KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-222 Haldusasi Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebu

) § 12 lg 1 alusel.

1. RAB keeldus 20.01.2022 otsusega nr 6-1/4-1 riigilõivu tagastamisest põhjendusel, et kuna RAB on tegevusloa taotluse läbivaatamist alustanud, siis puudub alus riigilõivu tagastamiseks.
2. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.01.2022 Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebus RAB 20.01.2022 otsuse nr 6-1/4-1 tühistamiseks ja 12.11.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks.
3. Kohus võttis 01.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.
4. RAB esitas kirjalikud seisukohad kaebuse suhtes 02.03.
5. Kaebaja esitas sellele täiendava seisukoha 09.03.
7. Kohus määras 15.07.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
8. RAB on õigustamatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 9.

§ 2

kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja

sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Riigilõivu eesmärgiks on riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine (vt ka Riigikohtu 22.12.2000 otsuse asjas nr 34-1-10-00, p 24). Lõivustatud toiminguks oli vaidlusalusel juhul

§ 269p 1 kohaselt kaebaja tegevusloa taotluse läbivaatamine.

Mistahes taotletavat toimingut (otsust kaebaja taotluse läbivaatamise tulemusena, et kas anda kaebajale tegevusluba või selle andmisest keelduda) kaebaja taotluse alusel RAB ei teinud. 10.

§ 12

lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist

§ 15

alusel, kusjuures riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebaja tasus riigilõivu 16.08.2021, seega ei olnud riigilõivu tagastamise taotlemise seisuga

§ 12lg 1 toodud tähtaeg möödunud.

Seega formaalseid aluseid riigilõivu tagastamisest keeldumiseks ei esine. 11.

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Käesoleval juhul esitas kaebaja taotluse RahaPTS § 70 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt RahaPTS § 71 tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul ei ole RAB kaebaja taotluse alusel otsust tegevusloa andmise ega sellest keeldumise kohta teinud, st RAB ei ole taotlust

§ 15lg 2 p 4 tähenduses läbi vaadanud.

Asjaolu, et RAB võib olla taotlust menetlenud, ei ole samaväärne taotluse läbi vaatamise ehk sisulise lahendamisega ning see ei õigusta

§ 15lg 2 p 4 alusel riigilõivu tagastamisest keeldumist.

12. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 05.03.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-1917128, et hagejal on õigus nõuda

§ 15

lg 1 p 4 alusel riigilõivu tagastamist isegi siis, kui kohus võttis hagi menetlusse, kuid hageja loobus hagist enne vastava kohtumääruse kättesaamist. Analoogiliselt oli ka kaebajal käesoleval juhul õigus võtta taotlus tagasi enne RAB poolt taotletava toimingu tegemist ning seega ka õigus

§ 15lg 1 p 4 alusel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kui tõlgendada

§ 15lg 1 p 4 RAB poolt väljapakutud viisil, siis muutuks säte üldse sisutühjaks, sest haldusorganile võivad kaasneda kulud juba pelgalt esitatud taotluse 2

§ 15lg 1 p 4 alusel.

14. Alternatiivselt isegi juhul, kui nõustuda RAB käsitlusega, mille kohaselt oli RAB 12.11.2021 seisuga kaebaja taotluse sisuliselt menetlema, siis puuduks ikkagi alus keelduda riigilõivu tagastamisest täies ulatuses. Nimelt sätestab

§ 15

lg 2 sõnaselgelt, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu, kusjuures kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Käesoleval juhul ei ole RAB tuginenud viidatud regulatsioonile ega väitnud, et RABil kaasnes kaebaja taotluse menetlemisega seoses menetluskulu, kuid isegi juhul, kui seda eeldada, siis ei oleks õigustatud riigilõivu tagastamisest keeldumine enam kui 25% ulatuses. 15. Tallinna Halduskohus on leidnud 25.01.2019 kohtuotsuse nr 3-18-2263 punktis 9, et … on põhimõtteliselt väär vastustaja seisukoht, et riigilõivu ei saa tagastada, kuna vastustaja oli juba alustanud taotluse menetlemisega/läbivaatamisega.

§ 15

lg 1 p 4 ja § 15 lg-t 2 tuleb tõlgendada koos riigilõivu eesmärgiga.

