Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

2-21-106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasja number 2-21-106 Tsivii

) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning lapsest eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja hagejale elatist ei maksa. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. Kuna hageja põlvnemine kostjast tuvastati 18.03.2022. a kohtuotsusega, siis ei saa hageja nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. 8.4.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3 Kuni 01.01.2022. a kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.
2. a kuni 31.12.
3. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega
4. aastal oli

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud

§ 102

lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus

§§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.
3. a kehtiva

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult 4 kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.2022. a kehtivate

§§-de 101 ja 102 alusel alaealise lapse elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt

§ 101

sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb

§ 102lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses.

Kui hageja nõuab elatist suuremas ulatuses, kui

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa, siis suuremas ulatuses lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tuleb tõendada 8.5.Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.

1. a. Hageja esitas hagiavalduses elatise nõude koos põlvnemise tuvastamise nõudega. Kohus tegi põlvnemise nõude osas 18.03.
2. a osaotsuse, millega luges hageja põlvnemise kostjast tuvastatuks. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 11.06.
3. a nr 3-2-1-36-08), et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja elatise nõue kostja vastu alates hagi esitamisest. Hagi esitamise ajal ei olnud hageja kostjast põlvnemine veel tuvastatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 18.03.
4. a. 8.
5. Alates 01.01.
6. a kehtiva

§ 101lg 1 alusel arvutades kujuneb perioodil enne 01.04.

1. a ühe kuu elatiseks hagejale 213,44 eurot kuus (200+1448x0,03=243,44; 243,44 60/2=213,44) ja alates 01.04.
2. a ühe kuu elatiseks 225,64 eurot (209,20+1548x0,03=255,64; 255,64 - 60/2=225,64). Hageja nõuab kostjalt elatist 250 eurot kuus, mis on suurem, kui

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatis.

Kohus leiab aga, et

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatisest suurema summa väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud oma igakuiste vajaduste jaoks vajalikke kulutusi suuremas ulatuses. Hagiavalduses on hageja esindaja välja toonud, et hageja igakuised kulud on 250 eurot kuus. Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et hageja kulud on 270 eurot, sh ¼ osa pere eluasemekuludest ca 70 eurot, lasteaiamaks 50 eurot, kulud riietele 100 eurot, kulud mähkmetele ca 20 eurot. Hageja esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja igakuised kulud oleksid suuremad kui

§ 101lg 1 alusel arvutatud kahekordne elatis.

Kohus leiab, et seetõttu ei ole põhjendatud hageja elatise nõue suuremas ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka mõista kostjalt hageja kasuks välja elatist väiksemas ulatuses, kui on

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatise summa.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise nõude suurusele ega ole põhistanud

§ 102lg 2 mõttes mõjuva t põhjust, mis elatise vähendamiseks alust annaks.

8.7.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 18.03.

1. a, arvestusega kuni 01.04.
2. a 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.
3. a 225,64 eurot kuus. Kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 5 alates 18.03.
4. a kuni 02.09.
5. a kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis ühekordse summana 1239,56 eurot (96,32+5x225,64+15,04). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodilise elatise kindla summana 225,64 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja elatise nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise lapse ema R. K. i pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus hageja elatise nõuet, mis on alaealise ülalpidamisasi. Seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel elatise nõudega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6