Obsah (5)

§ 199§ 65§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9050 Kriminaalasi Süüdimõistetu Jarno-Jaan Sosi vangistusest elektroonilise valvega tingimisi enne

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, karistuseks vangistus 5 kuud, mis

§ 65

lg 1 alusel loeti kaetuks Tartu Maakohtu 22.11.2018 otsusega nr 1-18-7734 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 7 kuud 25 päeva Kohtunik Kadi Aavik Prokurör abiprokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu JARNO-JAAN SOSI isikukood 39402236014; kannab karistust Tartu Vanglas karistuse kandmise algus 27.09.2020 ja lõpp 22.05.2024 Kohtuistung

1. september 2022 (kaugistung) RESOLUTSIOON Jätta Jarno-Jaan Sosi Tartu Maakohtu 26.02.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9050 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumäärusele on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD
2. Tartu Maakohtu 26.02.2020 kohtuotsusega nr 1-19-9050 tunnistati Jarno-Jaan Sosi süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistusena vangistus 5 kuud.

Karistus loeti

§ 65

lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 22.11.2018 otsusega nr 1-18-7734 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva, mis on jäetud tingimisi

§ 65

lg 3 ja

§ 74lg 1 alusel kohaldamata.

Tartu Maakohtu 28.09.2020 määrusega pööras kohus J.-J. Sosile Tartu Maakohtu 26.02.2020 otsusega nr 1-19-9050 mõistetud ärakandmata 3 aastat, 7 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele, lugedes vangistuse alguseks tema kinnipidamise 27.09.

1. Lahend jõustus 14.10.
2. J.-J. Sosi viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas, tema karistusaeg algas 27.09.2020 ja lõpeb eeldatavalt 22.05.
3. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes süüdimõistetul 24.07.
5. Tartu Vangla ei toeta J.-J. Sosi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla 13.06.2022 koostatud iseloomustusest (IV kd tl 28-31) nähtuvalt on J.-J. Sosit kriminaalkorras karistatud neljal 1 korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Eelnevalt karistatud ühel korral vägivallakuriteo eest, mis oli toime pandud alkoholijoobes ja ette planeerimata, sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõigust omamata, mis oli toime pandud ette planeeritult ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud etteplaneeritult ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Käesolevalt kannab karistust varguse eest, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kuritegu oli toime pandud ettekavatsetult ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, grupi mõju, mõtlematu ja impulsiivne käitumine ning oma tegude tagajärgedele mitte mõtlemine.
6. Täitmiskavast tulenevalt on kinnipeetav on määratud majandustööle ajavahemikus 01.02.202131.04.2021 ja 16.08.202131.12.2021 ning seoses töötamisega probleeme esinenud ei ole. Alustas 1.09.2021 kutseõppes eriala (keevitaja) omandamist, kuid puudumiste tõttu jäi lõpetamata. Ajavahemikul 04.03.2021-06.04.