvestades, et vaidlusaluste maaüksuste loovutamise kohta kostjatele sõlmiti

1. a ka asjaõigusleping ja tehti kanne kinnistusraamatusse, muutus hageja ja kostja I notariaalselt tõestamata kokkulepe asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 alusel tagasiulatuvalt kinkelepingu osaks. Kuivõrd kostja I ei ehitanud tasuta välja kokkuleppes lubatud liitumispunkte, rikkus ta hagejaga sõlmitud kokkulepet. 5.2.
2. Kinkelepingu p 2.1.8, millega lepiti kokku, et kinkelepingule ei kohaldu kinkelepingust taganemist reguleerivad VÕS §-d 267, 268 ja 270, on vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-tega 1 ja 3, ning seega TsÜS § 87 alusel tühine. VÕS §-d 267, 268 ja 270 on imperatiivsed ning kannavad kinkija ja kingisaaja kaitse eesmärki. Kinkelepingu pooled on nende sätete kohaldamise välistamisega jäetud ilma võimalusest taganeda kinkelepingust ka tahtliku rikkumise korral. Eelnev ei too kaasa kinkelepingu ülejäänud osade tühisust, sest see oleks sõlmitud ka tühise osata. 5.2.
3. Samas ei ole hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud. Hageja esitas kostjatele taganemisavalduse 13.09.2019, mille kostja I sai kätte samal päeval. Kinkija saab VÕS § 270 lg 1 alusel kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada 6 2-19-15843 saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tegu on õigustlõpetava tähtajaga. Hageja võttis 18.02.2021 eelistungil omaks, et Suve tänava alla jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks olevad magistraaltrassid ehitati valmis
4. a ning selleks ajaks pidid olema valmis ehitatud ka kokkulepitud liitumispunktid. Kostja I müüs tehnorajatised 9.10.2014 AS-le Rapla Vesi ega ehitanud enne seda liitumispunkte valmis. Kostja I andis hagejale
5. a e-kirjavahetuses teada, et hagejal tuleb edaspidi liitumispunktide ehitamise osas suhelda AS-ga Rapla Vesi ning et kostja I ei saa pärast tehnorajatiste müüki enam liitumispunkte ehitada. Kostja I tegi hagejale 27.06.2015 e-kirjaga uue pakkumuse, mille järgi tuli hagejal asjad joonde ajada hoopis AS-ga Rapla Vesi ja pumpla osas tasu eest kostjaga I. Hageja pidi seega hiljemalt 27.06.2015 aru saama, et kostja I ei ehita tasuta liitumispunkte, ning sai lepingust taganeda kuni 27.05.
6. Hageja esitas taganemisavalduse 13.08.2019, mil tal ei olnud enam õigust kinkelepingust taganeda. Seetõttu ei ole hagejal ka õigust kinget alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. 5.
7. Rahuldamisele ei kuulu ka hageja alternatiivsed nõuded, mis tuginevad kinkelepingu tühisusele heade kommete vastasuse tõttu. 5.3.
8. Kinkeleping ei ole tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel, sest vastastikused kohustused tulenevad tasulistest lepingutest ja kinkeleping ei ole tasuline leping. 5.3.
9. Kinkeleping ei ole tühine ka TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel, sest see ei ole tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja kohustus sellega loovutama 0,07 ha ja 0,19 ha suurused maaüksused koguväärtusega 6391 eurot. Kostja I kohustus tasuta ehitama liitumispunktid hageja kolme kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning omal kulul Suve tänava, mis ühendas hageja kinnistu avalikult kasutatava teega, mida hageja saab tasuta kasutada. Kostja I arvestuse järgi kulus tal tänavavõrgu ehitamisele 191 464 eurot ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamisele 104 400 eurot. Tänavavõrgu ehitamine andis hageja kinnistule juurdepääsu ja tõstis selle väärtust. Kui kostja I ei oleks seda teinud, oleks hageja pidanud tänava ise välja ehitama ja kandma sellega seoses märkimisväärseid kulusid või leppima enda kinnistule juurdepääsu puudumisega. 5.3.
