1-16-3306/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3306 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu H.I (ik XXX) kaitsja advokaat Silver Reinsaar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. veebruari 2017 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole CLARUS makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.I-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
7. Mõista H.I-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
8. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. juuni
12. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3306 tunnistati H.I süüdi KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga (ÜKT), mõistes lõplikuks karistuseks 120 tundi ÜKT-d tähtajaga 1 aasta. Lisaks kohustati H.I järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. ÜKT tegemise tähtaja alguseks loeti kohtuotsuse jõustumist.
14. novembril 2016 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles H.I-le määratud ÜKT tähtaja pikendamist 2 kuu võrra.
16. novembril
17. a tegi Viru Maakohus määruse, millega rahuldas taotluse ja pikendas ÜKT tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni
18. augustini
21. jaanuaril
22. a saabus Viru Maakohtusse taas läbivaatamiseks erakorraline ettekanne, milles taotleti S. Kutšinkile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pöörata tegemata ÜKT tundide ulatuses. H.I on kõrvale hoidunud ÜKT tundide tegemisest ja rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. On alust arvata, et isik ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas.
23. Viru Maakohtu
24. veebruari
25. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele H.I-le Harju Maakohtu
26. juuni
27. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3306 mõistetud karistus ja ärakandmata karistus 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise ajaks loetakse H.I vanglasse saabumise aeg.
28. Kohus tuvastas, et H.I on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning hoidub kõrvale ÜKT tegemisest. H.I on korduvalt mõjuva põhjuseta jätnud registreerimisele ilmumata. Detsembris pidi ta sooritama 15 ÜKT tundi, ent ei sooritanud ühtki. Jaanuaris
29. a pidi ta sooritama 13 ÜKT tundi, ent ei sooritanud ühtki.
30. Kohus tuvastas, et H.I ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas, vaid on eelnevalt kriminaalhooldajalt luba küsimata oma elukohta muutnud. Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus isikuga kontakti saada, sest telefon oli välja lülitatud. Oma kohustuste mittetäitmist põhjendas H.I alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik on H.I-le teinud ühe kirjaliku hoiatuse, sest viimane ei sooritanud juulis ja augustis kõiki ajakavas märgitud ÜKT tunde. Oktoobris, kui H.I pidi tegema 12 ÜKT tundi, ei teinud ta ühtki. Lisaks rikkus H.I novembris registreerimiskohustust, mistõttu esitati kohtule ka erakorraline ettekanne.
31. Kohus järeldas eeltoodust, et H.I on seni suhtunud ükskõikselt oma kohustuste täitmisesse. Ta ei ole osanud hinnata kohtu poolt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Ühtki asjaolu, mis sellist käitumist võiks õigustada, kohus ei leidnud. Kohtu poolt määratud 120 tunnist on H.I sooritanud 35 tundi ÜKT-d.
32. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.I kaitsja advokaat S. Reinsaar, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus. Saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Alternatiivselt jätta karistus täitmisele pööramata. 9.1 KrMS § 482 lg 2 kohaselt oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande lahendamiseks pädev kohus Harju Maakohus, mitte Viru Maakohus. Seega on tegemist ebaseadusliku kohtukoosseisuga, mis toob kaasa kriminaalhooldusametniku taotluse teistkordse arutamise. 9.2 Kriminaalhooldusametnik ei ole esitanud tõendeid, et H.I oleks alati kutsed kätte saanud. 9.3 Põhjendamatu on maakohtu viide varasemale ettekandele. Selle arutamisel ei antud H.I-le sõnaõigust, mistõttu ei saa see evida mistahes tähendust. 2 9.4 Praeguseks on H.I-ga saadud ühendust ja ta on selgitanud, miks ta elukoha muutmisest ei teavitanud. Ta põhjendas seda unustamise, mitte alkoholi tarvitamisega. Võttes arvesse, et tegemist oli sisuliselt esimese erakorralise arvamusega, mille käigus H.I ära kuulati, siis ei ole tema vangistusasutusse saatmine veel põhjendatud. 9.5 Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et H.I on olnud oma kohustuste täitmisel ükskõikne ega ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistus vabaduses. Kohus ei ole sisuliselt süvenenud põhjustesse, miks H.I on olnud probleeme ÜKT sooritamisega. Samuti on jäetud kaalumata võimalus pikendada ÜKT tegemise tähtaega. Sooritamata on üksnes 85 tundi ÜKT-d, mis oleks võimalik sooritada sisuliselt paari kuuga. Karistuse täitmisele pööramine oleks põhjendatud olukorras, kus oleks ilmselge, et H.I ei jõua ÜKT tunde õigeaegselt sooritada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
33. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramises on põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus.
34. Apellatsioonikohus leiab, et Viru Maakohus oli pädevaks kohtuks kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamiseks. H.I-le pandi Harju Maakohtu
35. juuni
36. a otsusega kohustuseks elada aadressil XXX . Seega on pädevaks kohtuks erakorralise ettekande läbivaatamisel Viru Maakohus, kelle tööpiirkonnas nimetatud elukoht asub. Asjaolu, et H.I vahetas elukohta kriminaalhooldajat teavitamata, seda olukorda ei muuda.
