) § 120, § 132 p 3, § 133, § 155, § 156 ja § 23, kohus Otsustas: Rahuldada kaebus. Tühistada PPA Lõuna prefektuuri 09.06.2022 otsus väärteoasjas 2780,22,000671
lg 1 p 1 alusel täielikult.
alusel jätta menetlusalusel isikul Ergo Lindtil tekkinud kaitsjakulud 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot riigi kanda ning tasuda see summa riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroo Kaire Aus kontole nr EEXXXXXXXXXXX SEB Pank AS ja selgitusse märkida „menetluskulude hüvitamine väärteoasjas nr 4-22-2192”. Edastada käesolev kohtuotsus Ergo Lindtile, kaitsjale ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna uurija O. Saar koostas 12.05.2022 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 278022000671 menetlusaluse isiku Ergo Lindti suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette järgmist. 23.01.2022 kella 18.44 paiku juhtus liiklusõnnetus xxx linnas xxx tn x ees, kus E. Lindt juhtis (xxxx tn poolt xxxx tn poole) mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-nr-ga XXX ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei suutnud jääda seisma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht E. Lindt oleks pidanud aimama. Toimus külgepidi kokkupõrge vastassuunast liikunud sõidukiga Fiat MC Louis reg-nr-ga XXX. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas E. Lindt varalise kahju Fiat MC Louis MCH omanikule, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Tegemist on talviste teeoludega, kus ühel pool tee ääres on lükkamata lumi ja teisel pool jääserv. Sellega rikkus E. Lindt liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 ja § 50 lg 3 p 1, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi sätestatud väärteo. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 09.06.2022 otsusega määrati E. Lindtile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 28.06.2022. E. Lindt esitas 27.06.2022 enda kaitsja vandeadvokaadi Kaire Aus vahendusel kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 09.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2780,22,000671, vaidlustades kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. E. Lindt ennast väärteoprotokollis kirjeldatud teos süüdi ei tunnista. Menetlusalune isik on kirjeldanud, et nähes suurt autot Fiat MC Louis regnr-ga XXX endale vastu sõitmas, jäi ta sõidukiga seisma, andes lisaks signaali. Kõrvale sõitmist takistas jääserv. Vastutulev sõiduk Fiat MC Louis aga ei peatunud. Seejärel toimus sõidukite kokkupõrge, mille tekitas vastusõitev Fiat MC Louis E. Lindti seisvale autole. Menetlusalune isik leiab, et väärteoasjas ei ole selgitatud välja väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevalt kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus ei ole seaduslik ja väärteoasjas määratud karistus on alusetu, kuna menetlusalune isik ei ole temale süüks pandavat tegu toime pannud. E. Lindt on seisukohal, et asjas ei ole kogutud ühtegi asjakohast tõendit, sh asja juurde ei ole lisatud salvestisi ning asjas ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut, milline võimaldaks objektiivselt jõuda järeldusele selles, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud teo. Arvestades eeltoodut, esinevad käesolevas asjas kõrvaldamata kahtlused, mida KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Samuti puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et menetlusalune isik üldse teo toime pani või tegi seda teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega ning täiendavaid tõendeid asjas kogutud ei ole. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väärteoasjas määratud karistuse aluseks olevat väärtegu ei ole kaebaja toime pannud, leiab E. Lindt, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendamatu. Juhindudes
Lindt tühistada otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000671 ja lõpetada menetlus