§ 2

järgi on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja

-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Selles lahendis leidis halduskohus, et riigilõivu tasutakse relvaloa väljastamise (või selle väljastamisest keeldumise otsuse, st sisulise otsuse tegemise) eest, mitte pelgalt taotluse menetlemise eest ning kui kaebaja võttis relvaloataotluse enne relvaloa väljastamist (menetluse lõpptulemuse saavutamist) tagasi, siis ei ole lõivustatud toimingut tehtud ja kaebajal on õigus taotleda selle eest tasutud riigilõivu tagastamist. Halduskohus selgitas ühtlasi, et selleks, et isikud oma läbimõtlemata taotluste ja käitumisega haldussüsteemi üle ei koormaks ning osaleks (vähemalt osaliselt) haldusmenetluse kulude kandmises, võimaldab

§ 15

lg 2 vähendada taotlejale tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand riigilõivu summast. Analoogiliselt võeti ka käesoleval juhul kaebajalt riigilõivu kaebaja taotluse läbivaatamise eest ja kas tegevusloa andmise otsuse või selle andmisest keeldumise eest, mitte pelgalt taotluse menetlemise eest. Kuna kaebaja võttis esitatud taotluse tagasi, on tal õigus

§ 15lg 1 p 4 alusel riigilõivu tagastamisele.

RAB saaks alternatiivselt pidada kinni kaebaja poolt tasutud riigilõivu maksimaalselt 25% ulatuses ja oleks seega pidanud tagastama kaebajale tasutud riigilõivust mitte vähem kui 2 475 eurot. Vastustaja seisukohad 16. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. 17.

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kaebaja tegevusloa taotluse oli RAB 23.08.2021 menetlusse võtnud ning sisuliselt läbi viinud ka ettevõtte kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72) vastavuse hindamise. Sealhulgas oli RAB edastanud kaebaja juhatuse liikmetele korrektse ärialase maine küsimustikud ja saanud ka nendele küsimustikele vastused. Samuti oli RAB läbi viinud kaebaja juhatuse liikme ja kontaktisiku Rainer Hinnoga vestluse. Vestluse käigus selgus, et Rainer Hinnol puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu oleks sellele järgnenud RAB-i poolt tegevusloa väljaandmisest keeldumise otsus. 3

§ 269

p 2 kohaselt tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 3300 eurot. Lõivustatud toiming, mille eest kaebaja on riigilõivu tasunud on tegevusloa taotluse läbivaatamine. Vastustaja selgitab, et riigilõiv tasutakse mitte üksnes positiivse või negatiivse otsuse tegemise eest, vaid just nimelt menetluse läbiviimise eest. Vastustaja oli kaebaja poolt esitatud taotluse sisuliselt läbivaadanud ning hinnanud tema vastavust RahaPTS-is sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Muu hulgas oli vastustaja läbi viinud ka ettevõtte juhatuse liikme ja kontaktisikuga vestluse isiku sobivuse hindamiseks. Vestluse läbiviimisel selgus, et isik RahaPTS-is sätestatud nõuetele ei vasta, millest teavitati vestlusel ka isikut ennast. Kui RAB tuvastab enda poolt läbiviidud menetluse käigus, et ettevõte tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele ei vasta on ta kohustatud tegevusloa väljaandmisest keelduma tuginedes majandusetegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p-le

1. Enne kui RAB jõudis vastava keelduva otsuse vormistamiseni, võttis ettevõtja enda poolt esitatud tegevusloa taotluse tagasi. Seega sisuliselt oli vastustaja tegevusloa taotluse menetlemise juba läbiviinud ning negatiivse otsuse tegemisega oleks ka tegevusloa taotluse menetlus lõppenud. Arvestades eeltoodut on ekslik kaebaja seisukoht, et RAB ei ole tema poolt esitatud taotlust sisuliselt üldse justkui läbi vaadanudki.
2. Ka riigilõivu osaline tagastamine ei saa kõne alla tulla olukordades, kus RAB on sisuliselt tegevusloa taotluse juba läbi vaadanud, kuid enda suhtes keelduva otsuse tegemise vältimiseks võtab tegevusloa taotleja enne RAB-i poolt otsuse vormistamist taotluse tagasi. Vastustaja hinnangul võiks riigilõivu tagastamine osaliselt olla kaalutletav ja põhjendatud

