Obsah (10)
§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 164§ 174§ 455VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-8378 31. august 2022, Narva Kohtuasi N P`i hagi O P`i vastu abielu ab
§ 633
lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-22-8378 Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.Viru Maakohtule
- juunil 2022 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.09.1998 Ida-Viru Maavalitsuses Narvas, abielu tõend nr AL
- Pooled elavad samas korteris. Hageja soovib abielu lahutada seoses kostja vägivaldse käitumisega hageja suhtes ja kostja alkoholi tarvitamisega. Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta perekonnanimi P.
- Viru Maakohus
- juuni
- a määrusega (tl 6) võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja teada andis (tl 13), et ei ole nõus haginõudega. Abikaasad elasid koos 30 aastat, elus juhtub kõike. Kostja kategooriliselt ei ole abielu lahutamisega nõus ja palub leppimisaega pooleks aastaks. Kostja loodab, et hageja mõtleb ümber. KOHTUISTUNG 1.20.07.2022 kohtuistungil (tl 15-17) jäi hageja omapoolsete nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja täiendavalt selgitas, et kohtusse pöördumise järel püüdis abikaasa hagejaga kokku leppida, palus hagejal võtta avaldus tagasi. Ent hageja ei ole nõus. Abikaasadel ühiseid lapsi pole, hagejal on poeg. Kostja käitumise tõttu pöördus hageja korduvalt politsei poole abi saamiseks, viimati tänavu märtsis, aprillis. Politsei ei teinud midagi. Hageja pöördus teenistusse, mis tegeleb vägivallast kannatanud naistega, seal vestles psühholoogi ja sotsiaalametnikuga. Hagejat aidati dokumente koostada. Kostja peitis dokumente, ähvardas hagejat. Praegu kostja ütleb, et jättis joomise maha, aga ikka tarvitab alkoholi aeg-ajalt nädalate kaupa. See kestab hommikust õhtuni, kostja annab lubadusi, et saab sellega ühele poole, aga hageja ei usu seda. Majanduslikud suhted on pooltel lõppenud 10–15 aastat tagasi, nendel on „erinevad rahakotid“, korteri eest maksed jagavad pooleks. Lähedased suhted juhtuvad, küll aga harva. Hageja leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei või taastada. Kui abikaasa on joobes, kardab hageja oma elu pärast. Hageja kardab ka seda, et temagi võib ise millegi toime panna siis, kui abikaasa on joobes ja selle kaudu saab hageja vanglasse sattuda, mida hageja ei taha. Sellised suhted tekkisid umbes 10 aastat tagasi. Alguses hageja lootis, et abikaasa ikka peab oma sõna, hiljem enam ei uskunud teda. Kahel korral lasi abikaasa end kodeerida üheks aastaks, mõnda aega pidas vastu, hiljem muutis halvemaks. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-22-8378 Hageja sõnul ei lähe kostja psühholoogi juurde, ta ei pea ennast haigeks. Kostja arvab, et hageja valetab või ei mäleta õigesti. 2.Kostja selgitas, et ei ole abielu lahutamisega nõus. Märtsis kasutatud vägivalla kohta selgitas kostja, et hageja häbistas teda, viskas uksest välja, kui kostja oli peaaegu paljas, naabrid pealt nägid. Kohale tuli politsei, rahatrahv jäi määramata. Kostja kordagi pole kakelnud. Hageja valetas, et kostja vaid nädala ei joonud, ta ei joonud kuu aega. Hageja töötab viinapoes „x“, ja tarvitab alkoholi samamoodi, iga päev 0,5 l viina, see tuleb närvidest. Kui hageja tuleb koju joobes, siis kostja sätib ennast ja läheb suvilasse. Kui hageja on joobes, siis muutub agressiivseks. Kostja palus abikaasal pöörduda spetsialisti poole. Mõlemad abikaasad tahtsid joomise maha jätta. Suitsetamise jätsid juba maha. Kostja mitmel korral palus hagejalt joomise maha jätta. Kui abikaasa on joobeseisundis, siis kostja sõidab ära, vältimaks tüli. Ükskord tuli kostja koju kell 21, hageja tuli koju pärast kella 22 juba joobes ja tegi pudeli lahti, hakkas tarvitama alkoholi. Kostja käitus valesti, et ei läinud suvilasse, sest pidi kell 05 inimesed peale võtma ja minema hakkama, kodunt oli see mugavam. Hageja ütles, et mine kusagile välja. Kostja vastas, et jääb koju, sest peab kell 05 hommikul ära minema. Kostja palus hagejat, et ta annaks kostjale võimaluse magada. Tema ei lasknud. Ennem hageja filmis kostjat, saatis videod oma sõbrannadele edasi. Kostja mitte kunagi ei filminud pereelu, hageja peab seda normaalseks. Hageja haaras