Lindti kasuks. 08.08.2022 teatas menetlusalune isik kaitsja vahendusel kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. PPA Lõuna prefektuur 13.07.2022 kirjalikus vastuses asus seisukohale, et otsuse muutmiseks ja karistuse tühistamiseks puuduvad alused. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et E. Lindt ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei suutnud jääda seisma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht oleks pidanud aimama ning oli selle avarii üheks põhjustajaks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist segasüüga. Lisaks E. Lindtile on koostatud väärteoprotokoll ka teisele 2 osapoolele, kelleks oli sõiduauto Fiat reg-nr-ga XXX juht. Kogutud väärteotoimiku materjalidest nähtub, et kumbki osapool endal ise süüd ei näe ning nad on arvamusel, et just teine osapool tekitas liiklusõnnetuse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et E. Lindt on toime pannud temale ette heidetud süüteo, mis kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi. Tema teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Lisaks eelnevale selgitab kohtuväline menetleja, et xxxx x juures on tegemist kahesuunalise liiklusega suhteliselt kitsa tänavalõiguga, kus kummaski suunavööndis on üks sõidurada. Mõlemas sõidusuunas on äärekiviga ääristatud paari meetri laiused kõnniteed. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxxx poolne sõidutee servas olev äärekivi piir lumekoristuse tulemusena kõrgenenud lükatud lumevalli võrra. Vastas oleva elumaja ääres olev kõnnitee serv oli lumest puhastatud ja äärekivi oli jääs. Menetlusaluse isiku poolt juhitud Mercedes-Benz liikus mööda xxxx tänavat xxxx tänava suunas ning sõiduauto Fiat mööda Emajõe tänavat xxxx tänava suunas. Liiklusõnnetusele eelnenud asjaolude osas on menetlusalune isik andnud kahel erineval korral ütlustes kui ka kaebuses erinevaid selgitusi. 24.01.2022 ütlustes on ta öelnud, et nähes vastu tulevat valget värvi karavani, sai ta sel hetkel, kui nende ninad olid kohakuti, aru, et nad ei mahu üksteisest mööda, misjärel vajutas ta pidurid blokki, mille tulemusena libises sõiduk edasi ja pööras ninaga natuke karavani poole, kuid vastu ei läinud. Lisaks lasi E. Lindt signaali, kuid karavan ei jäänud seisma. E. Lindti ütluste järgi olid mõlemal sõidukil kiirused väikesed. 12.05.2022 ütlustes on E. Lindt öelnud, et ta on oma ütlused andnud 24.01.2022 ja midagi lisada ei ole. Samas on ta 12.05.2022 väärteoprotokollis juhtunu kohta antud ütlustes oma selgitusi muutnud, milles väidab, et tema poolt juhitud auto kiirus oli 0 km/h. Lisaks väidab menetlusalune isik, et andis signaali, kui nende ninad olid kohakuti ja ta sai aru, et nad ei mahu teineteisest mööda. Samas ütleb E. Lindt, et karavani juhil oli võimalus reageerida pärast seda, kui ta oli signaali andnud, kuid ometigi ta seda ei teinud. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et isegi siis, kui Fiati juht oleks kuulnud signaali hetkel, kui sõidukite esiosad olid kohakuti, poleks see aidanud enam kokkupõrget ära hoida. Kuna sõidukid liikusid, siis koheselt signaali kuuldes sõiduk ei peatu. Esmalt on vaja juhil reageerida ja seejärel pidurit vajutada. Kogu peatumisteekond võtab aega ja arvestades asjaoluga, et tegemist oli talviste teeoludega, siis peatumisteekond on sedavõrd pikem. Teine osapool ütleb oma 24.01.2022 ütlustes, et enne Mercedes-Benzi nägemist, millega kokkupõrge toimus, tuli talle vastu mitmeid sõidukeid, mis mahtusid temast ilusti mööda. Nähes, et talle tuleb vastu Mercedes-Benz, millega kokkupõrge toimus, üritas ta enne kokkupõrget võimalikult paremale tee äärde võtta, et vastutulev sõiduk mööda mahuks ning ta üritas isegi lumevalli sõita. Seega E. Lindt juhina ei teinud kõike võimalikku liiklusõnnetuse ära hoidmiseks. Väärteotoimikus olevatelt fotodelt on tuvastatav, et E. Lindt oleks saanud samuti liikuda paremale osaliselt kõnniteele, et ära hoida kokkupõrget. Karistuse määramisel on arvesse võetud menetlusaluse isiku sõidukil tekkinud kahjusid ja liiklusõnnetuse asjaolusid ning rahatrahv on määratud alla sanktsiooni keskmise määra. Lähtudes eeltoodust ja
