← Eesti

2-22-12975/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-12975 Tsiviilasi P. R. hagi L. O. vastu L. O. juhatuse lii

) § 184 lg 5 alusel hagi kostja juhatusse liikme Ü. N.-K. tagasikutsumiseks.

§ 184

lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Kui hagi on

§ 184

lg 5 järgi esitatud osanikuks oleva juhatuse liikme, kelle häältest sõltub osaühingu põhikirja kohaselt tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks vajaliku osanike otsuse vastuvõtmine mõjuval põhjusel tagasikutsumiseks, on koos osaühinguga vältimatuks kaaskostjaks tagasikutsutav isik (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-13966, p 19.5). Hagiavalduse kohaselt on Ü. N.-K. kostja osanik. Hageja esitas seega hagi kostja osanikuks oleva juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Kostja põhikiri näeb ette, et kostja juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui sellega on nõus 100% osadega esindatud häältest. Ü.N.-K. kui kostja osaniku häältest sõltub seega, kas võetakse vastu kostja osanike otsus Ü. N.-K. kostja juhatusest tagasikutsumiseks. Kostja ja Ü. N.-K. on seega vältimatud kaaskostjad. Kohus selgitas hagejale, et antud asjas peab lisaks kostjale olema kostjaks ka Ü. N.-K.. Hageja ei esitanud sellele vaatamata Ü.N.-K. vastu hagi. Kuna kostja ja Ü. N.-K. on vältimatud kaaskostjad, kuid hageja esitas hagi üksnes kostja vastu, ei ole hagejal võimalik kostja vastu esitatud hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Hageja poolt kostja vastu esitatud hagi kostja juhatuse liikme Ü. N.-K. tagasikutsumiseks tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seega menetlusse võtmata (vt lisaks Riigikohtu
  2. aprilli 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-1913966, p 21).
  3. Kohus määrab TsMS § 602 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Kohus võib

§ 184

lg 6 järgi mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele määrata uue liikme nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Hageja poolt esitatud hagi kostja juhatuse liikme tagasikutsumiseks jäi menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt on kostjal vähemalt üks juhatuse liige. Hageja ei selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt tuleks olukorras, kus kostjal on juhatuse liige, määrata kostja juhatuse liikmeks hageja.

§ 184

lg 6 ei võimalda osaühingule, kellel on juhatuse liige, juhatuse liikmeid juurde määrata.

§ 184

lg 6 alusel juhatuse liikme määramine eeldab, et juhatuse liige oleks eelnevalt välja langenud. Osaühingu juhatuse liikmete valimine on

§ 184lg 1 järgi osaühingu osanike või nõukogu olemasolu korral nõukogu pädevuses.

Hagejal ei ole seega kohtu kaudu võimalik saavutada enda kostja juhatuse liikmeks määramist. Hageja avaldus hageja kostja juhatuse liikmeks määramiseks tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seega samuti menetlusse võtmata. 5. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.