KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1941 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipida

) § 15 lg 1 ja 2 p 1, § 19 lg 1 ning § 23 lg 1 p 1 PPA ametnike poolt 48-tunniks kinni PPA kinnipidamiskeskuses. 14.09.2022 oli isiku suhtes alustatud illegaalimenetlus, mille raames oli isikule koostatud lahkumiskohustuse sundtäitmisprotokolli. Isik viibis EV territooriumil tähtajalise elamisloa alusel mis oli väljastatud isikule tema taotluse alusel vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg

1. Viimane elamisluba oli isikule PPA poolt väljastatud PPA otsusega 16.01.2018 ning kehtis kuni 15.01.
2. 25.07.2022 oli isik kirjutanud PPA-le avalduse, milles vabatahtlikult loobus oma elamisloast. PPA oma 13.09.2022 kuupäeva otsusega nr 15.3-3.4/6811 tunnistas kehtetuks isiku elamisloa alates 25.07.2022 kuupäevast. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kehtivad elukoha ja töötamise registreeringud EV territooriumil. Plaanitav isiku väljasaatmine saab toimuda 22.09.2022 kuupäeval. Kuna PPA-l ei ole võimalik isik EV-st välja saata 48 tunni jooksul peab PPA taotlema THK-lt luba isiku kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni Jordaania Vabariiki. 1.2 Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, sh ka sellega, et ta võib toime panna uue kuriteo, mis võib raskendada tema väljasaatmist EV-st. Oma tegevusega on isik mitmel korral kahjustanud tugevalt teiste isikute õigusi, vabadusi ja tervist, mis on otseselt ohustanud avalikku korda ja ühiskondlikku turvatunnet ning PPA on seisukohal, et ka tulevikus võib isik kahjustada teiste isikute õigusi või huve, kui ta tegeleb lähisuhtevägivalla ja kehaliste vigastuste tekitamise kuritegude toimepanemisega. 14.09.2022 läbiviidud küsitluse käigus teatas isik, et vabaduses olles kuni tema väljasaatmiseni saaks ta viibida oma tuttavate juures erinevates Eesti linnades, mis PPA mõistes tähendab seda, et isik lahkub PPA Põhja prefektuur haldusalast ning seega on PPA-le kättesaamatu tema väljasaatmismenetluse läbiviimiseks ning oluliselt raskendab ka järelevalvemeetmete täitmist. Lisaks on isik PPA-le teada andnud, et soovib kohtuda oma lastega ning veeta nendega aega ehk isiku jaoks tema varasemad lähisuhtevägivalla teod ei oma mingit tähtsust ning PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ja suundudes oma laste juurde, võib isik uuesti toime panna lähisuhtevägivalla. Samuti peab PPA vajalikuks mainima, et isik on mitmel korral avaldanud soovi viia oma lapsed Jordaania Vabariiki nende ja laste ema tahtest ja loata olenemata. Tuginedes isiku varasemale käitumisele, tema hoiakutele, leiab PPA, et isiku kinnipidamine kuni tema väljasaatmiseni on vajalik meede tagamaks isiku EV-s elavate laste ja abikaasa turvalisus ning isikule HMK otsusega määratud lisakaristusena väljasaatmise täideviimist. Arvestades ülalpool mainitud asjaolusid leiab PPA, et on täidetud

§ 6’8 p 4, 6 ja 10 kohane põgenemisoht.

Isik on varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole varasemalt seadusekuulekalt käitunud, on kriminaal korras süüdi mõistetud lähisuhtevägivallas ning PPA on seisukohal, et isik vabaduses viibides asub oma abikaasa juurde oma tegusid heastama või hoopiski võtab lapsed, nende tahtest olenemata, endaga kaasa ning viib lapsed ema nõusolekuta riigist välja. Arvestades isiku varasemat käitumist ja suhtumist Eesti vabariigis kehtivasse õiguskorda on PPA arvamusel, et isik ei täida leebemaid järelevalvemeetmeid ning arvatavasti isik ei ole leebemate järelevalvemeetmete ja väljasaatmiskohustuse täideviimiseks PPA-le kättesaadav. PPA hinnangul ei saa kohaldada

§ 10

lg 2 toodud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas; ilmumine määratud ajavahemike järel registreerimisele; ilmumine ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele; ilmumine nõustamisele; teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest; teavitamine perekonnaseisu muutumisest; välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi hoiule andmine), kuna isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, sotsiaalsed- ja perekondlikud sidemed Eestiga, kindel elu- ja töökoht. Kuna Schengeni territooriumil puudub piirikontroll, siis ei taksitaks ka dokumendi puudumine isiku omavolilist lahkumist EV-st või enda varjamist lahkumiskohustuse täitmise takistamiseks. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist 2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde; X avaldas, et soovib kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja väljasaatmist 22.09.2022. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et PPA taotlus X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusse paigutamiseks on

§ 23lg 1 p 1 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X´il seaduslik alus Eestis viibimiseks puudub: HMK 08.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr xxxxxx kohaldati tema suhtes KarS § 54 lg 1 ja 3 alusel lisakaristusena isiku väljasaatmist EV koos sissesõidukeeluga 5 aastaks (otsus on jõustunud), PPA 13.09.2022 otsusega nr 15.3-3.4/681-1 tunnistati kehtetuks tema elamisluba nr 1040417322/TE ning talle on PPA koostanud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll nr
2. 5.

§ 23

lg 11 kohaselt halduskohus annab loa Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, seejuures peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt välismaalse kinnipidamine lubatud eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Kohtu nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht (

§ 23

lg l p 1).

§ 6

⁸ kohaselt esineb põgenemisoht, kui 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; 5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid; 6) välismaalane on PPAle või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul; 8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist; 10) välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Käesoleval juhul on X toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ja tema lahkumis-kohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele (

§ § 6⁸ p-d 4 ja 10).

1. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt RKHKm 29.01.2015, nr 3-3-1-48-14, p 17). Teiseks, poleksid leebemad meetmed ka põhjendatud X´i isikuga seotud asjaolusid arvestades. Nimelt võib ta vabaduses viibides panna toime uue lähisuhtevägivallateo. Seega on tema kinnipidamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.
2. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2022 (k.a). /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3