10. Samuti ei esinenud hagejal kinkelepingu sõlmimisel raskeid subjektiivseid asjaolusid, millest kostjad pidid teadlikud olema. Hageja ei sõlminud kinkelepingut erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhte tõttu ega kogenematusest, samuti ei olnud ta ähvarduse ega vägivalla mõju all. Kinkeleping oli selle sõlmimise seisuga hageja jaoks soodne ja hageja väljendas kinkelepingu sõlmimisel oma tegelikku tahet. Hagejale kuulus selle sõlmimise ajal ja kuulub ka praegu arvestatav hulk kinnisvara ning tal on kinnisvaravaldkonnas ka arvestatav kogemus. Hageja saavutas kinkelepingu sõlmimisega olukorra, kus ta ei pidanud ise teid välja ehitama ega hooldama. Hageja sai detailplaneeringust otsest kasu. 5.3.
11. Eelnevat arvestades ei ole kinkeleping TsÜS § 86 lg 2 p-de 1 ega 2 alusel tühine. Lisaks on hageja alternatiivsed nõuded TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Hageja pidi hiljemalt 27.05.2016 aru saama, et kostja I ei ehita talle liitumispunkte tasuta, seega algas nõuete aegumistähtaeg 28.05.2015 ja lõppes 27.05.
12. 5.
13. Maakohus lisas, et ei nõustu kostja II seisukohaga, et kuna kostjal II ei olnud hagejaga suulisi kokkuleppeid ja kostja II ei ole 31.05.2012 lepingut rikkunud, ei olnud hageja õigustatud kostja II vastu hagi esitama. Hageja esitas hagi AÕS § 70 ja VÕS § 63 lg-t 1 arvestades põhjendatult nii kostja I kui ka kostja II vastu, sest hageja soovib nõuda tagasi kinkelepinguga kostjate ühisomandisse loovutatut. 7 2-19-15843 Apellatsioonkaebus
14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. 6.
15. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi hiljemalt 27.05.2015 aru saama, et kostja I ei ehita liitumispunkte välja ja hageja ei saa tasuta liitumist, ning tegi seetõttu väära järelduse, et viimane päev kinkelepingust taganemiseks oli 27.05.
16. Maakohus jättis seejuures mitmed hageja väited hindamata või eksis nende hindamisel. 6.
17. Pumpla ning maa, mille alla jäävad AS-le Rapla Vesi üle antud tehnorajatised, kuulusid ja kuuluvad jätkuvalt kostjale I, mistõttu sai hageja eeldada, et AS Rapla Vesi arvestab hageja ja kostja I kokkulepetega. Hageja ja kostja I e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ei saa vett nulliga. Kostja I ei teinud hagejale 27.05.2015 e-kirjas uut pakkumist ning ta ei ole seda kunagi ka väitnud. Kostja I 27.05.2015 e-kirjast tuleb aru saada nii, et AS Rapla Vesi on kinkega seotud kokkuleppest teadlik ja täidab selle. Hageja võis eeldada, et kostja I andis AS-le Rapla Vesi üle ka tehnorajatistega seotud kohustused, sh kinkega seotud kokkulepped. Kostja I ei väitnud e-kirjavahetuse käigus kordagi, et ta ei tunnista kinkega seotud kokkulepet või et see ei kehti pärast tehnorajatiste üleandmist AS-le Rapla Vesi. Maakohus jättis arvestamata hageja poolt kostjale I saadetud 24.04.2019 e-kirja, millest on näha, et hageja eeldas selle saatmise ajal kinkega seotud kokkuleppe täitmist. 6.
18. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kinkeleping ei olnud vastastikune ja tasuline. Kui hageja ja kostja I kokkuleppe muutus kinkelepingus osaks, muutus kinkeleping vastastikuseks ja tasuliseks. 6.
19. Maakohus leidis ekslikult, et kinkeleping ei ole ebaproportsionaalne. Pooled ei tuginenud kordagi sellele, et nad leppisid kokku selles, et kostja I ehitab välja Suve tänava, mis ühendab hageja kinnistud teega. On ka üldteada, et Suve tänavalt ei ole juurdepääsu hageja Suve tänava kinnistutele. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et hageja loovutas kostjatele maaüksused koguväärtusega 6391 eurot. Maaüksuste loovutamiseta ei oleks kostja I saanud kaubanduskeskust välja ehitada. Maakohus pidanuks hindama kinkelepingu proportsionaalsust selle sõlmimise aja seisuga, mitte tagasivaates. Kinkelepingu sõlmise ajal said kostjad tasuta maaüksuste omanikuks ja hageja sai kostjalt I suulise lubaduse. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on välistatud, et kostja I tegi tehingu kasutades ära hageja kogenematust. Kui hageja oleks kogenud, ei oleks ta nii olulist kokkulepet suuliselt sõlminud ega peaks kohtus õigust nõudma. 6.
