← Eesti

3-21-1300/26

Obsah (4)§ 4§ 8§ 12§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-1300 Haldusasi Väljaotsa OÜ kaebus Põlluma

§ 4lg 1 p-le 4 deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevuse.

Fotod tõendavad, et taotleja ei külvanud kultuure ajavahemikul

  1. -
  2. juunil 2020, sest põllud olid sel ajal rohumaad ning esimene põldude harimine toimus ajavahemikul
  3. juuni 2020−
  4. juuli
  5. Samuti seda, et kultuuride jäänuseid 13.−
  6. juulil 2020 põldudelt ei leitud. 1.2.
  7. Isegi kui PRIA oleks 13.-
  8. juulil 2020 toimunud kontrollis tuvastanud taimejäänused, ei oleks olnud alust taotlejale kultuuride kasvatamise eest toetust määrata, kuna kultuure tegelikult ei kasvatatud, vaid üksnes külvati ja hariti mulla sisse kuu aega pärast külvamist. Vastavalt

§ 8

lg 1 punktis 1 sätestatule on toetusõiguslik selline maa, millel ka kultuure kasvatatakse, kasutades tavapäraseid agrotehnilisi võtteid. 1.2.

  1. PRIA võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki ega vähenda nende tõhusust, kuid ei ole kohustatud tingimata seda tegema. 1.
  2. Sama vaideotsusega jättis PRIA rahuldamata ka kaebaja vaided PRIA 11.11.2020 otsuse nr 12-6/20/784, PRIA 11.11.2020 otsuse nr 12-6/20/785 ja PRIA 24.11.2020 otsuse nr 126/20/938 peale ning jättis ennistamata vaide esitamise tähtaja PRIA 28.10.2020 otsuse nr 126/20/685 peale, tagastades selles osas vaide esitajale.
  3. Väljaotsa OÜ esitas
  4. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA
  5. jaanuari
  6. a otsuse nr 12-6/21/118 tühistamist. Kohtuistungil täpsustas kaebaja nõuet, ning taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega vähendati Väljaotsa OÜ taotletud toetust.
  7. Kohus võttis kaebuse
  8. juuni
  9. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele
  10. juulil
  11. Kohus määras
  12. juuli
  13. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil
  14. septembril
  15. 3

(15)3-21-1300
  1. Kaebaja esitas
  2. septembril 2021 täiendavad seisukohad ning taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus rahuldas
  3. septembri
  4. a määrusega taotluse ning määras tunnistaja ülekuulamise kohtuistungil MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, esitades järgmised väited. 5.
  6. PRIA otsus nr 12-6/21/118 tugineb vääratel asjaoludel. Vastupidiselt vastustaja etteheitele ei jätnud kaebaja vaidlusaluseid põlde
  7. aastal sööti ning külvas neile tatra ja kaera vahekultuuridena. Seda tõendavad kaebaja esitatud fotod, millelt on näha põldudel tatra- ja kaerataimede jäänuseid. Vahekultuuride külvamist tõendab Maa-ameti
  8. juuni
  9. a kaldaerofoto, millelt on näha, et kaebaja haritud põllul kasvab
  10. juuni 2020 seisuga vähem biomassi, kui naabruses asuvatel põldudel, st seda on värskelt randaalitud ja sellesse on külvatud vahekultuurid. 5.
  11. PRIA on jätnud kaebaja
  12. oktoobri
  13. a vastuskirjas esitatud seletused vahekultuuride kasvatamise kohta tähelepanuta ja tema esitatud tõendeid tahtlikult moonutanud. 5.
  14. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga Maa-ameti fotode ja satelliitfotode põhjal, et kaebaja põldudele pole külvatud vahekultuure. Ennekõike pole võimalik vahekultuure ja heintaimi sellistel fotodel eristada, mistõttu ei saa nende põhjal väita, et põllul ei kasva vahekultuur, või, et põllul ei kasva vahekultuur ja heintaimed koos. Kaebajale edastatud vaideotsuse lisad pole vastavalt vaideotsuses viidatule märgistatud, mistõttu pole võimalik aru saada, milliseid fotosid vaideotsuses silmas peetakse. 5.4.. Vahekultuurid külvati minimeeritud harimisviisil – vaidlusalused põllud randaaliti hõredalt ja külvati vahekultuuri seeme väetisekülvikuga. Selliselt toimides ei saagi aerofotodelt vaadates põldudel esineda sellist kontrasti, mille järgi oleks tuvastatav, kas põllul kasvavad heintaimed või vahekultuur (need kasvavad üheaegselt). 5.
  15. PRIA seletus kaebaja põllul peale ametniku kontrollkäiku leitud vahekultuuride jääkide kohta on selgelt otsitud. 5.
  16. Kaebaja ostis vahekultuuri seemned Sadala Agro OÜ-lt ning sai kätte enne külvamist (
  17. juunil 2020). Kaebaja esitatud arve tõendas seda, et kaebaja oli vahekultuuri seemned ostnud ning, et arve koostati
  18. augustil
  19. 5.
  20. PRIA tõlgendus

§ 8lg 1 p-le 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 on väär.

Kaebaja on vaidlusalustel põldudel kasvatanud vahekultuure ja teinud seda kooskõlas viidatud sätetega. Kaebaja ei ole vahekultuure ainuüksi külvanud, vaid need ka vastavalt tavapärastele agrotehnilistele võtetele põldu sisse harinud. Kaebaja on toiminud vahekultuuri kasvatades kooskõlas normidele vastavatele agrotehnilistele võtetele. Vahekultuuri puhul on tavapärane selle põldu sisse harimine, mitte selle küpsemiseni kasvatamine ja vilja koristamine. Väär on ka PRIA alternatiivne seisukoht, et isegi, kui kaebaja oleks hiljemalt

  1. juunil 2020 põllule vahekultuuri külvanud ja selle enne PRIA kontrollkäiku põldu sisse harinud, ei vastaks see määruses nr 53 ette nähtule. 5.
  2. Minimeeritud põlluharimise teel põldu harides külvatakse põllul olemasoleva taimestiku sekka vahekultuurina kasvatatavad taimed, mistõttu ei pruugi põgusal ja kaugel vaatlusel olla tuvastatav, et põldu on haritud ja sellele vahekultuur külvatud. Viidates erinevatele 4

(15)3-21-1300 valdkondlikele uurimustele (lisatud menetlusdokumendile), leiab kaebaja, et minimeeritud harimine on Eestis levinud ja kohalikele normidele vastav agrotehniline võte. Vahekultuuride kasvatamine seisneb vastava kultuuri kasvatamises eesmärgiga parandada mulla kvaliteeti.

eesmärgiga on kooskõlas keskkonnasõbralik põlluharimine. 5.9.

§ 4

lg 1 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kohustuseaastas kasvatatakse teravilja mahepõllumajandusliku tootmisena või sellega seonduvalt, vastab see määruses sätestatule ja selle eest tuleb maksta toetust. 5.

  1. Vastustaja ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud ning vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata. 5.
  2. Kaebaja haldusakti adressaadina ei pea põhjendama haldusorganile miks tema agrotehnilised võtted vastavad toetuse määramise tingimustele. PRIA kui soodustava haldusakti andmisest keelduv haldusorgan peab seevastu põhjendama vastupidist. Kuna PRIA ei käsitanud vahekultuuride külvamist viljakasvatusena, ei arvestanud kontrolli teostanud inspektor vahekultuuride külvamise võimalusega.
  3. Vastustaja jääb kontrollaruandes, vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, esitades vastuseks kaebusele järgmised seisukohad. 6.
  4. Kaebaja taotles
  5. aastal PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas

§ 4

lõike 1 punkti 4 alusel, deklareerides taotlusel vaidlusalustel põldudel kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks teraviljade segu allakülvita, mis tähendab, et teravilja kasvatatakse kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks. 6.

  1. PRIA leidis
  2. ja
  3. juulil
  4. a toimunud kohapealses kontrollis eest sööti jäetud maa. Kontrolli läbi viinud inspektori selgituste kohaselt olid põllud kontrolli ajaks eelnevalt värskelt randaalitud. Kohapealse kontrolli käigus ei leitud kõnealustel põldudel kultuure ega ka nende taimede jäänuseid. 6.
  5. Kõikidest põldudest on tehtud kontrollis fotod, millelt on näha vaid heintaimedega kaetud randaalitud maa. Satelliitpiltide ja Maa-ameti ortofotode järgi ei ole 10.-
  6. juunil 2020 näha mingit muutust põldudel, s.t põllud olid heinamaad. Fotode järgi on põllud randaalitud juuni lõpus (26.06.–08.07.2020), biomass on tuvastatav jälle juuli lõpus. Fotod kogumis tõendavad, et põldude esmane töötlemine toimus alles neil kuupäevadel. 6.
  7. Kaebaja ei kasvatanud vaidlusalustel põldudel teravilja põllumajanduskultuuride loetelus toodud tähenduses, vaid tegemist oli rohumaadega, kuhu kaebaja külvas mingil ajal väidetavalt vahekultuuridena tatart ja kaera, mis hariti põldude sisse. Kaebaja selgituste kohaselt oli minimeeritud harimisviisi valimise eesmärgiks külvata
  8. aasta sügisel nimetatud põldudele rukis. 6.
  9. Olenemata sellest, kas ja millal kaebaja väidetavalt vahekultuure külvas, ei vastanud põldudel tegelikult kasvav põllumajanduskultuur toetustaotlusel märgitule. Põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt märgitakse põllul kasvatatavaks kultuuriks sööti jäetud maa, kui tegemist on külvikorrasüsteemis kasutatava maaga, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Põld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Sööti jäetud maal kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse (nagu ka antud juhul). Deklareerides põllul kasvatatavaks 5

(15)3-21-1300 kultuuriks teraviljade segi allkülvita, eeldas see ka põllult saagi koristamist. Kaebaja vaidlusalustelt põldudelt saaki ei korjanud, vaid valmistas maad ette kultuuri kasvatamiseks. 6.6. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks on hüvitada toetusesaajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu, mis antud juhul eeldab mitte üksnes põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ja saagi koristust.

§ 4

lg 1 p 4 kohaselt on teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär 125 eurot hektari kohta. Määruse § 8 lg 5 kohaselt ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti. Määrus nr 53 ei sätesta vahekultuuride külvamise ega kasvatamise eest eraldi ühikumäära ega näe ette toetuse määramist. Ühikumäärade arvutuste tegemisel on arvestatud mahetootmise iseloomust tingitud lisakulusid ja saamata jäänud tulu, samuti tegevuste otstarbekust mahetootmise eesmärkide saavutamise seisukohalt. Sellest lähtuvalt on teravilja kasvatamise eest antava toetuse ühikumäär oluliselt kõrgem rohumaade ühikumäärast ning mustkesas hoitud või sööti jäetud maa eest toetust ei anta. 6.7. Kaebaja ei ole suutnud põhistada väidet, et vastustaja tõlgendus

§ 8lg 1 ple 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 on väär.

Kaebaja on selgitanud vahekultuuride kasvatamise loogikat üldiselt, kuid tema selgitused pigem kinnitavad kontrollis tuvastatut et vaidlusaluste põldude puhul oli tegemist sööti jäetud maa, mitte teraviljade kasvatamiseks kasutatava maaga. 6.

  1. Vastustaja on vaideotsuses põhjalikult selgitanud, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel tuli toetus vaidlusaluste põldude eest määramata jätta. Lisaks tuleb rõhutada, et Maa-ameti kaldaerofotodelt nähtuvalt oli väidetava külviaja (10.06.−13.06.
  2. a) järel tegemist rohumaadega, kus biomassi vähenemist ei toimunud. Kohapeal tehtud fotodelt on näha, et tegemist on värskelt töödeldud, s.t randaalitud põldudega, millelt on valdavalt tuvastatavad üksnes heintaimed. Vaidlusaluste põldude aerofotod ja kohapealses kontrollis tehtud fotod (vaideotsuse lisas 1) on märgitud põldude kaupa, fotodelt on nähtav nende tegemise aeg, koht ja suund. Kaebaja ei ole ümber lükanud fotode tegemist vaidlusalustel põldudel. Satelliidipildid (vaideotsuse lisas 2) on samuti esitatud põldude kaupa erineval ajahetkel, mis näitab, millal toimus tegelikkuses põldudel biomassi muutus, st et põldude esmane töötlemine toimus alles 26.06.–08.07.
  3. a. 6.
  4. Asjaolu, et kaebaja sai väidetavalt vahekultuuri seemned kätte juba
  5. juunil 2020, ei kinnita tema väiteid seoses põldudel tehtavate tegevuste ning aegadega. Aerofotode, kohapealses kontrollis tehtud fotode ning satelliidipiltide põhjal on võimalik veenduda, et kaebaja väited tööde teostamise aja kohta ei vasta tõele. 6.
  6. Kaebaja osundamine maa-ameti fotolaos olevatele 14.06.
  7. a ja 25.06.
  8. a kaldaerofotodele (kaebuse lisad 16 ja 17) ei lükka ümber kohapealses kontrollis tuvastatut. Vaidlusalused vähendused ei puuduta kaebuse neil lisadel kuvatud põldu (põllumassiivil nr 67254695957 asuv põld nr 327), mistõttu ei saa need ka tõendada kontrolli tulemuste ebaõigsust. 6.
  9. Et kaebajale määrataks vaidlusaluste põldude eest toetust, peaks põldudel olema kasvatatud taotlusel märgitud kultuuri, vastav kultuuri oleks pidanud olema külvatud hiljemalt kohustuseaasta
  10. juunil ning kultuuride kasvatamisel pidi olema kasutatud tavapäraseid agrotehnilisi võtteid. Kaebaja
  11. oktoobri
  12. a fotode (kaebuse lisa nr 3) ning EMÜ spetsialisti arvamuse (kaebuse lisa 12) alusel saab vaid tõdeda, et mingil ajahetkel on põldudele heintaimede hulka külvatud tatart ja kaera, kuid pole võimalik tuvastada, millal seda on tehtud 6

(15)3-21-1300 ning, kas kultuuride kasvatamisel on järgitud tavapäraseid agrotehnilisi võtteid. Ka EMÜ spetsialist on välja toonud, et
  1. novembril tehtud pilt näitab, et enamusel põldudel on kasvanud põhiliselt kaer, vähem tatart ja keerispea oli tuvastatav ainult paaril põllul. Kuna põldude hindamine toimus 23.11.
  2. a peale kahte randaalimist, ei ole võimalik anda hinnangut taimiku seisukorrale PRIA kontrolli ajal. 6.
  3. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Halduskaristused pindala üledeklareerimise korral on sätestatud määruse nr 640/2014 art-s19, mille lg-st 1 tuleneb, et kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. 6.
  4. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 kohaselt võib kohapealsest kontrollist (sh selle sisust) ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki. Seega, PRIA võib kohapealsest kontrollist taotlejat teavitada ja anda taotlejale võimaluse kohapealse kontrolli juures viibida, kuid kehtiv õigus ei pane PRIA-le sellist kohustust. Kaebajat üritati teavitada
  5. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud põldude osas läbi viidavast kohapealse kontrollist, kuid seda tulutult. Taotlejaga toetustaotlusel märgitud kontaktidel ühenduse mittesaavutamisele ei saa järgneda kontrolli teostamisest loobumine. 6.
  6. Kaebajal ei saanud asjaolust, et pärast põlluraamatu esitamist täiendavaid andmeid ei küsitud, tekkida veendumust, et PRIA rahuldab taotluse täies ulatuses. PRIA-l puudus vajadus täiendavate küsimuste esitamiseks või andmete pärimiseks. PRIA ei ole kaebajale andnud ka põhjendamatuid lubadusi taotluste täies ulatuses rahuldamise kohta. 6.
  7. Kaebajal võimaldati olla ära kuulatud. Kaebajat teavitati kontrolli tulemustest
  8. oktoobri
  9. a kirjaga nr 12-1/20/11183 ning talle anti võimalus esitada kohapealse kontrolli läbiviimise või kohapealse kontrolli tulemuste kohta pretensioonid 15 päeva jooksul kontrollaruande koopia kättesaamisest. Kaebaja seda võimalust ka kasutas ning esitas enda vastuväited
  10. oktoobril
  11. Esitatud vastuväidete valguses on vastustaja veelkordselt vaadanud üle vaidlusaluste põldude kontrolli tulemused ning otsustanud, et kontrolli tulemusi ei muudeta. Vastustaja on enda otsust põhjendanud kaebajale
  12. oktoobril 2020 saadetud vastuskirjas ja vaideotsuses. 6.
  13. Vaidlusalune otsus on piisavalt motiveeritud – põhimotiivid on esitatud haldusaktis ning muuhulgas on otsuse lisas (tabelis) toodud toetuse määramise/vähendamise alused. Vaidlustatud otsus on antud korraga 710 taotleja kohta. Kohtud on aktsepteerinud PRIA asjades piiratud põhjendamiskohustust, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks (seda eelkõige massotsuste puhul). KOHTU SEISUKOHT
  14. Vastustaja otsustas vaidluse põhjustanud otsusega kaebaja taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalise määramise. Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsuse talle toetuse vähendamist pudutavas osas. 7
(15)3-21-1300
  1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Neid toetusi makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja ELÜPS
  2. peatüki
  3. jao sätete alusel. Toetuse taotlemise, toetuse saamiseks sätestatud nõuetele vastavuse kindlaksmääramise ja toetuse vähendamise alused ning ka toetusnõuete täitmise viieaastase kohustusega seotud õigused, kohustused ja vastutus, samuti alusetult saadud toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ja maaeluministri
  4. märtsi
  5. a määrusega nr 16 "
  6. aastal "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused". Praeguse vaidluse seisukohast asjakohased mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri
  7. aprilli
  8. a määrusega nr 53 "Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus" (määrus nr 53).
  9. Vaidlust ei ole, et kaebaja taotles
  10. aastal PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas

§ 4

lg 1 p 4 alusel teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise eest, deklareerides taotlusel vaidlusalustel põldudel (vt loetelu vaideotsuse lk 5-6; dtl 126-127) kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks teraviljade segu allakülvita (vt taotlus, põldude loetelu veerg nr 8; dtl 163-170). Vastustaja on selgitanud, et kasvatatav põllumajanduskultuur koos täpsustatud põllumajanduskultuuridega märgitakse toetustaotlusele vastavalt PRIA kodulehel avaldatud põllumajanduskultuuride loetelule. Vastustaja on ka selgitanud, et märkides põllul kasvatavaks kultuuriks „teraviljade segu allakülvita“, tähendab see, et teravilja kasvatatakse kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks1.

§ 8

lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi.

§ 4

lg 1 p 4 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot.

§ 12

lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et viljavaheldus või külvikord toimub selliselt, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta

  1. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis. Määruse § 8 lg 5 kohaselt ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.
  2. Vaidlus asjas on esmalt

§ 4

lg 1 p-s 4 nimetatud kultuuride nõuetele vastavaks tähtajaks (hiljemalt kohustuseaasta

  1. juunil) külvamise tõendatuse üle. Samuti 1 https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-04/P%C3%B5llumajanduskultuuride%20loetelu%202020_0.pdf; PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LOETELU 2020, lk
  2. 8

(15)3-21-1300 selles, kas isegi kultuuride õigeaegse külvamise korral saab vahekultuuri kasvatamist pidada

§ 4

lg 1 p-s 4 nimetatud kultuuride kasvatamiseks, mille puhul on taotlejal õigus toetusele selles sättes nimetatud määras.

  1. Vastustaja viis
  2. -
  3. juulil 2020 kaebaja põldudel (nimetatud eelpool viidatud tabelis; dtl 126-127) läbi kohapealse kontrolli, kontrollides kultuuride vastavust taotluses märgitule (dtl 57-59). Vastustaja on kohapealse kontrolli tulemusena jõudnud järeldusele, et tegemist oli sööti jäetud põldudega ning põldudel tegelikult kasvav põllumajanduskultuur ei vastanud toetustaotlusel märgitule (tegemist oli rohumaadega, kust taotluses nimetatud teraviljakultuure ei leitud). Vastustaja leidis, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus sööti jäetud põldude osas on 214,19 ha (kindlaksmääratud pindala moodustas 451,28 ha) ning et erinevus on selgelt suurem kui 20% (214,19:451,28x100=47,46%). Seetõttu jättis PRIA taotluse selles osas rahuldamata.
  4. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, et vaidlusega hõlmatud põldude puhul oli tegemist sööti jäetud maaga, mille eest toetust kohustuseaastal ei määrata, vaid väidab, et külvas neile tatart ja kaera vahekultuuridena.
  5. Pooled on erineval arvamusel kõnealustele põldudele tatra ja kaera
  6. juuniks 2020 külvamise tõendatuse osas. Kaebaja selgitab, et külvas 10.-
  7. juunil 2021 vahekultuurid (kaer, tatar) eesmärgiga külvata
  8. aasta sügisel neile põldudele rukist, kuid rukis jäi külvamata maherukki ülimadalatest müügihindadest juulikuu lõpus teada saades. Vastustaja ei pea külvamist
  9. juuniks 2020 tõendatuks.
  10. Kaera ja tatra külvamist soovib kaebaja tõendada kõnealustest põldudest tehtud fotodega (
  11. oktoobri
  12. a vastuskirja lisad, dtl 63-70), seemnete ostuarve (dtl 112) ja saatelehega (dtl 120-121), Eesti Maaülikooli spetsialist Liina Talgre arvamusega (dtl 113-118) ning tunnistaja ütlustega. 14.
  13. Kohus nõustub vastustajaga, et Sadala Agro
  14. augusti
  15. a arve nr 11958 (dtl 112) võib küll tõendada kaera, tatra ja keerispea seemnete soetamist, kuid mitte asjaolu, et need seemned osteti enne kaebaja nimetatud kultuuride külvamist. Koostoimes
  16. juuni
  17. a saatelehega (dtl 120-121) saab pigem järeldada, et kaera, tatra ja keerispea seemned Sadala Agro OÜ-lt juunikuus küll soetati, kuid sellega pole veel veenvalt tõendatud, et need seemned külvati hiljemalt
  18. juunil 2020 vaidlusega hõlmatud põldudele. 14.
  19. Tatra ja kaera külvamist vahekultuuridena ei tõenda kohtu hinnangul ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja X ütlused. Tunnistaja kui kaebajaks oleva äriühingu ühe osaniku ütluste kohaselt kuulus tema ülesannete hulka ka varem kokku lepitud põldudele seemne külvamine ning tema otsustas täpsemalt, millal on õige aeg mingit kultuuri külvata ja millal randaalida (istungil alates 00:13:50 ja 00:29:23). Tunnistaja ütluste kohaselt oli
  20. juuni õhtul tööga kiire ning hiljemalt
  21. juuni lõunaks sai külv lõpule viidud. Kohtu hinnangul ei tõenda tatra ja kaera külvamist hiljemalt
  22. juunil 2021 otsesõnu ei eeltoodu ega tunnistaja kinnitus, et kuupäeva
  23. juuni tähendus oli talle teada ning et kaebaja on kauaaegne PRIA toetuste saaja (alates 00:29:23). Veendumust ei lisa ka tunnistaja selgitused, et
  24. juuni on kevadise põlluharimise lõpp-punkt. 14.
  25. Vastustaja on kohapealse kontrolli käigus (13.-
  26. juuli 2020) jõudnud järeldusele, et põllud olid selleks ajaks randaalitud ning inspektor ei leidnud nimetatud põldudelt taotlusel nimetatud kultuuride taimede jäänuseid ega kasvavaid taimi. Kohtul puudub alus kahelda 9

(15)3-21-1300 vastustaja ametniku pädevuses ja asjatundlikkuses tuvastada vaatluse käigus kõnelauseid põllukultuure Kaebaja soovib enda
  1. oktoobri
  2. a vastuskirjale lisatud 8 fotoga (põldudest 407, 408, 310-2, 319-2, 370; dtl 63-70) tõendada, et põldudel leidus kaera- ja tatrataimede jäänuseid. Kaebaja sõnul on ka veel oktoobris 2020 fotode tegemise ajal võimalik näha neil põldudel kaera- ja tatrataimede jäänuseid (nt randaalimise vahekohtadest). Esmalt märgib kohus, et pole täit veendumust nende fotode tõenduslikus väärtuses – fotodelt ei ilmne nende tegemise aega ning fotode tegemise koha osas on võimalik lähtuda üksnes kaebaja enda kirjapandud lisade loetelust
  3. oktoobri
  4. a vastuskirjas. Kuigi neid fotosid vaadates võib tänu kaebaja markeeringutele leida kaera- ja tatrataimede jäänuseid, nõustub kohus vastustajaga, et nende fotode põhjal pole tõendatud kaera ja tatra külvamine nõuetekohaselt hiljemalt
  5. juunil
  6. Vastustaja tugineb fotodele, millega soovib tõendada, et taotleja ei külvanud kultuure ajavahemikul 10.−
  7. juuni 2020, sest põllud olid sel ajal rohumaad, ning esimene põldude harimine toimus vastustaja hinnangul ajavahemikul
  8. juuni 2020−
  9. juuli
  10. Esitatud fotod on märgitud põldude kaupa, kajastatud on fotode tegemise aeg, koht ja suund (vaideotsuse lisa 1; dtl 474-615). Tõsi küll, kuupäevaga on fotode kogumis varustatud aerofotod, kuid mitte põllul kasvavat taimestikku täpsemalt kujutavad lähivõtted. Samas järeldub viisist, kuidas vastustaja on tõendid põldude kaupa esitanud, usaldusväärselt, et soovitud on tõendada nii konkreetse põllu asukohta ning võrdlust külgnevate aladega, aga ka lähivõtetega hõlmatud ala ja foto tegemise suunda, st anda olukorrast kontrollitavatel põldudel tervikpilt. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja oleks tõendite kogumit moonutanud mitteasjakohaste fotodega. Kaebaja ei ole ümber lükanud väidet, et fotod on tehtud vaidlusalustest põldudest. 14.
  11. Vastustaja on oma väidet, et kultuure polnud külvatud
  12. juuni seisuga, soovinud tõendada ka satelliidifotodega (vaideotsuse lisas 2; dtl 545-615) mis on esitatud põldude kaupa erinevatel ajahetkedel. Tunnistaja selgituste kohaselt oleneb randaalimise algusaeg ilmastikuoludest: taliviljadeks hakatakse juba randaalima juuni algul; vahekultuuri randaalimise esimene etapp tehakse juuni alguses, teine augusti alguses, kui on vaja, siis enne külvi korra veel (istungil alates 00:29:23). Tunnistaja on selgitanud, et põllud olid enne vahekultuuride külvamist randaalitud, pärast randaalimist külvati väetisekülvikuga seemned; selleks hetkeks kasvanud biomass lõigati maha ja siis külvati – randaal lõikab maapinna lahti, väetisekülvik puistab seemne ning seeme alustab kasvu lahtilõigatud mullas. Kohus nõustub kaebajaga selles, et satelliitfotode alusel pole võimalik tuvastada konkreetsete taimede olemasolu või puudumist, kuid veenev on vastustaja seisukoht, et neil fotodel kujutatu näitab põldudel biomassi muutust, mistõttu on koosmõjus muude tõenditega usutav järeldus, et põldude esmane töötlemine toimus alles vahemikus
  13. juuni–
  14. juuli
  15. Fotodel kujutatu ei kinnita biomassi mahalõikamist ja külvamisele eelnenud randaalimist selliselt, et lugeda tõendatuks kultuuride külvamine hiljemalt
  16. juuniks. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et kaebuse lisadena 16 ja 17 esitatud kaldaerofotodel (dtl 2 ja 3) kajastatud põld ei kuulu praeguse vaidlusega hõlmatud põldude hulka. 14.
  17. Vastustajale vaidemenetluses esitatud arvamuses Väljaotsa OÜ vahekultuuride kohta on Eesti Maaülikooli spetsialist Liina Talgre hinnanud 19 põldu ning andnud neist igaühe olukorrale hinnangu, kas ja millises ulatuses on tuvastatav kaera ja tatra kasvamine või jäänused (dtl 113-114). Neist seitsme põllu osas on märgitud „Vahekultuur ei ole tuvastatav“ ning 10
(15)3-21-1300 ülejäänud põldudel on arvamuse kohaselt leitud erineval määral kasvavat kaera ja/või kaera, tatra ja keerispea jäänuseid ning kõrsi. Tatart on seejuures nimetatud vaid kolme põllu ning keerispead ühe puhul. Kohtule esitatud arvamus ei ole allkirjastatud ning arvamusega koos esitatud fotode puhul ei ole vaatamata neile lisatud seletustele ega arvamuses nimetatud selgitusele, et põldude külastus toimus
  1. novembril 2020, tõendatud nende tegemise aeg ega koht. Isegi kui eeldada, et fotod on tehtud
  2. novembril 2020 arvamuses nimetatud põldudel ja kui selle aja seisuga leidus põldudel tatra ja kaera taimi või jäänuseid, nõustub kohus vastustajaga, et eeltoodu ei tõenda külvamist
  3. juuniks
  4. Seda järeldust ei kummuta ka tunnistaja ütlused selle kohta, miks võib veel novembrikuus leida põldudelt tatrataimi (istungil alates 00:32:36). 14.
  5. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et tõendid kogumis ei kinnita veenvalt, et kõnealused kultuurid külvati hiljemalt
  6. juuniks
  8. Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et isegi juhul, kui PRIA oleks 13.−
  9. juulil 2020 toimunud kontrollis tuvastanud vaidlusega hõlmatud põldudelt taimejäänused, poleks olnud alust taotlejale vahekultuuride kasvatamise eest toetust määrata, kuna kultuure tegelikult ei kasvatatud, vaid kultuurid üksnes külvati ja hariti mulla sisse kuu aega pärast külvamist.
  10. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tõlgendus