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning hinnang isiku osalemise kohta on hea. Vestles aktiivselt, analüüs loogiline, emotsionaalne, aruteludes oli tunda noorusele omast impulsiivsust. Kodused ülesanded tundideks olid alati tehtud. Programmi käigus mõtestati lahti ja analüüsiti ainete tarvitamise positiivseid ja negatiivseid külgi, riskiolukordi, enesekontrolli, ennast kehtestavaid käitumisviise, EI ütlemist läbi rollimängu. Muutuste ringil hindas isik end säilitamise etapis ja soov on sinna jäädagi. Läbitud programmi suhtus positiivselt. Tundis, et programmis läbi võetud teemad on tulevikus abiks, et hakkama saada uimasteid tarvitamata. Programmi teemadest kõnetas enim sisemised ja välimised riskifaktorid. Ütles, et hoomas mingil määral seda teemat, aga nüüd programmis reaalselt läbi töötades pani rohkem mõtlema, seostama, st siis ennast ja oma tundeid kontrollima. Teab ja mõistab oma nõrku külgi. Otsest hirmu kainuse säilitamises ei tunne, aga väikest ebakindlust kujutab ette küll, nt kui jääb peale vabanemist Eestisse tööle, tekivad rahalised probleemid ja siit tulenevalt võibki toimuda „libastumisi“, mille tagajärjel jälle kukkumine tagasilangusesse. Soov on siiski pääseda välismaale tööle, teise elukeskkonda, et ennetada sõltuvusest tulenevaid probleemi. Tugevaimaks küljeks arvas endal olevat head suhtlemisoskust – leiab kiiresti inimestega kontakti. Samuti ka enesekehtestamist. Eesmärgiks on likvideerida oma võlad, asuda tööle välismaale. Selle saavutatu järel soetada oma isiklik kodu koos sinna kuuluvate inimestega – naine ja laps. Kõige tähtsamaks, kõige selle saavutamise aluseks ja prioriteediks, peab oma vabanemist sõltuvusainetest. Programmi eesmärk – tuua muutusi sõltuvust tekitavate ainete tarbimisse on täidetud ning materjal läbi töötatud. Seega saab programmi lugeda läbituks ning J.-J. Sosile väljastatud sellekohane tunnistus.
7. Ajavahemikus 05.05.2021-10.06.2021 läbis J.-J. Sosi programmi „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“. Oli programmis aktiivne, hea analüüsi- ja seostamisoskusega. J.-J. Sosi oli aktiivne ja motiveeritud osaleja, töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest aktiivselt osa, analüüsis teemasid sügavuti, toetas teisi grupiliikmeid. Kohtumiste käigus tehtud mõtteavaldused olid sisukad ning grupitööd ja arengut soodustavad. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Palus ühel korral luba poole kohtumise pealt lahkuda, sest tundis ennast kehvasti, kuid läbis vastavad teemad iseseisvalt ning sooritas ka kodutööd. Varasemast kogemusest lähtudes tõi enda jaoks välja suurimate riskidena erinevatel üritustel käimise, varasemad sõbrad ja tuttavad, väsimuse, negatiivsed elusündmused. Uimastivabaelu-plaanis pidas enda jaoks oluliseks vahetada välja oma vana tutvusringkond, leida stabiilne ja tasuv töökoht, tegeleda trenni tegemisega ning saavutada meelerahu. Tema püstitatud eesmärgid on realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seadusekuulekat elu toetavad, plaan eesmärkide saavutamiseks on olemas.
8. Ajavahemikul 10.09.2021-12.11.2021 läbis J.-J. Sosi programmi „ Igapäeva valik (12 sammu)“, kus oli samuti aktiivne ja tähelepanelik osaleja. Töötas kaasa, oli otsekohene ja aus. Tema motivatsioon sõltuvusainete tarvitamine lõpetada tõusis märgatavalt. Samuti tõusis teadlikkus iseenda ja sõltuvuse kohta. J.-J. Sosi mõistis tarvitamisest tingitud tagajärgi ja liigub

