← Eesti

3-21-2627/31

Obsah (10)§ 73§ 76§ 94§ 51§ 55§ 50§ 69§ 70§ 75§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-2627 Haldusasi K.T. (1)kaebus Politsei- ja Piiriv

) § 94 alusel (dtl 20-27). 2. K.T.

(1)esitas
  1. novembril 2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PPA peadirektori
  2. oktoobri
  3. a käskkirja nr 1.3-3/54d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks (dtl 1-5, 19, 31, 36).
  4. Tartu Halduskohus võttis
  5. detsembri
  6. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 37-39).
  7. PPA esitas
  8. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele, milles mh sisaldus taotlus kuulutada menetlus tõendite, mis käsitlevad kolmandate isikute andmeid, sh Lisa 2, uurimise osas kinniseks (dtl 44-48).
  9. Tartu Halduskohus kuulutas
  10. aprilli
  11. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-212627 PPA
  12. jaanuari
  13. a vastuse lisade osas osaliselt kinniseks ning keelas kaebajal kinniseks kuulutatud menetlusdokumentides sisalduvate kolmandate isikute andmete ja nende kohta kajastatud asjaolude avaldamise (dtl 301-305).
  14. Tartu Halduskohus otsustas
  15. mai
  16. a määrusega asjas kirjalikult tunnistajana üle kuulata K.T.
(2)ning andis kaebajale ja vastustajale tähtaja tunnistajale küsimuste esitamiseks (dtl 311-314). Kaebaja edastas tunnistajale esitatavad küsimused
  1. mail 2022 (dtl 315-317). PPA kohtumäärusele vastust ei esitanud.
  2. Tartu Halduskohus kohustas
  3. mai
  4. a määrusega vastama tunnistajat kohtu küsimustele (dtl 321-323). Tunnistaja vastused saabusid kohtusse
  5. juunil 2022 (dtl 329-334). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. Kaebaja on taotlenud PPA peadirektori
  7. oktoobri
  8. a käskkirja nr 1.3-3/54d õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist, väites järgmist. 8.
  9. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajalt võetud õigus vastavalt

-le igal ajahetkel oma kogutud tõenditega tutvuda ja sellega seoses ka võimalus ennast kaitsta. 8.

  1. Lisaks sellele on peale karistuse määramist keeldutud kogu toimikust kaebajale koopia väljastamisest, tuues põhjenduseks, et see oleks liiga mahukas töö sisekontrollibüroo jaoks. Sellega seoses ei saanud kaebaja näha sisekontrollibüroo poolt kogutud tõendeid ning anda nende osas selgitusi või neid ümber lükata. 8.
  2. PPA on tugevalt rikkunud kaebaja õigusi ning teinud väga ühepoolse menetluse ning pole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõendite ja selgitustega.
  3. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised väited. 9.1.Vaidlust ei ole kaebajale etteheidetava käitumise üle, vaid üksnes selle üle, kas tema tegevust ja selle võimalikke tagajärgi arvestades oli haldusorganil õigus teda teenistusest vabastada. Kaebaja taotluseks on haldusakti ja menetluskäigu ülevaatamine ning hinnangu andmine küsimuse kohta, kas karistus on olnud õiglane ning õigustatud ja kas menetlus on läbi viidud kaebaja õigusi rikkumata. 2

(8)3-21-2627 9.2. Alust haldusorgani tegevuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks ei ole. Vastavalt distsiplinaarmenetluse toimiku andmetele on kaebaja saanud anda selgitusi. Seega ei vasta kaebaja väited selgituste andmise võimaluse puudumise kohta tegelikkusele. Kaebajal on vaidlusaluse menetluse käigus olnud piisavalt võimalusi seletusi anda ja ka ammendavalt võimalusi saada ärakuulatud. 9.3.

§ 73

lg 9 näeb ette, et ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi. See aga ei tähenda, et selline võimalus peaks olema igal ajahetkel. Kaebajal oli võimalus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega iga menetlusetapi lõpus. Asjaolu, et isik ei soovinud tutvuda asja materjalidega menetleja juures kohapeal, vaid nõudis mahukate materjalide saatmist endale koju, ei anna alust väita, et vastustaja teda tõenditega tutvumisel takistanud oleks. 9.4. Vastustaja tegevus ei olnud vastuolus

§ 73

lg-st 9 tulenevate õigustega ning kaebajale oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõigus tagatud. Samuti on esitatud vastused kõigile kaebaja taotlustele. 9.5. Üldnõuded haldusaktile on kehtestatud HMS §-s 54, mille kohaselt peab haldusakt olema välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 on distsiplinaarkaristuse määramine ametisse nimetamise õigust omava isiku pädevuses. 9.