§ 8

lg 1 p-le 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 (sätted tsiteeritud eelpool otsuse põhjenduste p-s 9) on väär. Ta leiab, et vahekultuuride kasvatamine on osa mahevilja kasvatamise protsessist ning seda tuleb lugeda kultuuride kasvatamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on ta vahekultuure külvanud minimeeritud harimisviisil. 17. Pooled on seega erineval arusaamal küsimuses, kas vahekultuuride külvamine ja põldu sisse harimine vastas toetusõiguslikkuse nõudele

mõttes. Kaebaja ei väidagi, et oleks kasvatanud tatart ja kaera teraviljana kuiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks (vt eelnevalt viidatud põllumajanduskultuuride loetelus nimetatud otstarbed). Kaebaja selgituste kohaselt vaide- ja kohtumenetluses ning tunnistaja ütluste järgi (istungil alates 00:29:23) ongi seemned külvatud eesmärgiga mõne aja pärast kasvama hakanud taimed põldu sisse harida ning sel teel parandada mulla omadusi. Eesmärk oligi tatra ja kaera külvamine vaid vahekultuurina, et valmistada põld ette rukki külvamiseks, mis küll ei realiseerunud. Kaebaja väitel on praegusel juhul vahekultuuride kasvatamine mahepõllmajandusega seonduv tegevus vastavalt

§ 2lg-le 1.

Vastustaja on arvamusel, et kaebaja ei kasvatanud vaidlusalustel põldudel teravilja selle põllumajanduskultuuride loetelus toodud tähenduses, vaid tegemist oli rohumaadega, kuhu oli väidetavalt vahekultuuridena külvatud tatart ja kaera, mis hariti põldude sisse.

§ 8

lg 1 p-st 1 tuleneb vastustaja arvates, et toetusõiguslikkuse üheks eelduseks on selles sättes nimetatud kultuuride (sh teravili) kasvatamine. Vastustaja viidatud põllumajanduskultuuride loetelusid on varasem kohtupraktika pidanud dokumendiks, millel otseselt regulatiivset jõudu taotlejate suhtes ei ole, kuid mida isikud pidid taotluse esitamisel siiski silmas pidama (Tartu Ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-18-1439 (p 7.8) ja nr 3-18-1423 (p 24). Kohtu hinnangul on ka praegusel juhul tegemist dokumendiga, mis aitab sisustada kasvatamise mõistet

§ 8lg 1 p 1 tähenduses.

