4-22-2516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2516 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Vladisl

§ 223

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks otsuse sisu Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 04.07.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,21,013602 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik koostas 04.07.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,21,013602, mille kohaselt 16.12.
3. a umbes kella 17.15 paiku juhtis Vladislav Saveljev xxxx linnas xxxx tn x taga asuvas parklas mootorsõidukit BMW 330XD reg.nr XXX. Tagurdades parkimiskohale ei veendunud ta selle ohutuses ning tagurdas otsa tema taga seisvale mootorsõidukile Citroen Jumper reg.nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Vladislav Saveljev varalise kahju Citroen Jumperi omanikule Exxx-Hxxx Hxxxx SA-le mootorsõiduki parempoolse esiosa 4-22-2516 kahjustamise näol. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.

1. Menetlusalune isik vaidlustas selle otsuse 19.07.2022 Tartu Maakohtusse esitatud kaebusega, taotledes juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Menetlusalune isik tunnistab, et oli kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustajaks ja möönab, et oleks pidanud ilmastikuolusid arvestades veelgi põhjalikumalt teostatava manöövri ohutuses veenduma. Kaebusest tulenevalt vajab V. Saveljev juhilube mitte ainult töökoha ja kodu vahel liiklemiseks, vaid ka perekohustuste täitmiseks. Ta on teinud oma varasematest vigadest ja käitumisest järeldused ning palub kohtul leida võimalus tema juhtimisõiguse säilitamiseks ja määratud karistuse asendamiseks rahatrahviga, mis võimalusel määrata tasumiseks osade kaupa võimalikult pika perioodi vältel. Ta kahetseb oma tegu ning vabandab teise mootorsõiduki juhi, kaasliiklejate ja olukorda menetlenud korrakaitsjate ees. Menetlusalune isik on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja teatas kirjalikus vastuses, et ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud otsuse ja karistuse muutmiseks puuduvad alused. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et Vladislav Saveljev ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ning tagurdas külge tema taga seisnud sõidukile. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et V. Saveljev pani toime süüteo, mis tekitas varalise kahju mõlemale osapoolele. Kuna isikul on 4 kehtivat liiklusalast karistust ning talle on eelnevalt määratud karistusteks rahatrahve, otsustas kohtuväline menetleja määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. V. Saveljevile heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekkis varaline kahju.

§ 223

lg 1 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumist tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, videosalvestis, tunnistaja K.K. ütlused ning menetlusaluse isiku V. Saveljevi poolt 29.04.2022 antud ütlused. Liiklusõnnetuses osalesid V. Saveljevi juhitud sõiduk BMW 330XD registreerimismärgiga XXX (edaspidi BMW) ja K.K. juhitud sõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX (edaspidi Citroen).

1. V. Saveljev tunnistab, et juhtis 16.12.2021 kella 19.16 ajal mootorsõidukit BMW, kui sõitis xxxx kesklinnas Circle K tankla taga asuvasse parklasse ning tahtis tagurpidi parkida parkimiskohale. 29.04.2022 V. Saveljevi antud ütluste kohaselt veendus ta enda manöövri ohutuses ning ei näinud enda taga ühtegi muud sõidukit. Järgmine hetk käis pauk ning buss oli 2 4-22-2516 talle tagumisse vasakpoolsesse rattasse sisse sõitnud. V. Saveljev tuli sõidukist välja ja küsis bussijuhilt, et mida sa teed, mille peale viimane vastas, et hoopis V. Saveljev tagurdas temale otsa. Mõlemad sõidukid said viga ning kohale kutsuti politsei.
2. Citroeni juhi K. K. ütlustest nähtub, et 16.12.2021 kella 17.15 paiku sõitis ta Citroeniga läbi parkla väljapääsu poole ning tema ees sõitis BMW, kes pidurdas ning seejärel pidurdas ka tunnistaja. Siis pani BMW sisse tagurpidikäigu ja hakkas parkimiskohale tagurdama. Citroeni juht andis enda sõnul BMW juhile koheselt märku, vilgutades täistuledega ja andes signaali, kuid BMW ei jäänud seisma ja tagurdas Citroenile sisse. Tunnistaja üritas BMW juhile selgitada, et viimane tagurdas temale sisse, kuid BMW juht oli arvamusel, et Citroen sõitis tema autole sisse, mistõttu kutsuti kohale politsei, kes sündmuskoha ja autodel tekkinud vigastused fikseeris. 9.

§ 33

lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 49

lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Eeltoodust tulenevalt oli liiklusõnnetuse põhjustajaks BMW juht V. Saveljev, kes ei veendunud parkimiskohale tagurdades manöövri ohutuses. Vaatamata kohtuvälises menetluses antud ütlustele on menetlusalune isik ka ise kohtule esitatud kaebuses tunnistanud, et oli kõnealuse juhtumi põhjustajaks.

1. Kohus peab vajalikuks peatuda ka asjaolul, et sündmuse toimumise kellaaeg on erinevates tõendites fikseeritud erinevalt. Nimelt on väärteoasja otsuses toimumise ajaks märgitud kell 19.14, kuid väärteo kirjelduse kohaselt leidis liiklusõnnetus aset umbes kella 17.15 paiku. Väärteoprotokollis on väärteo toimumise ajaks märgitud kell 19.16 ning väärteo kirjelduses on kirjas kella 17.15 paiku. V. Saveljevi ütlustest tuleneb, et õnnetus leidis aset kella 19.16 ajal ning K. K. ütlustest tuleneb, et sündmus toimus kella 17.15 paiku. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud ajavahemikus 19.25-19.
2. Videosalvestisel on liiklusõnnetuse toimumise ajal kellaajaks 19.
3. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKKo nr 4-17-3969/37 p-d 7.1-7.2). Antud juhul on kohus seisukohal, et tegemist on ilmse kirjaveaga ning süüdistatavale on täielikult arusaadav, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, mistõttu puuduvad nimetatud veal menetluslikud tagajärjed.
4. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani V. Saveljev väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud tagurdama hakkamisel manöövri ohutuses piisavalt. V. Saveljev ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et parklas tagurdades võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise.
5. Seega on

§ 223lg 1 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. V. Saveljev on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3 4-22-2516 13. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Kaebuses on korduvalt palutud kohtul mööda vaadata isiku poolt varasemalt toimepandud süütegudest ning keskenduda sellele, et kaebaja on teinud varasemast järeldused ja käesoleval hetkel on tegu noore ja püüdliku pereinimesega. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on menetlusalune isik liiklusalaseid väärtegusid toime pannud 22.05.2022, 24.12.2021 ja 01.10.
2. Nende süütegude eest on karistuseks mõistetud rahatrahvid, mis on tasutud. Lisaks on V. Saveljevil üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest 04.01.
3. Seega on menetlusalune isik pärast käesoleva väärteoasja esemeks olevat sündmust, mis leidis aset 16.12.2021, toime pannud veel 2 liiklusalast väärtegu ja 1 liiklusalase kuriteo. See välistab, et tegemist on juhuslikku laadi või tähelepanematusest tingitud rikkumisega. Kaebuses esitatud väited, nagu sündmusele eelneval suvel isaks saamine on teda pannud põhjalikult ümber hindama oma rolli perekonna elus ning ta on teinud järeldused oma käitumisest, ei ole kooskõlas menetlusaluse isiku karistusregistrist vastu vaatava infoga.
4. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23), mistõttu peab kohus teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Kohtuvälise menetleja otsuses on nii karistuse liigi kui ka määra valikut ammendavalt käsitletud ja kohus nõustub seal toodud seisukohtadega. Sanktsiooni keskmises määras karistus on kohane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses avaldatud kahetsus karistuse vähendamist ei tingi. Karistusregistrist nähtuvad andmed – rikkumiste sagedus ja samaliigilisus – võimaldavad prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist selleks liiga halvaks.
5. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja V. Saveljevi kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4