  1. Vaidlustatud haldusakt on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega nii vormilt kui sisult. Distsiplinaarasja materjalid annavad kinnitust selle kohta, et haldusakti andmise aluseks on põhjalik menetlus, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud asjaolu, et kui ka kaebajat ei veena käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda see, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile. 9.
  2. Kõiki käesoleva vaidluse asjaolusid arvesse võttes on kaebuse nõuded alusetud, vaidlustatav haldusakt on õiguspärane ning alus selle tühistamiseks puudub. Sellest tulenevalt puudub ka alus rahalise hüvitise määramiseks, kuna

§-s 105 sätestatud tingimus – teenistusest vabastamise õigusvastasus, ei ole täidetud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA peadirektori
  2. oktoobri
  3. a käskkirja nr 1.3-3/54d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja peamised vastuväited vaidlusalusele käskkirjale on kogutud tõenditega tutvumise takistamine ja sellega seoses enda kaitsmine. Kuna kaebaja ei näinud sisekontrollibüroo poolt kogutud tõendeid, ei saa ta anda nende osas selgitusi või neid ümber lükata. Seega puudutavad kaebaja argumendid PPA võimalikke menetlusvigu, mis võiksid iseenesest tingida käskkirja õigusvastasuse.
  4. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tugineb kohus otsuse tegemisel käskkirja põhjendustele kõiki neid kordamata.
  5. Kohus selgitab, et käskkiri, millega kaebaja on teenistusest vabastatud, on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses, mis peab vastama haldusmenetluse seaduses kui üldseaduses sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele (HMS § 54). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguspärane 3

(8)3-21-2627 haldusakt peab sisaldama põhjendusi (HMS § 56) ning kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama ka asjakohaseid kaalutlusi (HMS § 56 lg 3). Teenistusest vabastamine on rangeim distsiplinaarkaristus, mille määramisel on asutusel kõrgendatud põhjendamiskohustus (nt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-11, p 10 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Kohtu hinnangul on vastustaja selle kõrgendatud põhjendamiskohustuse täitnud.
  3. Vastustaja on kohtu hinnangul läbi viinud korrakohase distsiplinaarmenetluse (PPVS v.r §-d 91 ja 92), seejuures on kaebajale olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud ning esitada oma arvamused ja vastuväited. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on tugevalt rikkunud kaebaja õigusi ning teinud väga ühepoolse menetluse ning pole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõendite ja selgitustega. Vastupidi, asja materjalidest nähtub, et kaebajale on
  4. juulil
  5. a edastatud e-kiri, milles on selgitatud, et PPA annab kaebajale võimaluse enne distsiplinaarmenetluse algatamist ja võimalikku teenistusest kõrvaldamist esitada omapoolsed selgitused (dtl 73-74). Kaebaja on PPA-le vastanud ja omapoolsed selgitused esitanud
  6. juulil 2021 (dtl 73, 75-79). Samuti on kaebajale
  7. juulil
  8. a distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja nr 1.3-3/40d p-s 6 selgitatud, et tal on õigus esitada menetlejale 5 tööpäeva jooksul alates distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kätte saamisest talle esitatud kahtlustuse ja/või muude asjas tähtsust omavate asjaolude kohta omapoolne seletus (dtl 54). Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja alusena on märgitud mh
  9. juulil
  10. a Lõuna politseimajas kaebaja osalusel toimunud vestluse salvestus ja kaebaja
  11. juuli
  12. a selgitused (dtl 54). Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale tutvustati
  13. juulil 2021 distsiplinaarasja toimiku kõiki materjale seisuga
  14. juuli 2021 (dtl 95). Kaebaja on ka
  15. juulil 2021 saanud esitada omapoolsed selgitused ja tõendid (dtl 101-114). Lisaks on kaebaja
  16. juulil 2021 menetlejale selgitanud, et tema arvates tehti talle
  17. juuli vestlusel ülekohut, mistõttu oli ta vestluse ajal väga pinges ning ei suutnud kõikides vastustes olla väga adekvaatne, seetõttu on
  18. juulil esitatud selgitused palju põhjalikumad ja täpsemad (dtl 115).
  19. Toimiku materjalide kohaselt on kaebaja
  20. augustil 2021 saatnud menetlejale e-kirja, milles avaldas soovi hiljemalt
  21. augustil
  22. a tulla tutvuma kogutud materjaliga (dtl 155). PPA on kaebajale
  23. augustil
  24. a vastanud, et ei võimalda kaebajal enne distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega (dtl 156). Viidates HMS § 40 lg 3 p-le 4, on menetleja leidnud, et juhul kui kaebajale saaks teatavaks distsiplinaarmenetluse raames seni kogutud teave, on kaebajal võimalik tõendite kogumist talle soodsamas suunas mõjutada, mis võib oluliselt raskendada distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus vastuolus