Praegusel juhul pole ilmnenud tatra ja kaera kasvatamine ühelgi eelnimetatud kolmest eesmärgil. 18. Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks praegusel juhul vahekultuuride kasvatamine mahepõllmajandusega seonduv tegevus vastavalt

§ 2lg-le 1. On tõsi, et viidatud 11

(15)3-21-1300 sätte kohaselt antakse mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest. Samas tuleb arvestada vastustaja poolt rõhutatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärki, milleks on hüvitada toetusesaajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu, mis antud juhul eeldab mitte üksnes põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ja saagi koristust. Kohus nõustub vastustajaga, et silmas pidades kõnealuse toetuse eesmärki ei saa loetletud kultuuri kasvatamisega samaväärseks pidada vahekultuuride kasvatamist ega maksta selle eest samasuguses ühikumääras mahepõllundusega jätkamise toetust. Vastustaja esindaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, mille järgi ei saa maksta kõrgema ühikumäära järgi toetust, kui toetuse saaja tegevus (kasvatatav kultuur) tegelikkuses ei vasta kõrgema ühikumäära järgsele (nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-181493, p 18). Asjas kogutud tõendid ei lükka ümber vastutaja järeldust, et kontrollitud põldudel ei leitud taotluses deklareeritud taimi, vaid tegemist oli rohumaaga. Kohus nõustub vastustaja väidetega, et teravilja kasvatamine kuni saagikoristuse staadiumini on töö- ja kulumahukam kui vahekultuuride kasvatamine ja maasse randaalimine (kohtuistungil alates 01:19:50). Istungil selgus ka, et vahekultuuridena külvatud seemne kogus on väiksem sellest, mis külvatakse teraviljasaagi saamise eesmärgil (istungil 00:32:36) ning järelikult on ka kulud väiksemad kui nad oleks mahetootmisel kultuuri viljasaagi kogumise eesmärgil kasvatades 19.

§ 12

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab taotleja kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Kaebaja on vastuseks vastustaja tuvastatud asjaoludele selgitanud, et vahekultuurid külvati 10.-

  1. juunil 2020 minimeeritud harimisviisil: kaebaja randaalis vaidlusaluseid põlde tavapärasest hõredamalt ja külvas väetisekülvikuga vaidlusalustele põldudele kaera ja tatra, st vahekultuuride, seemned; vahekultuuride sisserandaalimise esimene kord toimus vahemikus 6.-
  2. juulil 2020 ning randaalimise II kord vahemikus 8.-
  3. september
  4. Kaebaja on arvamusel, et minimeeritud harimisviis on kohalikule normile vastav agrotehniline võte

§ 12lg 1 p 1 tähenduses.

Ta märgib, et ei ole ainuüksi vahekultuure külvanud, vaid need ka vastavalt tavapärastele agrotehnilistele võtetele põldu sisse harinud. Kaebaja leiab, et on toiminud vahekultuuri kasvatades kooskõlas sellega, mida näevad ette kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted ning et vahekultuuri puhul on tavapärane selle põldu sisse harimine, mitte küpsemiseni kasvatamine ja vilja koristamine – sellisel juhul poleks tegemist enam vahekultuuriga. Oma väidete tõenduseks ja vahekultuuride kasutusala selgitamiseks on kaebaja esitanud mitmeid uurimusi (dtl 629-986). Võtmata praeguse vaidluse lahendamisel seisukohta vahekultuuride kasulikust mõjust taimekasvatuses ning mulla omaduste parandamisel, ei järeldu kaebaja esitatust, et vahekultuuride kasvatamist saaks toetuse määramisel võrdsustada sama ühikumääras põllukultuuriga, mida kasvatatakse kogu tootmistsükli vältel vilja valmimiseni ja koristamiseni. 20. Kohus leiab seega, et praeguse vaidluse lahendamisel ei ole määrav, kas vahekultuuride külvamine ja põldu sisse harimine on üldse või teatud olukordades käsitatav kohalikule normile vastava agrotehnilise võttena, kui täidetud ei ole

§ 8lg 1 p-st 1 tulenev teravilja kasvatamise nõue.

Olukorras, kus vahekultuuride kasvatamist ei saa toetuse määramise kontekstis käsitada võrdväärsena teravilja kasvatamisena, ei mõjuta lõpptulemust, kas kasutatud tööviise saab käsitada kohalikule normile vastava agrotehnilise võttena ning kuidas seda mõistet sisustada. 21. Vastustaja on ka välja toonud, et põlluraamatu andmed ei kajasta tegelikku olukorda ning on pidanud põlluraamatu andmeid ebausaldusväärseks. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatu kannete vastuolu korral kohapealse kontrolli käigus visuaalse vaatluse tuvastatuga, tuleb usaldusväärsemaks pidada kontrolli tulemusi. Põlluraamatu kanded teeb 12

(15)3-21-1300 ettevõtja ise ning nende tõeväärsust ei saa pidada suuremaks dokumenteeritud (sh fotodel kajastatud) kontrollitulemuste omast. Kuna praegusel juhul pole kohtu hinnangul põhjust kahelda vastutaja kohapealse kontrolli järeldustes, pole alust ka eelistada põlluraamatu kandeid muudele tõenditele kogumis. 22. Vastustaja on vaidlustatud otsuse andmisel tuginenud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-le 6 ning

§ 4lg-le 1.

Kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et toetust vähendati põhjusel, et kontrollimisel ei leitud eest taotlusel märgitud kultuuri, vaid rohumaa, mistõttu tuvastati madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur ning ilmnes erinevus taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahel (istungil alates 01:24:42). 23.