p 1, taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. 3 Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll (vale koostamise kuu on parandatud ja parandus allkirjastatud, vaidlust koostamise aja ja koha osas ei ole), sündmuskoha vaatluse protokoll ja menetlusaluste isikute (menetluse algstaadiumis tunnistajate) E. Lindti ja J. K. ülekuulamise protokollid vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Samuti nii väärteoprotokollist kui ka menetlusaluse isiku E. Lindti ülekuulamise protokollist nähtub, et E. Lindtile on selgitatud
§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et E. Lindt oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kuigi kohus ei nõustu kõigi menetlusaluse isiku kaitsja poolt kaebuses esile toodud argumentidega, on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis esinevad sellised eksimused, mida tuleb lugeda olulisteks ja mida kohtumenetluses enam kõrvaldada ei saa. Nimelt kogutud tõenditele tuginedes ei saa üheselt väita, et menetlusalune isik E. Lindt rikkus just LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõuet. Nimetatud asjaolu osas on otsesteks tõenditeks ainult E. Lindti ja J. K. ütlused, mis on aga omavahel sündmuse asetleidmise faktiliste asjaolude osas mõneti vastuolus ning lisatõendeid (nt tunnistajate ülekuulamised) sündmuse tegeliku kulgemise kohta kogutud ei ole. Samuti esineb väidetava rikkumise sanktsiooninormi, s.o LS § 223 lg 1 sisustamisel õiguslik eksimus, mis on seotud viitega väärale sanktsiooninormi sisustavale paragrahvile, mis aga iseenesest väärteootsuse tühistamist kaasa ei tooks.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eelnev tähendab seda, et väidetava rikkumise tehiolude kirjeldust väärteoprotokollis kohus kohtumenetluses enam muuta või täiendada ei saa. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on teokirjelduse algus järgmine: „23.01.2022 kella 18.44 paiku juhtus liiklusõnnetus xxxx linnas xxxx tn x ees, kus E. Lindt juhtis xxxx tn poolt xxxx tn poole mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-nr-ga XXX ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei suutnud jääda seisma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht E. Lindt oleks pidanud aimama.“ Teokirjeldusele tuginedes heidetakse kohtu hinnangul E. Lindtile ette eelkõige LS § 50 lg 3 p 1 nõude rikkumist, mitte LS §-s 14 lg 2 sätestatud nõuete rikkumist, nagu on märgitud nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole sõnagi E. Lindti õigusvastase käitumise kohta õigusaktide nõuete järgimisega, liikluses hoolikas ja ettevaatlik olemisega ning liikluse sujuvuse tagamisega seoses. Küll aga nimetatud täpsustus ei muuda väärteoprotokolli iseenesest õigustühiseks. Kuigi
kohaselt ei saa kohus kaebemenetluses väljuda väärteoprotokolli teokirjelduse piiridest ja hakata omalt poolt väärteoetteheite faktilist teokirjeldust täiendama, siis kohtul ei ole keelatud korrigeerida õiguslikku hinnangut menetlusaluse isiku teole (vt nt RKKKo 4-16-9132, p 13 koos edasiste viidetega).
p 4 kohaselt peab kohus muuhulgas tegema kindlaks, kas arutuse all olev tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu poolne õiguslik hinnang aga ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda (vt nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7 koos edasiste viidetega). Väärteoprotokollist nähtub selgelt, et E. Lindtile heidetakse siiski ette LS § 50 lg 3 p 1 järgi ainult seda, et menetlusalune isik sõidukiiruse valikul ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusoludele vastavaks ja ei suutnud jääda seisma sõiduki eespoolse 4 nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht E. Lindt oleks pidanud ette aimama. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses E. Lindtile ei heideta ette LS § 14 lg 2 kohast hoolsusnõuete järgimata jätmist, siis ka kohus LS § 223 lg 1 sanktsiooninormi sisustavale LS §-le 14 käesolevas otsuses tugineda ei saa. Väärteootsuse tühistamise aga toob kaasa ebaõige teokirjeldus väärteoprotokollis koostoimes selle kvalifitseerimisega LS § 50 lg 3 p 1 järgse rikkumisena. LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus tõendeid analüüsides ja hinnates ei suutnud tuvastada, milles seisnes menetlusaluse isiku E. Lindti eksimus seoses sõidukiiruse valikuga, arvestades mh liiklusoludega ja ilmastikutingimustega, et jääda seisma temale ette aimatava takistuse ees. E. Lindti 24.01.2022 antud ütlustest nähtub, et ta sõitis 23.01.2022 õhtul kella 18.30 paiku xxxx tänaval xxxx tn poolt. Vastu tuli valget värvi karavan, mis võis olla Fiat. Kui ninad olid kohakuti, sai E. Lindt aru, et üksteisest nad mööda ei mahu. Ta vajutas seejärel pidurid blokki ja sõiduk libises edasi, jäädes ninaga karavani suunas, kuid vastu ei läinud. Ta lasi ka signaali, kuid karavan ei jäänud seisma. Mõlema auto kiirused olid väikesed. Üksteist riivati külje pealt. E. Lindti sõnul oli tal olnud võimalus kõnniteele sõita, kuid madala auto tõttu seda teha ei soovinud. Karavani juht on süüdi, kuna ta ei osanud arvestada, et karavani tagumine osa läheb laiemaks. 12.05.2022 ülekuulamisel jäi E. Lindt oma 24.01.2022 ülekuulamisel antud ütluste juurde. 12.05.2022 väärteoprotokollis on E. Lindt kirjalikult selgitanud, et tema auto kiiruseks oli 0 km/h. Ta jäi seisma, kui sai aru, et sõidukid ei mahu teineteisest mööda ning lasi ka signaali. Tema sõiduk on madal ja puudus võimalus kõnniteele sõitmiseks. J. K. on 24.01.2022 ülekuulamisel selgitanud, et ta sõitis 23.01.2022 kuupäeval kella 18.40 ajal xxxx tänaval xxxx tn poolt. Mitmed vastutulnud sõidukid mahtusid tema sõidukist mööda. Ta hoidis aeglaselt liikudes võimalikult paremale tee äärde. J. K. liikus sõidukiga aeglaselt edasi ja vastu tulev sõiduk sõitis samuti aeglaselt edasi ning üksteisest aeglaselt möödudes riivasid teineteist. Ta oli sõidukiga nii tee ääres kui võimalik ja püüdis ka pidurdada. See teine juht ei sõitnud piisavalt tee äärde, et kokkupõrget vältida. J. K. jäi nimetatud ütluste juurde ka 06.07.2022 ülekuulamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse akt koos lisaga aga ei too rohkem selgust liiklusõnnetuse asetleidmise faktiliste asjaolude kohta. Seega tuleb liiklusõnnetuse tehiolude, sh õnnetuse tekkimise põhjuste tuvastamisel toetuda eelkõige E. Lindti ja J. K. ütlustele. KrMS § 61 lg-te 1, 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise, sh tõendi allikast lähtuvalt teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Ei ole mingisugust alust eeldada, et teine liiklusõnnetuse osapool on menetluse tulemusest vähem huvitatud kui menetlusalune isik (RKKKo 3-1-1-4-07, p 7.1, 7.3 koos edasiste viidetega). Kõrvutades omavahel E. Lindti ja J. K. ütlusi, esineb neis peamine sisuline vastuolu selles, kas E. Lindti sõiduk vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke ajal liikus edasi või seisis paigal. J. 5 K. sõnul mõlemad sõidukid kokkupõrke hetkel liikusid aeglaselt edasi. E. Lindti sõnul (vaatamata tema ütluste mõningasele sisulisele erinevusele 24.01.2022 ülekuulamisel ja 12.05.2022 väärteoprotokollis) tema sõiduk enne liiklusõnnetust kas seisis või jäi vahetult enne seisma. Seega menetlusaluse isiku E. Lindti põhiline kaitseväide tugineb asjaolule, et enne liiklusõnnetuse toimumist tema poolt juhitud Mercedes-Benz seisis ehk selle kiirus oli 0 km/h. Kas Mercedes-Benz seisis enne liiklusõnnetuse toimumist sekund või millisekud varem, ei oma käesolevalt tähendust, sest väide 0 km/h tähendab paigal seismist. Kuna käesolevas väärteomenetluses ei ole üle kuulatud tunnistajaid, keda on asja materjalides mainitud (LÕ nr 9) ning teised tõendid sündmuse faktilistesse asjaoludesse rohkem selgust ei too, ei saa kohus asuda kaaluma, kelle ütlused, s.o kas E. Lindti või J. K. omad on tõesemad. Samas ei ole ka välistatud, et J. K. ja E. Lindt tajusidki liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid subjektiivselt erinevalt ja nad mõlemad on enda hinnangul rääkinud kohtuvälises menetluses uurijale tõde. Kohus ei saa lisatõendite puudumisel hakata liiklusõnnetuses osalenud poolte ütlusi tõeväärtuse kaudu astmestama, sest nende ütlusi ei ole käesolevalt võimalik näiteks tunnistajate ütlustega kõrvutada. Teised kogutud tõendid aga ei ava lähemalt liiklusõnnetuse kujunemismehhanisme. Järelikult esineb kõrvaldamata kahtlus