§ 73

lg-st 9 tulenevate õigustega ning kaebajale oli HMS § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõigus tagatud.

§ 73

lg 9 kohaselt on ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi. HMS § 40 lg-st 1 ja 2 tulenevalt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks enne haldusakti andmist või sellise toimingu sooritamist, mis menetlusosalise õigusi võib kahjustada. Vastavalt HMS § 40 lg-le 3 aga ei ole ärakuulamisõigus absoluutne ning näeb ette rea olukordi, mil haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust või vastuväiteid ära kuulamata. Muuhulgas võib seda teha juhul, kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki (HMS § 40 lg 3 p 4). Tõendite või nende allikate mõjutamisega kaasneb distsiplinaarmenetluse läbiviijal võimetus tugineda objektiivsetele tõenditele, mistõttu kahjustatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimise eesmärki – distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude täielik väljaselgitamine. 4

(8)3-21-2627
  1. Vastustaja on kaebajale
  2. augusti
  3. a kirjas selgitanud, et distsiplinaarmenetluse toimikuga tutvumisest keeldumise kohta on kaebajal õigus 30 päeva jooksul esitada vaie PPA-le või kaebus halduskohtule. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks toimikuga tutvumisest keeldumist kohtus vaidlustanud.
  4. Kaebajale on selgitatud, et materjalidega tutvumise õigus tagatakse kaebajale pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimist ning enne distsiplinaarmenetluse lõppu. Kaebajat on
  5. septembri
  6. a e-kirjaga teavitatud, et talle on edastatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte (dtl 212). Kaebajale selgitati, et tal on õigus esitada kirjalikult oma arvamus ja vastuväited kokkuvõtte ja prefekti arvamuse kohta. Samuti selgitati kaebajale, kuidas tal on võimalik tutvuda distsiplinaarmenetluse toimikuga. Kaebaja esitas omapoolse arvamuse
  7. septembril 2021 (dtl 213-219). Arvamuses märkis kaebaja, et on proovinud kogutud materjalidega tutvuda, et näidata tegelikku olukorda. Sellest arvamusest lähtuvalt palus PPA
  8. septembri
  9. a e-kirjas kaebajal teada anda, kas ta soovib distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda või mitte (dtl 220). Kaebaja märkis
  10. septembril 2021, et ta ei loobu õigusest tutvuda menetlusdokumentidega, kuid tema soov oli menetluse ajal tutvuda toimikuga, mida talle keelduti näitamast (dtl 221). Kohus selgitas eelnevalt, miks PPA-l oli õigus enne distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist keelduda distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumisest. Kui kaebaja pidas sellist keeldumist õigusvastaseks, oleks saanud seda vaide- või kohtumenetluses vaidlustada. Paljasõnaline on kaebaja väide, et sisekontrollibüroo on mitmel korral rikkunud ametniku õigust tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse ajal, kuigi seaduslik alus selleks oli olemas.
  11. Kaebaja palus
  12. septembri
  13. a e-kirjas kogu toimiku koopiate väljastamist. PPA väljastas
  14. septembri
  15. a kirjaga nr 1.3-2/34-2 kaebajale distsiplinaarmenetluse materjalid (v. a kaebajale varasemalt edastatud dokumendid, kaebaja selgitused, pöördumised ja kaebajaga toimunud kirjavahetus) (dtl 223). Õigusaktidest ei tulene kohustust, et haldusorgan peab andmeid väljastama korduvalt, samuti ei ole kohustust väljastada andmeid, mida isik on ise haldusorganile esitanud. Koos väljastatud materjalidega saadeti kaebajale distsiplinaarasjas olevate dokumentide loetelu. PPA on
  16. novembril
  17. a kaebajale teada andnud, millised dokumendid on peale
  18. septembrit 2021 lisatud toimiku materjalide juurde (dtl 246). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi rikutud ning samuti ei esine menetlus- ja vormivigu, mis võiksid iseenesest tingida käskkirja õigusvastasuse.
  19. Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas põhjendanud nii karistuse määramise vajadust, teo kvalifitseerimist vääritu teona ja teenistuskohustuste süülist mittenõuetekohast täitmist, kui ka karistuse valikut, s.t miks ta peab kohaseks kohaldada teenistusest vabastamist kui rangeimat karistust. Haldusakti põhjendused on kohtu hinnangul küllaldased selleks, et võimaldada käskkirja õiguspärasuse sisulist kontrolli.
  20. Vastavalt PPVS v.r § 87 lg-le 1 kannab politseiametnik toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele. PPVS v.r § 87 lg-st 2 tulenevalt võib politseiametnikule distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes PPVS-s sätestatud distsiplinaarkaristuse ning iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse (PPVS v.r § 87 lg 3). Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole – kaebajale on vaidlustatud käskkirjas süüks arvatud tegude eest määratud PPVS v.r § 88 p-s 5 nimetatud karistus (teenistusest vabastamine