§ 15

lg-s 2 sätestatud juhtudel, kui tegevusloa taotluse menetlus oleks alles algusjärgus ning haldusorgan ei oleks jõudnud omaltpoolt veel kõiki menetlustoiminguid läbi viia. Olukordades, kus põhimõtteliselt on sisuline menetlus läbiviidud ning tegevusloa taotluse väljaandmise keeldumise otsus on jäänud üksnes vormistamata, ei ole riigilõivu tagastamine ka osaliselt enam põhjendatud. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõuga 8 SE tõsteti finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatava tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määr 3300 euroni. Eelviidatud eelnõu seletuskirjas on toodud, et kõrgema riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Riskide maandamiseks on vajalik põhjalikumalt kontrollida kontrollieseme nõuete täitmist, mis tingis ka vajaduse riigilõivu tõstmiseks. Eeltoodu viitab samuti sellele, et lõivustatud toiming on seotud RahaPTS-is kehtestatud kontrollieseme nõuete täitmise põhjaliku kontrolliga. Vastava kontrolli oli vastustaja kaebaja tegevusloa taotluse menetlemisel läbi viinud. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vastustaja oleks alles alustanud taotluse sisulise menetlusega, vaid vastupidi tegemist oli olukorraga, kus vastustaja oli jõudnud taotluse sisulise menetlemisega põhimõtteliselt lõppjärguni, tuvastades menetluse käigus ettevõtte osas kontrollieseme asjaoludele mittevastavuse. 20. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma lahendis 3-4-1-59-142 muu hulgas avanud ka riigilõivu kehtestamise eesmärke seoses kaebuste esitamisega kohtutele. Kohtu seisukohtadest nähtub, et riigilõivudega kaasneva õiguste riive esmane legitiimne eesmärk on menetlusökonoomika, mis seisneb selles, et riik suunab isikuid mitte esitama põhjendamatuid või pahatahtlikke kaebusi. Vastustaja leiab, et ka finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud 4

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.

§ 15

lg-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. 23.

§ 269

lg 1 p 2 järgi tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot. Asjas puudub vaidlus, et RAB tegi taotluse läbivaatamise menetluses toiminguid, kuid enne taotluse läbivaatamise tulemusena lõpliku otsuse tegemist võttis kaebaja tegevusloa taotluse tagasi. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, et RAB võttis 23.08.2021 kaebaja tegevusloa taotluse menetlusse ning alustas tegevusloa taotluses esitatud vajalike dokumentide olemasolu kontrollimisega. 17.09.2021 edastas RAB kaebaja juhatuse liikmetele korrektse ärialase maine küsimustikud ning 30.09.2021 viis RAB läbi vestluse kaebaja juhatuse liikme ja kontaktisiku Rainer Hinnoga, et hinnata kontaktisiku sobivust ning juhatuse liikme korrektset ärialast mainet. Nõustun vastustajaga, et RAB oli alustanud tegevusloa taotluse sisulist menetlemist ning kontrollieseme asjaolude hindamist ja analüüsimist. Küll aga on selge, et kaebaja võttis 04.10.2021 oma tegevusloa taotluse tagasi, mis tähendab, et taotluse läbivaatamine ei päädinud lõppotsustusega ning taotlust lõppastmes sisuliselt läbi ei vaadatud. Menetlustoimingute läbiviimist haldusmenetluse käigus ei saa võrdsustada taotluse sisulise läbivaatamisega, mille tulemuseks praeguses asjas oleks olnud kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine. 24. Vastustaja põhjendab vaidlusaluses otsuses, et riigilõivu tagastamiseks

§ 15

alusel puudus alus seetõttu, et RAB oli alustanud taotluse läbi vaatamise ja menetlemisega. Väär on vastustaja seisukoht, et olukorras, kus taotluse läbivaatamisega on juba alustatud, ei saa riigilõivu taotluse esitajale taotluse tagasivõtmise korral tagastada. Selline tõlgendus muudaks riigilõivu tagastamist puudutavad sätted sisutühjaks, kuna riigilõivu tagastamine oleks võimalik üksnes väga piiratud juhtudel (olukorras, kus taotluse osas on alustamata igasugune menetlus). Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaks seevastu on, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). Ka kohtumenetluses on riigilõivu tagastamine põhjendatud kohtumenetluse kestel enne asja sisulist läbivaatamist ehk enne lahendi tegemist. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt tagastanud riigilõivu