20. Kostja I ei esitanud erinevalt maakohtu märgitust aegumise vastuväidet. Maakohus ei saanud seega hageja nõudeid kostja I vastu aegumise tõttu rahuldamata jätta. Kostja II esitas aegumise vastuväite pärast 4.06.2020 istungit, kus kohtunik avaldas, et hageja nõue võib olla aegunud. Sellega rikkus maakohus kohtumenetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtet. 6.
21. Maakohus jättis kontrollimata hageja alternatiivsete nõuete aegumise TsÜS § 146 lg 4, § 149 ja § 150 alusel. Maakohus kvalifitseeris hageja alternatiivse nõude alusetu rikastumise nõudena ja leidis, et see on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Maakohtu abstraktne viide on ebatäpne, sest alusetu rikastumise sätted hõlmavad mitmeid aluseid. Alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe on seaduses reguleeritud õigussuhe. Kostja I rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kui tal oleks olnud plaanis neid täita, oleks ta liitumispunktid ehitanud välja samal ajal Suve tänava taristu ehitamisega. Kostja II vastu suunatud rahaline nõue on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue. Maakohus ei põhjendanud, miks on see nõue aegunud. 8 2-19-15843 6.
22. Samuti ei hinnanud maakohus esitatud asjaolude alusel aegumise peatumist TsÜS § 162 ja § 167 alusel. Kostja I märkis 5.05.2014 e-kirjas hagejale, et kinnistud asuvad praegu hallis tsoonis, kus hagejaga ei saa tehingut teha ja ka AS Rapla Vesi ei vormista seda ära. Sellega algas aeg, mil hageja ei nõudnud kokkuleppel kostjaga I viimaselt kinkega võetud kohustuse täitmist. Maakohus ei tuvastanud, kuna see aeg lõppes. See ei lõppenud kostja I 27.05.2015 e-kirjaga. Hageja sai alles
23. a suvel teada, et Suve tänava kinnistute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga maksab 15 000 eurot. Hageja taganes seega kinkelepingust õigeaegselt. 6.
24. Kostja I tuginemine nõuete aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja I on hagejale pidevalt lubanud, et vastutasuks maaüksuste loovutamise eest saab hageja oma kinnistutele vee nulliga ka pärast tehnorajatiste üleandmist AS-le Rapla Vesi. Maakohus seda ei hinnanud. 6.
25. Asjas on tõendatud, et kinkelepingust taganemise eeldused olid täidetud. Alternatiivselt on kinkeleping tühine. Eraisikust hageja rikastas kinkelepinguga juriidilisest isikust kostjat ja sai vastu suulise kokkuleppe, et juriidiline isik on talle tulevikus kasulik. Tehing on seega eelduslikult tehtud hageja kogenematusest ja tema jaoks ebasoodsatel tingimustel ning kohustuse väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
26. 5.08.2022 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et apellatsioonimenetluse ajal on ka kostja I võõrandanud oma osa kinnistust kolmandale isikule, mistõttu palub hageja I mõista hagejalt välja hüvitise 319,55 eurot. Samuti märkis hageja, et tugineb nõuetes kostja II vastu kinkelepingu tühisusel TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel selle vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja loovutas oma maaüksused kostjale II kogenematusest äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (tasuta). Hageja hinnangul kaasas maakohus kolmanda isiku menetlusse ekslikult. Vastustajate ja kolmanda isiku seisukoht
27. Kostjad ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palusid nad jätta hageja kanda.
28. Kostja I 20.07.2022 menetlusdokumendi kohaselt ei kuulu kinnistu enam kostjale I. Kinnistu ainuomanikuks on kolmas isik. Seetõttu ei ole hageja apellatsioonkaebust võimalik rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleks jätta