§ 94alusel). 20. Vastustaja on vaidlustatud käskkirja põhjendustes selgitanud, et kaebaja on pannud toime järgmised distsiplinaarsüüteod: 5

(8)3-21-2627 20.
  1. olles teenistuses, kasutas kaebaja oma ametiseisundit isiklikes huvides. Tema initsiatiivil ja osalusel peatati mõjuva põhjuseta
  2. ja
  3. aprillil 2021 tema praeguse abikaasa endise elukaaslase H.R. poolt juhitud sõiduk ning teostati tema suhtes haldustoiminguid. Need toimingud ei olnud põhjendatud, kuna puudus joobes juhtimise konkreetne oht. H.R. kohta
  4. aprillil 2021 koostatud mõjutustrahv oli „otsitud“ ning ebaproportsionaalne ning vastuolus Lõuna prefektuuris levinud karistuspraktikale. Kaebaja on eeltooduga kasutanud oma ametiseisundit isiklikest motiividest tulenevalt. Sellise süülise käitumisega rikkus kaebaja

§ 51

lg 2 ning

§ 51lg 4 ja PPA peadirektori 31.

mai

  1. a käskkirjaga nr 1.1-1/55 kinnitatud PPA töökorra p-i 77 nõudeid, millega kogumis pani toime PPVS v.r § 86 p-des 1 ja 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo tunnustega teod. 20.
  2. Samuti avaldas kaebaja
  3. aprillil 2021 kõrvalisele isikule (abikaasale) talle teenistuse tõttu teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, s.o H.R. suhtes
  4. aprillil 2021 politseiametnike poolt teostatud haldustoimingute andmeid (isiku peatamine, tema suhtes teostatud narkojoobe kontroll ja selle tulemus). Sellise tegevusega jättis kaebaja täitmata ametisaladuse hoidmise kohustused

§ 55ja avaliku teabe seaduse (Av

TS) § 38 lg 3 kohaselt. Nende tegevustega on kaebaja rikkunud

§ 50nõudeid ning pannud toime PPVS v.r § 86 p-i 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise.

  1. PPA töökorra p 77 (dtl 176) näeb ette, et teenistuja peab käituma väärikalt nii teenistuses või tööl olles kui ka väljaspool seda, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda teenistujana või kahjustaks politsei mainet. Teenistuja peab järgima ametnikueetika nõukogu poolt heaks kiidetud ametniku eetikakoodeksit.
  2. PPVS v.r § 86 p 1 sätestab, et politseiametniku distsiplinaarsüüteoks on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. PPVS v.r § 86 p 3 järgi on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, vaatamata sellele, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Ka

§ 69kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine.

  1. Riigikohus on
  2. novembri
  3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-16 (p 10) selgitanud, et kehtiva

§ 51

lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Sättest tuleneb, et alates 1. aprillist 2013 ei nõua avaliku teenistuse seadus enam diskrediteerimise tegelikku asetleidmist (sõna "diskrediteeriks").