37. H.I on Viru Maakohtu
38. veebruari
39. a istungil, kus arutati talle mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist, kinnitanud, et ettekandes toodud faktilised asjaolud ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele.
40. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna ÜKT tundide sooritamata jätmise ja registreerimiskohustuse rikkumise põhjused on jäetud arvestamata. ÜKT tunnid on võimalik teostada väga lühikese ajaperioodi jooksul. 13.1 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule või; 2) pikendada töö tegemise tähtaega või; 3) või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 13.2 Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks ühegi KarS § 75 lõikes 2 nimetatud kohustuse määramist. Seda ei ole määruskaebuses ka taotletud. Kuna isik on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud obligatoorseid tingimusi, siis puuduv veendumus, et ka täiendavate kohustuste panemine aitaks katseaega edukalt läbida. 13.3 Määruskaebuse esitaja heidab ette, et kohus ei ole kaalunud võimalusi H.I ÜKT tegemise tähtaega pikendada. Karistuse täitmisele pööramine on ennatlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult jätnud ÜKT tegemise tähtaja pikendamata. Apellatsioonikohus ei näe põhjust ÜKT tegemise tähtaja pikendamiseks, kui kaitsja hinnangul on võimalik järelejäänud 85 ÜKT tundi sooritada väga lühikese ajaperioodi jooksul, sisuliselt paari kuuga. Viru Maakohtu
41. novembri
42. a määrusega, mis jõustus
43. veebruaril 2017, juba pikendati ÜKT tegemise tähtaega, määrates uueks tähtajaks
44. august
45. Seega puuduks iseenesest S. Kutšinkil ajaline takistus ÜKT täiemahuliseks sooritamiseks. 13.4 Küll aga leiab apellatsioonikohus, et maakohus on põhjendatult H.I poolt ÜKT tundide sooritamisest kõrvale hoidmise, registreerimiskohustuse rikkumise ja elukoha muutusest andmete teatamata jätmise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. H.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja 3 väide, et kriminaalhooldusametnik ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks H.I kätte saanud talle saadetud kutsed kohtumisele ilmumiseks. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhooldaja ja H.I on korduvalt telefoni teel ühenduses olnud ning süüdimõistetu oli teadlik kohtumistest, aga soovis pidevalt aega muuta ja kui uus aeg kokku lepiti, siis süüdimõistetu kohtumisele ei ilmunud. Hiljem ei olnud tõesti kriminaalhooldajal võimalik enam H.I-ga kontakti saada, sest süüdimõistetu hoidis süstemaatiliselt kõrvale registreerimiskohustuse täitmisest: süüdlase telefon oli välja lülitatud ja ta vahetas kriminaalhooldusametnikku teavitamata elukohta. H.I oli teadlik, et erinevate rikkumiste tagajärjena võib kohus muuhulgas pöörata karistuse täitmisele. 13.5 Määruskaebuse esitaja heidab ette, et maakohus ei ole sisuliselt süvenenud põhjustesse, miks on H.I olnud probleeme ÜKT sooritamisega. Samuti on kaitsja hinnangul põhjendamatu kohtu seisukoht, et H.I on kohustuste täitmisse suhtunud ükskõikselt. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, sest süüdimõistetu on kinnitanud
46. veebruari
47. a Viru Maakohtu istungil, et ta ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ja ei läinud ametniku juurde registreerimisele detsembris ja jaanuaris joomise tõttu. Elukoha muutusest teatamata jätmist on H.I põhjendanud unustamisega. Riigikohtu praktikas on selgelt välja kujunenud kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused. Unustamist ega alkoholi tarvitamist ei loeta kohtupraktikas mõjuvaks põhjuseks kohtulahendi täitmata jätmisel. Seega leiab ringkonnakohus, et H.I puudus mõjuv põhjus registreerimiskohustuse ja elukoha muutusest teatamise kohustuse mittetäitmiseks ning ÜKT tundide sooritamata jätmiseks. 13.6 Lisaks on H.I kaitsja määruskaebuses ette heitnud, et maakohus ei andnud H.I-le kriminaalhooldusametniku esimeses erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamisel sõnaõigust. Kuna alles teise ettekande ajal sai H.I esitada arvamuse, siis ei ole tema vangistusasutusse saatmine määruskaebuse esitaja hinnangul veel põhjendatud. Apellatsioonikohus selgitab kaitsjale, et KrMS § 432 lõike 1 kohaselt reeglina kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üksnes KrMS §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist reguleerib aga KrMS §
48. Kuna esimese ettekande lahendamisel ei otsustatud H.I vabaduse võtmisega seotud küsimus, siis ei olnud H.I ärakuulamine kohustuslik.
49. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
50. H.I kaitsja advokaat S. Reinsaar esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine ja esitamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaitsja argumentide asjakohasust ja edasikaebuse peale kulutatud aega, tuleb taotlus rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel H.I kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau