lg 2 p 2, § 188 lg 1 järgi ja Martin Peetersoo süüdistuses
lg 2 p 2, § 188 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Tanel Toome (isikukood: 39209156040; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; töökoht: ei tööta; karistatus: ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi; tõkend: ei ole kohaldatud) Süüdistatav Martin Peetersoo (isikukood: 38712195717; elukoht: xxxxxxx x-xx, xxxxx-xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; töökoht: juhutööd; karistatus: ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Tanel Toome süüdi karistusseadustiku (
) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada Tanel Toome süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Tanel Toomele liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.-25.08.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Tanel Toomel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Tanel Toomele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Tanel Toome ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2. Tunnistada Martin Peetersoo süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada Martin Peetersoo süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Martin Peetersoole liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-27.08.2020, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Martin Peetersool lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Martin Peetersoole katseaeg 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Martin Peetersoo ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx x-xx, xxxxx-xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 3 Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistused 1. Süüdistusest nähtuvalt on Tanel Toome toime pannud kuritegudena: 1) kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamise
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema saades Martin Peetersoolt ainelist ja vaimset kaasabi, kasvatas
lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema käitles täpselt tuvastamata ajast xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx suures koguses, s.o vähemalt 126,52 grammi marihuaanat kuni see 24.08.2020 politsei poolt Toome kinnistult läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Läbiotsimise käigus võeti ära: - rohelised taimelehed kogumassiga 21,66 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 0,31±0,07%; - roheline taimepuru kogumassiga 14,26 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 0,27±0,06%; - rohelised taimelehed kogumassiga 5,16 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 0,33±0,07%; - roheline taimepuru kogumassiga 85,44 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 4 0,27±0,06%. Marihuaana kuulub vastavalt NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat. 2. Süüdistusest nähtuvalt on Martin Peetersoo toime pannud kuritegudena 1) kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamise (ühel juhul osutas kanepitaimede ebaseaduslikule kasvatamisele tahtlikult ainelist ja vaimset kaasabi)
aasta kevadel oma elukohas xxxxxxxx xxxxxxxxx,xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-xx asuvas korteris mulda vähemalt 6 kanepiseemet, mida kasvatas ning paljundas lillepottides. Sama aasta juunis istutas ta osad ettekasvatatud taimedest xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx asuvasse kasvuhoonesse ning kasvatas ja hoolitses kanepitaimede: Martin Peetersoo käis xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx asuvas kasvuhoones taimi kastmas ning taimedelt võrseid võttes neid paljundamas. Martin Peetersoo kasvatas xxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx asuvas kasvuhoones eri kasvufaasis 37 kanepitaime, millest 7 kanepitaime kasvas maapinnases ja 30 ämbrites ja klaasides kuni need 25.08.2020 politsei poolt xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Läbiotsimise käigus võeti ära: - 1 suur roheline kanepitaim massiga 671,8 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 4,0%; - 1 suur rohelist kanepitaim massiga 873,9 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 2,4%; - 1 suur rohelist kanepitaim massiga 497,0 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 2,6%; - 14 väikest rohelist kanepitaime kogumassiga 14,48 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 4,1%; - 20 väikest rohelist kanepitaime kogumassiga 23,97 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 4,5%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS ) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuulub sotsiaalministri
lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamise, käitles täpselt tuvastamata ajast xxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx suures koguses, s.o vähemalt 200,9 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 2,4% kuni see 25.08.2020 politsei poolt xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Marihuaana kuulub vastavalt § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Tanel Toome
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-25.08.2020, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2) Martin Peetersoo
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistust 3 aastat 4 kuud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 6 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-27.08.2020, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Tanel Toome kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. Süüdistatava Martin Peetersoo kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 136,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: narkootilise aine ekspertiis summas 756 7 eurot kuulub väljamõistmisele Tanel Toomelt, narkootilise aine ekspertiis summas 504 eurot kuulub väljamõistmisele Tanel Peetersoolt. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna Tanel Toomel puudub töökoht ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, siis KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 800 eurot ning ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Kuna Martin Peetersool on 2 alaealist last (xx-a ja x-a), kes mõlemad vajavad tervisliku seisundi tõttu erihoolitsust, mistõttu on laste ema kodune (seega 3 ülalpeetavat) ning tema igakuiseks sissetulekuks on ca 800 eurot, siis KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 800 eurot ning ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Tanel Toome: sundraha 800 eurot, ekspertiisikulu 756 eurot ja riigi õigusabi tasu 162 eurot, 2) Martin Peetersoo: sundraha 800 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot ja riigi õigusabi tasu 136,80 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Tanel Toome on kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.08.2020, seega on Tanel Toome viibinud eelvangistuses 2 päeva. Martin Peetersoo on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.08.2020, seega on Martin Peetersoo viibinud eelvangistuses 3 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) 2 CD-plaati tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 2) 6 erineva suurusega grippkotti (pakend nr 13), 2 pakki mingigrippkotte, kokku 129 tükki (pakend nr 12) ja 8 taimeistutuspotti (pakend POTID); ekspertiisiaktiga nr 20E-AN1135 tagastatud pakend (pakend nr 20E-AN1135), milles juured ja muld, mis asuvad Lõuna PP asitõendite hoidlas, tuleb konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Ekspertiisiaktiga nr 20E-AN1135 ekspertiisist järele jäänud ained – taimed ja taimelehed, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas, tuleb konfiskeerida
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.