ke elu suunas. Sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ keeldub täitmast. J.-J. Sosi ei soovi 2 programmi grupitöös osaleda, kaks põhjuseta puudumist, misjärel arvati ta grupist välja 18.05.

2. J.-J. Sosile on vangistuse jooksul määratud kaheksa distsiplinaarkaristust: - 26.07.2021 määratud noomitus – ebaviisakas käitumine, mitteheaperemehelik suhtumine vangla varasse; - 21.09.2021 määratud kartser 3 ööpäeva, katseaja kestus 3 kuud – ebaviisakas/solvav käitumine vanglaametnikuga; - 14.09.2021 - lühiajalise kokkusaamise keeld – ebaviisakas käitumine, allumatus; - 14.12.2021 määratud kartser 3 ööpäeva – alkohoolse aine tarvitamine; - 14.12.2021 määratud noomitus – allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumine; - 26.01.2022, määratud noomitus – omas kambris keelatud esemeid; - 15.03.2022 määratud kartser 3 ööpäeva, katseaja kestus 3 kuud – ebaviisakas/solvav käitumine vanglaametnikuga; - 24.03.2022 määratud kartser 3 ööpäeva – ebaviisakas/solvav käitumine ametnikuga.
3. Eluaseme osas J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus puudub. J.-J. Sosi elas enne vangistust koos xxx ja xxxxxxx aadressil: xxx x-x, xxx-xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx. Ennetähtaegsel vabanemisel asuks J.-J. Sosi elama aadressile xxxx x, xxxxxxxx xxxx xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav J.-J. Sosi võtmise kohta programmi. Juhataja M. N. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Asutuse poolt pakutakse eluaset (ühe-ja kahekohalised toad), toitlustamist (kolm korda päevas) ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist. Maja sisekorraeeskirjade kohaselt võetakse kõigilt teenusele tulijatelt allkiri selle kohta, et nad on nõus asuma elama ühte tuppa elektroonilise valve all oleva isikuga. Elukoha näol on tegemist majutusteenusega, kus isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Toa uks on lukustatav ja teiste isikute ligipääs EV seadmetele piiratud. Peale rehabilitatsioonikeskust läheks J.-J. Sosi elama xxxxxxx juurde xxxxxxx xxxxx, xxx-xxxxxxxx xxxxx. Isiku sõnul saab ta seal vanadest tuttavatest eemal olla. Kuna kuritegu ei ole seotud eluasemega, siis antud teemas riski ja ohtlikkust ei nähtu.
4. Hariduse osas vangla hinnangul J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus puudub. Ta lõpetas
5. aastal xxxxxxxx xxxxxxxxxx x. klassi. Kuni 31.12.2010 õppis lihtsustatud õppega õpilaste klassis. Vahetas korduvalt koole seoses õpi- ja käitumisraskustega. Isik vajas hariduse omandamisel eriõpetust seoses oma vaimsete võimetega. Vangistuse ajal alustas 1.09.2021 õppimist keevitaja eriala, kuid pidevate puudumiste tõttu jäi see lõpetamata.
6. Töö ja majandusliku toimetuleku osas on J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus olemas. Enne vangistust J.-J. Sosi ei töötanud. Töötamise registri andmetel oli esimene ametlik töökoht xxxxxx xx, xx-s 14.06.2014 - 05.08.
7. Isik on töötanud veel kümne tööandja juures, kuid töötamise aeg nendes on jäänud väga lühikeseks (1-6 kuud). J.-J. Sosi sõnul oli töötamine laeva peal ja kunagi ei tea, kui kauaks tööd jätkub, sellest tuleneb ka nähtus, et töötamine ühe tööandja juures on lühiajaline. Viimane ametlik töökoht oli tasuta töötamine xxxxxxx xx-s 27.03.2020 - 25.09.
8. Oma sõnul on töötanud ka juhutöödel – ehitus, lammutus, võsalõikamine. Kuriteod (narko käitlemine, vargus) on toime pandud majanduslikku kasusaamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetulekuoskusele. Toimetulekut mõjutab ka narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Isikul puudub kutseosakus ja soovis vangistuse ajal õppida keevitajaks, et olla tööturul konkurentsivõimelisem, kuid kutse jäi omandamata seoses puudumistega. Vabanedes plaanib tagasi minna laeva peale tööle ning keevitamise oskus tuleb kasuks. Rehabilitatsioonikeskusest vabanedes töökoht puudub. Töökoha leidmisel on abiks xxxx R. S., kes on nõus kinnipeetavat võimaluste piires majanduslikult toetama ka vabanedes. K-raha andmetel seisuga 13.06.2022 on 3 J.-J. Sosil võlanõudeid 6380,26 eurot ja vabanemisfondis on raha 655,40 eurot. Vangistuse ajal toetab rahaliselt xxxx R. S.. Vangistuse ajal on J.-J. Sosi nõus töötama majandustöödel. Isikut on karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, millest tuleneb antud alateemas nii risk kui ka ohtlikkus.
9. Vangla leiab, et ka suhete ja elustiili osas on J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus olemas. Tema lähivõrgustikku kuuluvad xxx A. S., xxxx R. S. ja xxxxxxx I. S.. xxx on surnud. Suhted xxx ja xxxxxxx on sõbralikud ja üksteist toetavad. xxxxxxxxx, kes elab isiku kodu lähedal, on samuti head suhted. Rahvastikuregistri andmetel on isik vallaline ja lapsi ei ole. Tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla mõjutav. Tunnistab, et on lasknud end sõpradel sageli n-ö ära rääkida ja toime pannud kuriteo, mida hetkel kahetseb. Mõjutavast suurendab veelgi alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. xxxxx ei õnnestunud kriminaalhooldajal telefoni teel kontakti saada. xxx R. S. sõnul on ema tõenäoliselt tööl ja ei saanud seetõttu telefonile vastata. R. S. sõnul viibib ta periooditi välismaal tööl ja on xxxxxxx suhelnud telefoni teel siis, kui viibib Eestis. Viimati suhtlesid umbes kaks kuud tagasi. xxxxx sõnul on tal suhtlus Jarno-Jaaniga üsna harv ka enne vangistust, sest ta oli pidevalt ära välismaal tööl. xxxxx teada on Jarno-Jaan xxxxx suhelnud samuti telefoni teel, aga kui tihti, ei osanud ta öelda. R. S. sõnul teab ta xxxxx Viljandi-aegseid tuttavaid, kes tema sõnul on parajad pätid ja arvab, et tõenäoliselt oli Jarno-Jaan nende poolt mõjutatav. Riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile viitavad korduvad seaduserikkumised (narko käitlemine, vargus sissetungimisega, mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata).
10. J.-J. Sosi puhul on vangla arvamuse kohaselt olemas ka alkoholi tarvitamise risk ja ohtlikkus. J.-J. Sosit on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel, sh ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles. Alkoholiseaduse alusel saanud trahve juba alates
11. eluaastast. Vägivallakuritegu toime pandud alkoholijoobes olles. Isiku xxxx R. S. tunnistas kriminaalhooldajale, et alkoholi tarvitades võis xxxxx käitumine muutuda ettearvamatuks ja ka vägivaldseks. J.-J. Sosi sõnul ta viimastel aastatel alkoholiga liialdanud ei ole, oskab piiri pidada, kuid viimane kuritegu (vargus sissetungimisega) oli toime pandud alkoholijoobes olles. J.-J. Sosi ise oma alkoholitarvitamises probleemi ei näe, kuigi tunnistab, et on alkoholijoobes olles kergesti mõjutatav.
12. Vangla on seisukohal, et narkootikumide osas on isikul risk ja ohtlikkus olemas. Narkootikumide tarvitamisega alustas J.-J. Sosi enda sõnul umbes 18-aastaselt. J.-J. Sosi ütluste kohaselt on ta viimase 3 aasta jooksul tarvitanud süstemaatiliselt kokaiini ja kanepit, perioodiliselt ka amfetamiini. Olukord halvenes umbes 6 kuud enne vangistust, kuna hakkas narkootikume tarvitama igapäevaselt. Süstinud ei ole. Viimasel ajal, kui sai teada, et peab vangi tulema tarvitas GHB-d, amfetamiini ja kokaiini igapäevaselt. Enne tarvitas ainult nädalavahetustel. Ennast sõltlaseks ei pea, kuid soovib siiski täielikult vabaneda narkootikumidest ning on motiveeritud läbima rehabilitatsiooni. NPALS alusel viimati karistatud 09.10.
13. Isikut on kriminaalkorras karistatud ka narkootikumide suures koguses käitlemise eest, millest tulenevalt nähtud nii riski kui ohtlikust antud teemas.
14. J.-J. Sosi osales ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 04.03.20216.04.2021 ja programmi eesmärk – tuua muutusi sõltuvust tekitavate ainete tarbimisse on täidetud, läbis ajavahemikul 10.09.2021 -12.11.2021 programmi "12 sammu", mille tulemusel Jarno motivatsioon sõltuvusainete tarvitamise lõpetamiseks tõusis märgatavalt ning läbis ajavahemikul 5.05.2021 - 10.06.2021 „Tagasilanguse ennetamise tugigrupi“.