põrandaharjast kinni, hakkas vehkima kostja poole, kostja kaitses ennast. Kostja kahetseb, et lõi hagejat, aga tal on selline keha, millele kergesti jäävad hiljem jäljed järgi. Politsei tuli kohale, kostjal ei olnud midagi selle vastu, politsei fikseeris kõik. Kostja arvas, et politsei võtab hageja kaasa, aga politsei võttis need peale ja pakkus, et pooled annaksid kohtusse (hagi) lahutamiseks, kuigi kostja seda ei tahtnud. Hiljem on hageja esitanud hagi abielu lahutamise nõudes. Varem viis hageja kostjat korduvalt nuttes polikliinikusse, kui on kostja veriseks löönud. Pärast seda, kui pooled käisid politseis, hakkas hageja ähvardama, et annab kohtusse vägivallaga seonduvalt. Otsus oli, et süü oli vastastikune. Kostja ei tea tänaseni, milles seisneb tema süü, kuna lõi hagejat vastuseks. Kostja ei saa aru, miks hageja abielu lahutamist taotlemas. Kostja jättis suitsetamise maha, peab oma sõna. Miks on abielu lahutamist vaja, kui abikaasad jätkavad suhteid. Kostja juba kuu aega ei joo, abikaasad elavad koos, toimetavad koos suvilas, teevad kõik tööd valmis, seksivad, käivad koos poes. Kostja soovis leppimisaega tõendamaks abikaasale, et jättis joomingud maha. Hageja ei olnud leppimisaja andmisega nõus. Ta ei eitanud alkoholi tarvitamist, kuid on eitanud kuritarvitamist. 3.Kohus rahuldas kostja taotluse leppimisaja andmiseks. Kohus andis menetlusosalistele ühekuulise leppimisaja ja selgitas, et menetlusosalised peavad kohtule hiljemalt 22.08.2022 teatama, kas lepitus õnnestus. Kui ikka õnnestus, siis hageja võib loobuda hagiavaldusest. Juhul kui pooled teatavad kohtule, et lepitus ei õnnestunud, siis kohus teeb otsuse esitatud hagiavalduse kohta 31.08.2022. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja hagist loobunud ega pooled teatanud, et lepitus ei õnnestunud. Hageja teatas kohtunikule 30.08.2022 telefoni teel, et ei ole mitte midagi muutunud. Hageja sõnul elab kostja korteris, liigtarvitab seal alkoholi ja ei lase hagejat korterisse. Hageja elab suvilas ja ei suhtle kostjaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(6)Tsiviilasi nr 2-22-8378 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud
§ 232
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 4), et poolte abielu on sõlmitud 18.09.1998 Ida-Viru Maavalitsuse Narva talituse poolt, kanne nr x. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Hagiavalduses ja 20.07.2022 kohtuistungil hageja esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, lõppesid poolte majanduslikud suhted 10–15 aastat tagasi. Lähedased suhted on säilinud. Hageja selgitas, et kostja kuritarvitab alkoholi, kasutab hageja suhtes vägivalda. Hageja on juba sellises seisundis, et kardab kas kostja teeb temaga midagi või hageja teeb midagi kostjaga, mille eest sattub vanglasse, mida hageja ei soovi. Kostja ei eitanud, et tarvitas alkoholi, küll aga viimase kuu jooksul ei teinud seda. Kostja ei eitanud hageja suhtes vägivalla kasutamist, kuid selgitab seda hageja enda käitumisega, et hageja ise kuritarvitab alkoholi ja provotseerib tülisid. Kohus andis pooltele võimalus leppida kokku, kuid lepitust ei saavutatud. Kohtul on järeldada, et poolte abielulised suhted lõppesid, pooled ei ela koos, majanduslikud suhted lõppesid juba 10–15 aastat tagasi. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-22-8378 Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu, hagejal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja oli hageja suhtes vägivaldne, hageja kardab oma elu ja kostja suhtes võimaliku käitumise pärast, mis võib päädida vanglaga, on tegemist kaalukamate asjaoludega abielu lahutamiseks. Võttes arvesse, et: - kostja oli hageja suhtes vägivaldne; - pooltel puudub abieluline kooselu; - kohus andis pooltele leppimisaja, kuid pooled ei leppinud kokku; - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise ja hageja suhtes kostja vägivaldsuse tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal perekonnanimi P. MENETLUSKULUD
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
§ 164
lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas
§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-22-8378 Kohtuotsuse edastamine
§ 455
lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 6
(6)