MS § 7 lg 3 alusel selles, kas E. Lindti poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõitis või seisis, s.o kas sõiduki kiirus oli täpselt 0 km/h või üle selle. Kohtu hinnangul E. Lindti tegevus väärteoprotokollis välja toodud ajal ja kohas pigem ei vasta LS § 50 lg 3 p 1 tunnustele, vaid LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 2 tunnustele. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 2 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Väärteoasja nr 2780,22,000671 materjalidest nähtub kohtu hinnangul läbivalt, et E. Lindtile heidetakse ette pigem hoolsuskohustuse rikkumist ja kaasliiklejaga arvestamata jätmist, kui sõidukiirust ja peatumata jätmist. Nii sündmuskohal viibinud avariipolitseinik kui ka kohtuvälise menetleja esindaja on väärteoasja materjalides sedastanud, et E. Lindtil oli sõidukite kohtudes võimalik sõita endapoolsele kõnniteele, aga seda ta ei teinud, mistõttu tagajärjeks oli avarii. Nimetatud faktilist asjaolu aga väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud ei ole ning nimetatud tegu pole ka õiguslikult korrektselt kvalifitseeritud LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 järgi. Isegi kui eeldada, et kohtuväline menetleja pidas nii väärteprotokollis kui ka -otsuses silmas, et just käesolevas liiklussituatsioonis E. Lindt pidi liikuma sellise kiirusega, et peatuda aimatava eesoleva takistuse ees, siis kohus juba eespool selgitas, et pole üheselt kindlaks määratav, kas E. Lindti juhitav sõiduk kokkupõrke hetkel ja vahetult enne seda liikus edasi või mitte. Pigem saaks sellisel juhul menetlusalusele isikule ette heita LS § 50 lg 3 p 2 kohaselt, et ta ei jäänud kitsal lumisel vallidega ääristatud teel õigel ajahetkel seisma (kui asuda seisukohale, et leidis aset sõitmine). LS § 50 lg 3 p 1 järgset rikkumist aga kohus käesolevalt ei saa tuvastada tõendite vähesuse tõttu – ei saa üheselt väita, et E. Lindt ei kohandanud oma sõiduki kiirust just selliseks, mis oleks takistanud õigel ajahetkel seisma jäämist. E. Lindt väidabki, et tema sõiduk liiklusõnnetuse toimumise hetkel seisis. 6 Kohtuvälisel menetlejal oleks tulnud kaaluda ka E. Lindti väidetava rikkumise kvalifitseerimist LS § 54 lg 2 järgi. Nimetatud sätte kohaselt vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on. LS § 2 p 45 järgi möödumiseks loetakse ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmist oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist. Kohtuväline menetleja aga seda hinnangut oma otsuses andnud ei ole ja seda ei saa väärteoprotokollile tuginedes teha ka kohus. Eelnevale tuginedes ei ole täidetud LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis ning väärteomenetlus tuleb väärteoasjas nr 2780,22,000671
lg 1 p 1 alusel lõpetada ja PPA Lõuna prefektuuri 09.06.2022 otsus väärteoasjas nr 2780,22,000671 täielikult tühistada. Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule esitanud 25.08.2022 menetluskulude hüvitamiseks taotluse ja sellele on lisatud ka menetluskulude nimekiri (27.06.2022 arve nr 953-K ja 22.08.2022 arve nr 961-K) ning Advokaadibüroo Kaire Aus poolt väljastatud arvete nr 953-K ja 961-K tasumist tõendavad SEB Panga 27.06.2022 ja 23.08.2022 maksekorraldused.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Eelnevale tuginedes tuleb menetlusalusel isikul E. Lindtil tekkinud menetluskuluna kaitsjatasu summas 648 eurot jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul, lähtudes kaebuse sisust ja menetluskulude nimekirjast, on kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Vandeadvokaat Kaire Aus Advokaadibüroost Kaire Aus on kohtult taotlenud kanda see summa advokaadibüroo arvele.
alusel tuleb jätta väärteomenetluses nr 2780,22,000671 tekkinud menetluskulud summas 648 eurot riigi kanda. Käesolevas menetluses kohus J. K-le ette heidetud rikkumise osas seisukohta ei võta. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.