15. Tervise ja emotsionaalse seisundi osas J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus puudub. Meditsiiniosakonna andmetel põeb J.-J. Sosi xxxxxxxxxx xxxxxxx ja saab hetkel ka xxxxxxxxxxxxxxx ravi. Lapsepõlves esines käitumisprobleeme ja seetõttu vahetas sageli ka kooli. Varasemalt käinud psühhiaatri juures seoses kooliprobleemidega. Isik on korduvalt olnud ravil xx xxxxxxxx 4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2006.a ja 2007.a. J.-J. Sosi peab oma tervislikku seisundit väga heaks ja saab oma sõnul ainult unerohtu.
16. Vangla hinnangul on mõtlemise ja käitumise osas J.-J. Sosil risk ja ohtlikkus olemas. Tema suhtlemisoskuseid võib pidada heaks. Ühel korral karistatud vägivallakuriteo eest. Isikut on aga korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh narkokuriteo eest. Impulsiivsusele viitavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning nende mõjul korda saadetud kuriteod. Probleeme sihipäraselt lahendada ei oska, on kasutanud selleks ebaefektiivseid meetodeid. Enda heaolu nimel on valmis rikkuma ühiskonnas kehtivaid norme. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja peab enese heaolu kõige olulisemaks ning seejuures ei pea oluliseks oma tegude mõju teistele. Isik käitub sageli mõtlematult ja alles pärast teo toimepanekut saab aru, et käitus valesti. Soovida jätab ka probleemide märkamine ja nende lahendamine keelatud võtetega. Eesmärgid on tulevikuks püstitatud reaalseid olukordi arvestades. Vabanedes soovib jätkata normaalset elu, st läheb tagasi tööle ja teenib raha seaduslikult. J.-J. Sosi alustas 29.04.2022 sotsiaalprogramm "Viha juhtimine", kuid kuna J.-J. Sosil puudus erinevate asjaolude kokkulangemisel motivatsioon programmis osalemiseks, siis programm katkestati.
17. Samuti on vangla hinnangul J.-J. Sosil olemas on risk ja ohtlikkus hoiakute osas. J.-J. Sosi osas kuritegelikke hoiakuid ei täheldata ning isik ei samasta end kurjategijatega. Samas on J.-J. Sosit 4 korda kriminaalkorras karistatud, mis viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Esimesed viited politseiga kokkupuudetest on 14-aastaselt. Korduvalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (tarvitas alkoholi ja narkootikume, ei ilmunud kohtumisele kriminaalhooldajaga) ning karistus pöörati täitmisele. Isiku suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne, kuigi oma käitumisega on ta näidanud üles vastupidist suhtumist. Vangistuse ajal on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud allumatuse ja ebaviisaka/solvava käitumise eest vanglaametnikuga suhtlemisel. Toimepandud kuritegude iseloom näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud norme ja eelistab käituda enda heaolust lähtuvalt. Isiku sõnul on tal motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ning on motiveeritud läbima rehabilitatsiooni, et jätkata edaspidi seadusekuulekat elu.
18. Tartu Vangla hinnangul on J.-J. Sosi puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused ja ühiskonna turvatunde ohustamises läbi narkootikumide levikule kaasaaitamise. Samuti mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõigust omamata, millega seadis ohtu enda ja kaasliiklejate elu ja tervise. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist, tekivad majanduslikud probleemid, kui jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega. Ohtu võib suurendada ka grupi mõju, mõtlematu ja impulsiivne käitumine ning oma tegude tagajärgedele mitte mõtlemine. Arvestades J.-J. Sosi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav J.J. Sosi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
19. Iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses teeb kriminaalhooldusametnik, juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada, ettepaneku määrata J.J. Sosile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg kuni 22.05.
20. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata J.J. Sosile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks asuma tööle 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas;