§ 51

lg 4 kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. 24. Kohtupraktikas on vääritu teo sisustamisel PPVS v.r § 86 p 3 sõnastuses leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-2916, p 11). Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Viidatud lahendis käsitatud sündmust (kaebaja staažika korrakaitsevaldkonna politseiametnikuna ei pidanud vajalikuks järgida igaühe jaoks liiklusseaduses sätestatud kohustuslikke nõudeid, eiras korduvalt kontrollijate korraldusi, 6

(8)3-21-2627 venitas sündmuste käiku, takistades sellega tema suhtes tehtava kontrollitoimingu võimalikult kiiret lõpetamist, ning osutas kontrollijatele füüsilist vastupanu nõnda, et tema allutamiseks tuli kasutada füüsilist jõudu ja erivahendina käeraudu) pealt näinud kolleegid kirjeldasid, et kaebaja käitumine tekitas neis piinlikkust ja hämmeldust, ning nad on leidnud, et selline käitumine ei ole politseiametnikule kohane, s.t kaebaja käitumist tajusid vääritu teona ka teised organisatsiooni liikmed.
  1. Viidatud asjas nr 3-3-1-29-16 (p 13) on Riigikohus pidanud diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel.
  2. Asja materjalidest nähtub, et PPA hinnangul käitus kaebaja teenistuses ebaeetiliselt ja diskrediteeris ennast politseiametnikuna H.R. silmis (dtl 21). Kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja tegevust ei poolda ka tema juhid. Tartu politseijaoskonna patrullitalituse juht on seisukohal, et kaebaja on kahjustanud oluliselt iseenda ja seeläbi politsei usaldusväärsust ning kaldunud kõrvale asutuse väärtustest (dtl 145). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt toime pandud teod on vastuolu ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ning diskrediteerivad teda kui ametnikku, luues negatiivse ettekujutuse riigiteenistujast.
  3. Karistus on kaebajale määratud PPVS v.r § 88 p-i 5 kohaselt

§ 94alusel.

PPVS v.r § 88 p 5 sätestab, et politseiametnikule määratavaks distsiplinaarkaristuseks on teenistusest vabastamine

§ 94

alusel.

§ 94

lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada sama seaduse § 70 p-s 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena sama seaduse § 75 lg-s 4 sätestatud tingimusel.

§ 94

lg-st 1 koosmõjus

§ 70

p-ga 3 võib ametniku distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada

§ 75lg-s 4 sätestatud tingimusel.

Teenistusest vabastamise kui rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamise eelduseks on rikkumise olulisus (

§ 75lg 4).

PPVS ei sätesta olulise rikkumise mõistet. Seega tuleb lähtuda rikkumise olulisuse sisustamisel

regulatsioonist (

§ 2

lg 2; PPVS § 1 lg 6) ja

vastavast kohaldamispraktikast.

§ 75lg-s 6 on loetletud juhud, mil olulisust eeldatakse.

Menetluses tehti kindlaks, et kaebaja on

  1. aprillil 2021 edastanud juurdepääsupiiranguga teavet kõrvalisele isikule. Samuti on tuvastatud, et
  2. ja
  3. aprillil 2021 kasutas kaebaja enda ametiseisundit isiklikes huvides. Seega on tema käitumises täidetud teenistuskohustuste olulist rikkumist iseloomustavad tunnused. K.T.

(2)tunnistajana antud ütlused ei veena kohut vastupidises.
  1. Pädeval ametiisikul on distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul väga ulatuslik kaalumisruum. Seadusest tulenevalt on ta kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid, neid vajalikul määral kaaluma, seejuures arvestades ka teenistuja varasemat käitumist (Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus nr 3-3-1-13-11, p 10). Kohtu hinnangul kajastavad käskkirjas märgitud põhjused veenvalt, miks kaebajaga ei saa teenistussuhet jätkata ning miks leebem karistus oma eesmärki ei teeniks. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane.
  4. Kuna kohtu hinnangul on vaidlusalune käskkiri õiguspärane, jääb rahuldamata kaebaja taotlus teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, jäävad menetluskulud poolte enda kanda. 7
(8)3-21-2627 31. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja, K.T.
(2)ning H. R. nimed asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3, otsus sisaldab andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.