§-st 24, millele osundab vastustaja vaidlustatud otsuses, tulenevalt otsustab PRIA toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Vastustaja viidatud määruse nr 640/2014 art-s 19 on sätestatud halduskaristused pindala üledeklareerimise korral. Määruse art 19 lg-st 1 tuleneb, et kui erinevus taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahel on üle 20%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Vastustaja on selgitanud, et kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli sööti jäetud põldude osas 214,19 ha ning kindlaksmääratud pindala moodustas 451,28 ha, on erinevus selgelt suurem kui 20% (214,19:451,28x100=47,46%). Kohus nõustub, et PRIA on põhjendatult jätnud taotluse selles osas rahuldamata.

  1. Kaebaja on arvamusel, et vastustaja on rikkunud tema õigust olla menetluses ära kuulatud ning heidab vastustajale ette, et kohapealne kontroll viidi läbi ilma tema juuresolekuta. Viimase asjaolu üle puudub ka poolte vahel vaidlus. Vastustaja on kontrollaruandes nr 200097 (dtl 57) märkinud, et kontrollist pole ette teatatud, ning lisanud märkuse, et taotlejaga saadi kontakt e-posti teel ning ta saatis põlluraamatu väljavõtte (dtl 58). PRIA
  2. oktoobri
  3. a vastuskirja (dtl 72-73) kohaselt helistati kaebaja esindajale kontrollist teavitamiseks PRIA kliendiregistris märgitud telefoninumbrile korduvalt, kuid ühendust ei saadud. Samuti seda, et põldudel olles ei saanud inspektor kaebaja esindajalt telefoni teel selgitusi küsida, sest telefonile ei vastatud. Kohus nõustub, et kaebaja esindaja viibimine kohapealse kontrolli juures võimaldanuks juba kontrolli käigus anda selgitusi ja esitada küsimusi ja vastuväiteid kontrolli läbiviijale. Samas sätestab vastustaja osundatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 lg 1, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamise aeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Seega on õige vastustaja väide, et kontrollidest etteteatamine ei ole vastustaja absoluutne kohustus ning sõltub kontrolli teostava asutuse hinnangust kontrolli 13

(15)3-21-1300 eesmärkide saavutamisele ja tõhususele. Praegusel juhul selgus, et kontroll kaebaja põldudel viidi läbi PRIA-le saabunud vihje alusel mitte korralise kontrollina ning sellisel juhul võib osutuda eesmärgipäraseks ette teatamata toimuv kontroll. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et olukorras, kus taotlejaga toetustaotlusel märgitud kontaktidel pole võimalik kontrollist teatamiseks ühendust saada, ei saa ainumõeldav tulemus olla kontrolli teostamisest loobumine või sellega viivitamine, mis teeks võimatuks või raskendaks kontrolli esemeks olevate asjaolude väljaselgitamist.
  1. Kuigi on tõsi, et kaebaja esindaja ei viibinud kohapealse kontrolli juures ega saanud seejuures kohe oma arvamusi ja vastuväiteid esitada, oli õigus olla ära kuulatud tagatud talle korduvalt hilisemas menetluses. Vastustaja on
  2. oktoobril 2020 teavitanud kaebajat kohapealse kontrolli tulemustest, saates 13.-
  3. juulil 2020 ja 08.,
  4. ning
  5. septembril 2020 toimunud kohapealse kontrolli kontrollaruande nr 200097 koopia (dtl 16), milles on ka selgitatud pretensioonide esitamise võimalust ja tähtaega. Kaebaja on seda võimalust kasutanud, esitades
  6. oktoobril 2020 vastuse koos tema seisukohti toetavate tõenditega (fotod) (dtl 61-70). Hiljem on kaebaja saanud oma seisukohti ning vastuväiteid esitada ka vandeadvokaadist esindaja poolt esitatud vaides (dtl 107-111). Kohus ei nõustu eelnevat arvestades kaebaja väitega ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta
  7. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega põhjendamiskohustuse rikkumisest. Vastustaja osundab põhjendatult kohtupraktikale, mis aktsepteerib suure hulga adressaatide kohta üheaegselt tehtavate otsuste puhul (nagu seda on ka käesolevas asjas vaidlustatud otsus) motiveerimise miinimumnõuete täitmist. Vaidlustatud otsus (väljavõte dtl 99-105) on tehtud 710 taotleja kohta ning iga taotleja kohta on konkreetsed järeldused esitatud otsuse lisaks oleva tabelina. Otsuse kõiki adressaate puudutavas osas on märgitud, et selle tegemisel on võetud arvesse taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. Otsuses on esitatud põhjendused ja õiguslikud alused, mis tingisid toetuse osalise määramise. Otsuse lisas on tabeli kujul välja toodud konkreetse taotleja (sh kaebaja) osas selgitused seoses tuvastatud puudustega. Kontrollaruandest ning selle lisaks olnud kontroll-lehtedelt ja kontrollaktidest ilmnevad etteheidetud rikkumised ning toetuse vähendamisel aluseks võetud andmed ja vähendamise kujunemiskäik. Vastustaja on põhjalikuma sisulise põhjenduse esitanud vaideotsuses (dtl 122-133). Kohtupraktika on PRIA antavate toetustega seotud vaidlustes tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seega ei pea kohus ka praegusel juhul vaidlustatud haldusakti põhjendamispuudusi selliseks, mis võiks kaasa tuua akti tühistamise. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka muid menetluslikke rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise.
  8. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. 14
(15)3-21-1300 MENETLUSKULUD 28. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tulenevalt samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.