§ 75

lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele neljaks kuuks, kui ta on selleks 5 eelnevalt nõusolekuandnud ja

§ 75

lg 4 -isiku enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud - kui süüdimõistetu lubab omakäitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada - osaleda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Samuti teostas kriminaalhooldusametnik B. Ojamaa 02.06.2022 elukohakontrolli aadressil xxxxxxxxx xxxx, xxxx xx x, et kontrollida J.-J. Sosi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ametniku hinnangul on kontrollitud elukohas elektroonilise valve tingimused on täidetud.

1. Prokurör palus asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta ning nõustus 22.07.2022 kirjalikus seisukohas (IV kd, tl 39-40) Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta J.-J. Sosi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et positiivseks saab pidada J.-J. Sosi puhul osalemist majandustöödel, sotsiaalprogrammi läbimist, toetavaid lähedasi ja elukohta vabanemisel. Negatiivne on aga süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. J.-J. Sosi on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab siiski esimest korda. Kriminaalkaristus ei ole talle midagi uut, kuid varasemad karistused ei ole muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Reegleid eirav käitumine on süüdimõistetul jätkunud ka vangistuses ja tal on käesolevalt kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimased kuriteod pani ta toime katseajal ja ka varasemalt on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. J.-J. Sosi ei oska lahendada probleeme sihipäraselt, kasutab selleks ebaefektiivseid meetodeid. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja peab enda heaolu kõige olulisemaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on J.-J. Sosi enda sõnul valmis loobuma kuritegelikust käitumisest, et jätkata edaspidi seaduskuulekat elu, kuid neid sõnu ei kinnita tema käitumine vangistuses, mis on kulgenud rikkumiste saatel range järelevalve tingimustes. Kuna varasemad karistused ei ole isiku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, siis on alust kahelda, kas õiguskuulekusele suunavat mõju saab loota praegusest vangistusest ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast katseajast. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei takistanud J.-J. Sosil toime panemast uusi kuritegusid. Millest tingituna peaksid need praegu ära hoidma uued kuriteod, seda ei nähtu vangla poolt esitatud iseloomustusest. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul isiku varasemast käitumisest ja suhtumisest õiguskorda. Kohtuistung 13.09.2022
2. Kaitsjat süüdimõistetu kohtuistungile ei soovinud (IV kd tl 34). Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamisel kaugülekuulamise vahendusel ja avaldas istungil mh, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda, nõustudes allumisega kõigile tingimustele ja elektroonilisele valvele. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud Tartu Vangla esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja lugenud prokuröri kirjalikku arvamust leiab, et J.-J. Sosi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. J.-J. Sosi kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

J.-J. Sosi on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, samuti on ta nõustunud ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamise nõudega. Seega on täidetud

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 23. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei garanteeri aga inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega 6 vabaneda (vt nt RKKKm 04.11.2014 nr 3-1-1-59-14, p 8).

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sh osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse võtma kõiki süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid. 24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on vastava prognoosi aluseks mh hinnang sellele, kuidas on isik ennast ülal pidanud karistuse kandmise ajal ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 07.03.2019 nr 1-0914104, p 21). Süüdimõistetu, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgeks erandiks. Ka on varasemalt kohtupraktikas märgitud, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda suurem peab tema vabastamiseks olema õiguskuuleka elu tõenäosus. Mida vähem kuritegusid on inimene varasemalt toime pannud, seda vähem on põhjust arvata, et kuriteod jätkuvad ka tulevikus. 25. Kohus leiab, et

§ 76lg-s 4 sätestatu valguses tuleb positiivse asjaoluna märkida, et J.-J.

Sosil oleks vabanemisel tagatud elukoht – xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx, kus on olemas kõik vajalik ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on tal olemas lähedaste tugi. Positiivsena saab välja tuua ka asjaolu, et J.-J. Sosi on vastavalt individuaalsele täitmiskavale läbinud vangistuses erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud vanglas tööhõives ning on märgata tema mõttemustrite muutumist. Vangla täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärgiks ongi mh kinnipeetava kriminogeensete riskide maandamine, kinnipeetava arengu toetamine tema haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, et tõsta tema õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Siiski ei saa mööda minna asjaolust, et J.-J. Sosi jättis vanglas pooleli keevitaja kutse omandamise, mille läbimine annaks talle aga kohtu hinnangul eelduslikult paremad väljavaated tulevikus tööturul osalemisel. J.-J. Sosi senist elukäiku analüüsides võib nentida, et tema puhul saab pidada majanduslikku toimetulekut mõjutavaks suureks riskifaktoriks kindla kvalifikatsiooni puudumist. Samuti heidab J.-J. Sosile varju asjaolu, et teda on vangistuses viibimise jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud allumatuse ja ebaviisaka/solvava käitumise eest vanglaametnikuga suhtlemisel, mis kohtu hinnangul näitab, et J.-J. Sosi võib siiski vaatamata programmide läbimisele olla endiselt probleeme impulsiivse ning mõtlematu käitumisega. J.-J. Sosi on keeldunud täitmast sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kust ta põhjuseta puudumiste pärast 18.05.2022 välja arvati. Samas nentis ta kohtuistungil, et see on probleem, millega ta võiks tegeleda ja talle on vanglas ka psühholoog soovitanud viharavi uuesti käsile võtta. Seega oleks J-J. Sosil edukamat resotsialiseerumist silmas pidades jätkuvalt mõistlik pühenduda enesearengut toetavatele programmidele ja enda igakülgsele harimisele. Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et vaatamata asjaolule, et J-J. Sosi on teinud vanglas edusamme ning korrektuure enda mõtlemises ja uskumustes, on tema varasem elukäik, kuritegude asjaolud ning distsiplinaarkaristused vangistuses käesoleval hetkel kaalukamad argumendid, mis koostoimes ei võimalda J.-J. Sosi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 7