Kriminaalasi nr 1-15-9182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9182 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 423järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati G.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati G.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. G.T-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.

1. a ja lõppeb 07.10.
2. a. Vangla toetab G.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha G.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu G.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära G.T , leiab, et G.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. G.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.T temale mõistetud karistusajast (1 aasta 11 kuud 3 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused G.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 G.T on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. G.T on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid (sh kelmuse), aga korduvalt ka liiklussüütegusid, narkootikumidega seotud süüteo, valitsemiskorravastase kuriteo ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastased kuriteod. Käesoleval ajal kannab G.T karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varguste toimepanemise (vargused jäid katsestaadiumisse) ja liiklussüütegude, s.o juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. G.T varasemast elukäigust nähtuvalt on G.T-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (5 korda). Viimati anti G.T-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 02.05.

1. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-14-3901), kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud 2 eriliigilistele karistustele ei teinud G.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab G.T varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli G.T-le mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et G.T pani katseajal (s.o ajal, kui G.T tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 02.05.
2. a otsuse alusel) toime uued kuriteod. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik G.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole G.T varasemast elukäigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus G.T suhtes täitnud eesmärke. Siinkohal peab kohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 29.05.
3. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-3216) anti G.T-le võimalus vabatahtlikult kohtu määratud tähtajaks, s.o 29.09.
4. a ilmuda vanglasse karistust kandma, kuid G.T tähtaegselt vanglasse ei ilmunud. Veelgi enam, G.T pani 04.11.
5. a, s.o ajal, mil ta pidi Harju Maakohtu 29.05.
6. a otsuse alusel vangistuses karistust kandma, toime uue kuriteo (juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise). Kohtu hinnangul näitab selline käitumine G.T hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. 3.2 Kohus leiab, et G.T käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. G.T on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. G.T-le on kolmel korral (s.o 09.02, 29.02 ja 03.06.
7. a) määratud distsiplinaarkaristused tubakatoodete hoidmise ja vanglas kehtestatud suitsetamiskorralduse rikkumise eest. Lisaks on G.T-le 09.06.
8. a määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest ning 28.06 ja 19.07.
9. a määratud distsiplinaarkaristused vanglaametnike seaduslikele korraldustele (asuda tööle) mitteallumise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse G.T varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et G.T on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on G.T 25.05.
10. a alustanud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. G.T osales sotsiaalprogrammis kolmel korral, misjärel katkestas sotsiaalprogrammis osalemise motivatsiooni puudumise tõttu. G.T sõnul häirisid teda küsimused teiste inimeste kohta ja kuna ta ei pidanud vajalikuks sellest rääkida, loobus ta programmis osalemisest. G.T on määratud vangla majandustöödele, kuid G.T on korduvalt tööst keeldunud. Tööst keeldumist on G.T põhjendanud asjaoluga, et vanglas tehtav töö ei ole tasustatud ja seetõttu see ei motiveeri töötama. Sellest tulenevalt ei ole G.T täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava, mis omakorda annab alust olla veendunud, et G.T puudub motivatsioon edukaks rehabilitatsiooniks ja seetõttu vajalike muudatuste tegemiseks oma käitumises ja mõtlemises. 3.3 Vangla esitatud materjalidest nähtub, et G.T soovib vabanemisjärgselt elama asuda oma tuttava xxxxxxxxxxxxxxx ja tema abikaasa juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks G.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna G.T on senini kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on G.T rahalisi nõudeid ligikaudu 13 160 eurot ja 1 alaealine laps. Seega peab kohus positiivseks, et G.T on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht Flevoland OÜ-s abitöölisena. Kohus peab positiivseks sedagi, et G.T on leidnud endale uue elukeskkonna, et mitte enam suhelda vana sõpruskonnaga, misläbi oleks võimalik tagada õiguskuulekas elu. 3 Vangla iseloomustusest nähtuvalt on G.T tarvitanud narkootikume pikaajaliselt, s.o alates
11. eluaastast ja 05.11.
12. a diagnoositi G.T amfetamiinist akuutne seisund. G.T ise endal sõltuvusprobleemi ei näe ja samuti leiab, et akuutset seisundit tal vanglasse minnes ei olnud. Võttes arvesse G.T varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja G.T narkootiliste ainete tarvitamise pikaajalisust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab G.T narkootiliste ainete tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et elukeskkond (ennekõike elukoht) tema ümber on muutunud.
13. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et G.T puhul esineb positiivseid asjaolusid (vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja G.T isik). Sellest tulenevalt leiab kohus, et G.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 4