§ 15

lg 1 p-le 4 tuginedes asjades, mis on juba menetlusse võetud ning milles menetluse kestel on apellatsioonkaebus tagasi võetud enne selle läbivaatamist kohtumenetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2007 määrus nr 2-05-1467 ja 02.05.2008 määrus nr 2-07-34970). Seega 5

§ 15lg 1 p 4 alusel.

Seega leidis vastustaja ekslikult, et riigilõivu tagastamiseks puudub alus. 25. Eeltoodust tulenevalt on väär ka vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, mille kohaselt ei ole asjakohane hinnata

§ 15lg-s 2 sätestatud võimalust osaliselt riigilõivu tagastada.

Olukorras, kus vastustaja hinnangul on haldusmenetlus jõudnud lõppfaasi, oleks

§ 15

lg 2 kohaldamine asjakohane.

§ 15

lg 2 kannabki eesmärki, et isikud oma läbimõtlemata taotluste ja käitumisega haldussüsteemi üle ei koormaks ning osaleks (vähemalt osaliselt) haldusmenetluse kulude kandmises. Seetõttu on seaduses sätestatud võimalus vähendada taotlejale tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand riigilõivu summast. Vaidlustatud otsusest ja vastustaja vastusest kaebusele selguvad üksnes haldusmenetluse käigus tehtud menetlustoimingud, kuid ei nähtu, kui suured kulud on vastustajale kaebaja taotluse läbivaatamisega kaasnenud. Iseenesest ei ole võimatu, et kulud on kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada. Praegusel juhul seda vaidlustatud otsuses tehtud ei ole. Kaebajale

§ 15

lg 2 alusel riigilõivu osalise tagastamise võimaluse kaalumata jätmine on oluline viga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb RAB 20.01.2022 otsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
3. Kaebaja taotleb menetluskulu 1204,80 eurot koos käibemaksuga väljamõistmist. Kaebaja menetluskuluks on taotluses märgitud lepingulise esindaja kulu 1204,80 eurot ja riigilõiv 40 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud arved kogusummas 1244,80 eurot (sh käibemaks) ja õigusabi sisu kirjeldus, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 6,2 h ulatuses hinnaga 160 eurot/h. Esitatud arvetelt nähtub, et osutatud õigusabi sisuks oli vaidlustatud otsuse analüüs ja kliendiga suhtlemine 0,5 h, kaebuse koostamine ja edastamine 1,5 h, vastustaja kirjaliku vastuse analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 1 h ja seisukoha koostamine vastustaja vastuväidete osas 2,7 h, menetluskulude taotluse koostamine 0,5 h ning kantseleikulud.
4. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude taotlusele vastu ja palub 26.08.2022 seisukohas menetluskuluna välja mõista maksimaalselt 712 eurot, leides, et õigusabikulu suurus on osaliselt põhjendamatu. Vastustaja leiab, et vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja kaebajal ei olnud vaja täiendavalt materjale läbi töötada. Kantseleikulud on põhjendamatud, kuna nende vajalikkus ja põhjendatus on jäänud selgitamata. Mõistlikuks ajakuluks peab vastustaja 3,5 tundi ehk 672 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv.
5. Kohus arvestab menetluskulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Asja mahtu ja keerukust arvestades pean mõistlikuks ajakuluks kaebajale õigusabi osutamisel kokku 4,5 tundi, millele vastab summa 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot). Taotluses ei ole selgitatud, milles seisneb kantseleikulu, mistõttu need kulud pole kontrollitavad ja jäävad välja mõistmata. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebajale on juba kohtumenetluse kestel 01.02.2022 kohtumääruse alusel tagastatud enamtasutud riigilõiv summas 20 eurot, seega kuulub väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot. Kokku mõistan kaebaja kasuks välja menetluskulu 884 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6