← Eesti

2-22-111084/11

Obsah (11)§ 430§ 64§ 432§ 433§ 660§ 661§ 462§ 463§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Alo Noormets Tsiviilasja number 2-22-111084 Tsiviilasi GelvoraSergel OÜ hagi X. X. vastu

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. 1.10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 430

lõigetest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Tartu Maakohtul käesolev kompromissileping kinnitada, kajastada määruses kompromissilepingu tingimused ning lõpetada tsiviilasja 2-22-111084 menetlus. 1.11. Pooled paluvad kohtumääruse teha kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. kirjalikus menetluses 1.12. Pooled paluvad

§ 64

lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 tuginedes lühendada kompromissi kinnitamise kohta tehtavatele kohtumäärustele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. 1.

  1. teinud. Poolte menetluskulu jääb selle poole kanda, kes on vastava kulu
  2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-111084 menetlus GelvoraSergel OÜ hagis X.X. vastu võlgnevuse nõudes.
  3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot. Tagastatav summa kanda GelvoraSergel OÜ arveldusarvele nr EE
  5. Toimetada määrus pooltele kätte.
  6. Asendada jõustunud kohtumääruse arvutivõrgus avaldamisel tähemärgiga ning mitte avaldada kostja isikukoodi ega aadressi. kostja nimi Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK GelvoraSergel OÜ esitas 31.03.
  7. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.X 1252,01 euro saamiseks. Kohus tegi 04.04.
  8. a kostjale makseettepaneku, mille peale 2 kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 24.05.
  9. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.05.
  10. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks). 03.06.
  11. a esitas GelvoraSergel OÜ kohtusse hagiavalduse X.X. vastu Elektrilevi OÜ-ga (endise nimega OÜ Jaotusvõrk) 24.09.
  12. a sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust nr 27019132 tuleneva võla, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 789,52 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 186,37 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS §-le 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 08.06.
  13. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 26.08.
  14. esitas hageja lepinguline esindaja kohtule kompromissilepingu, mille kohus edastas kostjale. 06.09.
  15. a kinnitas kostja digiallkirjastatud dokumendis kohtule, et on hageja 26.08.22 esitatud kompromisskokkuleppe sisuga nõus. Kompromissilepingus taotlevad pooled kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 3

§ 462

lg 1 järgi avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Vastavalt

§ 463

lg-le 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 462

lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kostja taotlusel asendab kohus

§ 462

lg 2 alusel jõustunud kohtumääruse arvutivõrgus avaldamisel kostja nime tähemärgiga ning ei avalikusta kostja isikukoodi ega aadressi. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulu jääb selle poole kanda, kes on vastava kulu teinud. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada talle pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses kokku riigilõivu 280 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagiavaluduse esitamisel täiendavalt 215 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 140 eurot tagastada.

Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav summa makstakse hageja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.