§ 643lg 1 alusel läbi vaatamata.

1. Kostja II leiab 5.08.2022 menetlusdokumendis, et hageja soovitud eesmärki ei ole hagiga võimalik saavutada. Hageja ei ole väitnud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II oleks rikkunud tal hagejaga olevat õigussuhet.
2. Kolmanda isiku 5.08.2022 menetlusdokumendis kohaselt on kolmas isik alates 21.03.2022 kinnistu ainuomanik. Kolmandal isikul ei ole vastuväiteid, kui ringkonnakohus kõrvaldab kolmanda isiku asja menetlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p-de 3 ja 4 alusel tervikuna tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata osaliselt, kostja I vastu esitatud nõuete osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Hageja nõuded kostja II vastu jäävad läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 9 2-19-15843 (I) (1.)

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetluses olevaid haginõudeid.
2. Hageja on oma nõudeid menetluses korduvalt muutunud. Hageja maakohtus viimati täpsustatud nõuded sisalduvad tema 4.03.2021 menetlusdokumendis (II kd tl 70–73). Seoses hageja nõuetega kostja I vastu selgitas ringkonnakohus 5.07.2022 kirjas, et hageja ei esitanud nõudeid registriossa nr 1530737 kantud kinnistu teise kaasomaniku (s.o kolmas isik) vastu. Hageja esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamine eeldanuks, et kinnistu katastriüksustest 66904:001:0294 ja 66904:001:0295 eraldatakse kostjale I kuuluvast kaasomandiosast 5/100 mõttelist osa suurustega 0,07 ha ja 0,19 ha. Kostja I nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikud. Esitatud kujul ei olnud hagejal võimalik saavutada hagiga taotletud eesmärki, sest kinnistusraamatus kannete tegemiseks oli vajalik ka kinnistu teise kaasomaniku nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹).
3. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata, kas maatükkide tagastamine hagejale oli üldse võimalik, arvestades, et kinnistu õiguslik ja faktiline seisund on kinkelepingu sõlmimise järel oluliselt muutunud – muu hulgas on kinnistul välja ehitatud tee. Selle tõttu võis ka kinnistu väärtus olla muutunud (suurenenud). Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel (VÕS 268 lg 1). Kinkelepingust taganemise puhul tuleb tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028–1036 sätestatut. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2). Kuivõrd hageja taotles kostjalt I esmase nõudena maatükkide tagastamist, tuli maakohtul hagejale selgitada, et maatükkide väljaandmine ei pruugi olla võimalik ja selgitada hagejale (alternatiivse) hüvitise maksmise nõude esitamise vajadust.
4. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on muu hulgas

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (vt nt Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764/92, p-d 10 ja 11; 22.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-16650/41, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 2.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks istungitel või kirjalikult hageja nõuete kvalifitseerimise kohta seisukoha võtnud või selgitanud pooltele sellest tulenevat tõendamiskoormist. Sellele, et hageja nõuded ei võimalda hagiga taotletavat eesmärki saavutada, samuti kostja I vastu (alternatiivse) nõude esitamise vajadusele oleks maakohus pidanud eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama ning andma võimaluse nõuete täiendavaks selgitamiseks. Sellega jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Nende rikkumiste tõttu esineb alus maakohtu otsuse tühistamiseks

§ 656

lg 1 p 5 alusel ja asja kostjat I puudutavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmiseks. 10 2-19-15843 (2.)

1. Pärnu Maakohtu 4.06.2020 istungil esitas hageja taotluse kostja I juhatuse liikme Q vande all ülekuulamiseks, mille maakohus rahuldas (I kd tl 190–190 pöördel, ajamärk 00:16:00). Kostja I vaidles taotlusele vastu (I kd tl 190p, ajamärk 00:23:19). 18.02.2021 toimunud kohtuistungil oli Q kohal, kuid teda üle ei kuulatud (II kd tl 40–42). Samal istungil selgitas maakohus hagejale hagi perspektiivi ja talle määrati tähtaeg, mille jooksul pidi hageja mh järele mõtlema, kas ta jääb hagi juurde. Järgmine kohtuistung pidi kokku lepitama pärast hagejale määratud tähtaja möödumist.
2. 22.06.2021 küsis kostja I lepinguline esindaja Juhan Raudam maakohtult, kas kostja I juhatuse liige peab järgmisele istungile tulema (II kd tl 90). Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks kostja I lepingulisele esindajale vastanud. Samuti ei nähtu toimikust, et kostja I juhatuse liikmele Q-le (või W-le) oleks saadetud kutse 2.09.2021 toimunud kohtuistungile, kuigi sarnaselt tunnistaja kohtuistungile kutsumisega, on ka vande all üle kuulatava juhatuse liikme istungile kutsumise kohustus kohtul, mitte poolel (

§ 252koostoimes §-ga 269).

Kuna Q 2.09.2021 kohtuistungile ei ilmunud, soovis kostja I loobuda taotlusest kuulata Q vande all üle (II kd tl 108). Maakohtul ja kostjal I jäi aga tähelepanuta, et tegemist oli hageja tõendiga (vt I kd tl 190–190 pöördel, ajamärk 00:16:00), millest kostja I ei saanud loobuda. Kostja I juhatuse liikme vande all ülekuulamisest loobumisega nõustus ka hageja (II kd tl 108). Sellega väljendas hageja tõendist (s.o kostja I juhatuse liikme Q vande all antav seletus) loobumist (

§ 242

). Tõendist loobumise tõttu ei olnud maakohtul alust

§ 270kohaldamiseks.

Vaatamata sellele, et tegemist oli hageja tõendiga, millest hageja lisaks ka loobus, on maakohus otsuse p-s 9 tuginenud kostja I juhatuse liikme W poolt 2.09.2021 kohtuistungile ilmumata jätmisele ja lugenud

§ 270

lg 1 alusel hageja väite kostjaga I suulise kokkuleppe sõlmimisest tõendatuks (II kd tl 134–134 pöördel). Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus rahuldas hageja taotluse kuulata üle kostja I juhatuse liige Q, mitte kostja I juhatuse liige W, millele maakohus otsuse p-s 9 viitas. Seega ei saanud W kohtuistungile ilmumata jäämine samuti anda alust

§ 270lg 1 kohaldamiseks.

Toimikust ei nähtu sedagi, et maakohus oleks juhatuse liikme ilmumata jäämise järelmeid enne nende rakendamist pooltele selgitanud. 19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis kostja I juhatuse liikme Q kohtuistungile nõuetekohaselt kutsumata ja luges hageja väite kostjaga I suulise kokkuleppe sõlmimisest tõendatuks

§ 270

lg 1 alusel olukorras, kus juhatuse liikme vande all antav seletus oli hageja, mitte kostja I tõendiks, millest hageja pealegi loobus. Hageja ja kostja I väidetav kokkulepe, et kostja I ehitab hageja Suve tänava 9, 11 ja 13 kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid, oli poolte keskne vaidlusküsimus, mille tõendatus mõjutas otseselt asja lahendamise tulemust. Nii oli ka maakohtu rikkumistel määrav mõju asja lahendamise tulemusele, sest kostja I vaidles menetluses selgesõnaliselt vastu hageja väitele, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja I välja ehitama hageja Suve tn 9, 11 ja 13 kinnistutele liitumispunktid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Seetõttu tingivad maakohtu rikkumised maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

§ 656lg 2 teise lause alusel.

(3.) 20. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese 11 2-19-15843 astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks kostjat I puudutavas osas eelmenetluse staadiumis. Kostjat II puudutava menetlusliku otsustuste teeb ringkonnakohus otsuse järgnevates punktides.

1. Hageja on 5.08.2022 menetlusdokumendis toonud esile, et kostja I on apellatsioonimenetluse ajal võõrandanud oma osa kinnistust kolmandale isikule, mille tõttu taotleb hageja kinnistu tagastamise võimatuse tõttu kostjalt I hüvitise 319,55 eurot väljamõistmist. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata kostjat I puudutavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb maakohtul otsustada hagi muutmise lubatavuse üle.
2. Menetlusökonoomiast lähtudes ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid – neile hinnangu andmine ei mõjuta apellatsioonkaebuse lahendamise tulemust. (II)
3. Hageja esitas kostja II vastu hüvitise nõude 6071,45 eurot, tuginedes nii kinkelepingust taganemisele kui ka kinkelepingu tühisusele TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi (II kd tl 72, p-d 12 ja 14 ning hageja 5.08.2022 menetlusdokumendi lk 2 kolmas lõik).
4. Hageja tugines maakohtu menetluses sellele, et tal oli kostjaga I kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja I ehitama Suve tänavale vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamisega hageja Suve tänava 9, 11 ja 13 kinnistutele liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hageja väitel ei täitnud kostja I endale võetud kohustust. Hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et kostja II oleks rikkunud 31.05.2012 sõlmitud lepingut või muid hageja ja kostja II vahel sõlmitud kokkuleppeid. Ringkonnakohus leiab, et hageja esile toodud põhjendustel ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja esineb

§ 423lg 2 p-s 1 toodud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kostja I kinkelepingu väidetav rikkumine ei saa tingida kinkelepingust taganemist kostja II suhtes. Kinkelepingust tekkisid hagejal kostjaga I ja kostjaga II eraldiseisvad õigussuhted.

1. Juhuks, kui kohus leiab, et kostja I ei ole jätnud täitmata kinkega seotud tingimust, tugines hageja kinkelepingu tühisusele TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi (II kd tl 71, p 4.1 ja hageja 5.08.2022 menetlusdokumendi lk 2 kolmas lõik), esitades kostja II vastu rahalise nõude alusetu rikastumise sätete alusel (II kd tl 71p, p 9). Hageja väitis, et rikastas oma kogenematusest kostjat I, kui kinkis kinnistust eraldatud maaüksused äriühingule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, s.o tasuta (vt samas, p 4.3). Hageja väitel on tema ja kostjate tehingujärgsete vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
2. Kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija annab tasuta teisele isikule üle mingi hüve, võtab selle kohustuse vabatahtlikult ja soovib teist lepingupoolt tasuta rikastada (vt Riigikohtu 1.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.1 teine lõik). Õiguslikult ei ole võimalik käsitlus, mille kohaselt on kinkeleping tühine pelgalt seetõttu, et selle alusel anti tasuta teisele isikule mingi hüve. See on kinkelepingu olemuslik sisu. Ka see, et hageja on väidetavalt rikastanud kostjat I, ei tingi õiguslikku alust nõuda kostjalt II hüvitise maksmist. Hageja on ekslikult lähtunud eeldusest, et kinkelepingust tekkis tal kostjatega ühine õigussuhe. Neil põhjendustel on hageja hüvitise maksmise nõue kostja II vastu õiguslikult perspektiivitu ka

§ 423

lg 2 p 2 alusel – hageja hagiga hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

1. Kuigi hageja on formuleerinud oma hüvitise maksmise nõude kostja II vastu kahe eraldiseisva nõudena (II kd tl 72, p-d 12 ja 14), on tegemist siiski ühe nõudega. Kuivõrd hageja 12 2-19-15843 esitas kostja II vastu sooritusnõude, ei olnud hagejal eraldi vaja esitada nõuet kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks kumbagi kostja suhtes. Hageja nõue(d) kostja II vastu jääb (jäävad) läbi vaatamata. (III)
2. Ringkonnakohus märgib, et kolmas isik on kostja II taotlusel Pärnu Maakohtu 9.03.2020 määrusega kaasatud vääralt iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel. 29.

§ 216

lg 1 võimaldab poolel, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist ühegi

§ 216

lg-s 1 sätestatud olukorraga, on kolmas isik kaasatud menetlusse põhjendamatult, mistõttu kõrvaldab ringkonnakohus

§ 216lg 5 alusel kolmanda isiku menetlusest.

(IV)

1. Kostja I taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. Hageja teatas 5.08.2022 menetlusdokumendis, et soovib nõuda kostjalt I maaüksuste tagastamise asemel rahalist hüvitist 319,55 eurot. (V)
2. Kui menetlusosaliste paljususe korral lõpeb menetlus ühe menetlusosalise suhtes ja see isik ei ole edaspidi enam selle menetlusega seotud, tuleb tema menetluses osalemise kulud jaotada lahendis, millega menetlusosalise suhtes menetlus lõpetatakse (Riigikohtu 1.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12037, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuivõrd kostja II ja kolmanda isiku osas lõpeb menetlus ringkonnakohtu otsuse jõustumisega, määrab ringkonnakohus

§ 173lg 1 esimese lause järgi kindlaks ka nendega seotud menetluskulude jaotuse.

32. Kostja II menetluskulud jäävad

§ 168lg 2 alusel hageja kanda, sest kostja II suhtes jääb hagi läbi vaatamata.

Kuna hageja ei taotlenud kolmanda isiku menetlusse kaasamist, jäävad kolmanda isiku menetluskulud

§ 167lg 2 esimese lause järgi tema enda kanda.

See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (

§ 167lg 2 teine lause).

Ülejäänud osas (s.o hageja ja kostja I vaheline) menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu kindlaks määrata sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 33. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning

§ 177

lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 13