Obsah (4)

§ 187§ 384§ 238§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5681 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 187lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja T.H-lt .

T.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.H, 1-14-5681 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega karistati T.H KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 6 aasta vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati T.H 4 aasta vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2012 kuni 26.11.2012, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 28.11.

1. Karistusaja lõpp 24.11.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 19.12.2016 määrusega jäeti T.H vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2.
4. Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 1-l korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile XXX . Vanemad andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel, mis on uue kuriteo toimepanemise riskiks. 2.
5. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestas kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. 2.
6. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus leidis, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 2.
7. Isiku vabastamisel puuduks kohtul veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on T.H järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2 Määruskaebus
8. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Kaitsja hinnangul esineb piisavalt positiivseid asjaolusid süüdimõistetu vabastamiseks ning kordab üle T.H suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Süüdimõistetu on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Elektrooniline valve välistaks ülearuse suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. T.H on avaldanud soovi hoolitseda ka haige ema eest. Käitumiskontrolli kohustused tagaksid täielikult isiku õiguskuuleka käitumise. Kaitsja hinnangul on valesti kohaldatud KarS § 76 lg-t
9. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta T.H enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides T.H suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Kaitsja väide, et maakohtu seisukohad ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-ga 4, on väär. Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid T.H ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebus ei veena ringkonnakohut, et T.H suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid.
12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb T.H hüvitada L.

Nirgi kaitsjatasu 72 eurot. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 19.12.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas