Obsah (5)

§ 204§ 123§ 29§ 2§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoober 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3010 Kohtunik Istungisekretär Väärteoasi Piia Jaaksoo

§ 204

lg 3 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui L.S tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Väärteoasja juures mälukaardil olev salvestus jätta väärteoasja toimikusse.
2. Edastada kohtuotsus L.S-ile ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus. Keskkonnaameti 8.07.2021 otsusega väärteoasjas nr 940021000283 /väärteotoimik, edaspidi VTT, lk 37-41/ karistati L.S-i järgmise rikkumise eest – 22.03.2021.a Saare maakonnas Saaremaa vallas Nasva alevikus Nasva jõe suudme 500 meetrises keelualas (N 58.212196 E 22.390299 ja N 58.212759 E 22.389764 +/- 3,9m) Suure katla lahes teostas L.S kalalaevaga nr XXX-XXX kalapüüki ühe nakkevõrguga (märgistus F-423) Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 meetrit. Eeltooduga rikkus L.S: 1) kalapüügiseaduse § 10 lg 2 nõuet, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keelualal; 2) kalapüügieeskirja § 22 lg 2 p 2 nõuet, mille kohaselt on aasta ringi keelatud kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 meetrit, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge ja spinninguga. Kalapüük keelualas on kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 tähenduses kalapüüginõuete tõsine rikkumine. Väärteo kvalifikatsioon kalapüügiseaduse § 85 lg 1, mille alusel L.S-ile määrati karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Kaebus. 26.07.2021 esitas L.S otsusele kaebuse Pärnu Maakohtusse /kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-5/. Kaebaja leiab, et ei ole süüks arvatud väärtegu toime pannud ja tema tegevuses puudub väärteokoosseis. Taotleb väärteootsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /KT tl 33-35/. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlus on läbi viidud menetlusvigadeta, väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine L.S-i poolt on tõendatud, määratud karistuse kujunemine on otsuses jälgitav, karistus vastab toimepandud teo iseloomule ja ulatusele, kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja Keskkonnaamet (edaspidi KeA) oma seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uurib, kas kohtus uuritud tõendid kinnitavad L.S-i poolt talle süüks arvatud teo toimepanemist. L.S-i on karistatud selle eest, et ta püüdis ühe nakkevõrguga 22.03.2021 kala Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 meetrit. Vaidlust ei ole selle üle, et 22.03.2021 oli L.S Läänemeres (Saaremaal) nakkevõrguga kalapüügiks püügiluba /VTT tl 26-27/. Nakkevõrgu asukoha mõõtmine KeA inspektorite poolt. Tunnistajad Taavi Taavita /ütlused KT tl 50-50pöördel/ ja Kerdo Torn /ütlused KT tl 51pöördel-52/ rääkisid, et 22.03.2021 teostasid kalandusalast järelevalvet ja tuvastasid Nasva jõe suudme keelualas nakkevõrgu. T.Taavita ja K.Torn kirjeldasid, et Taavita võttis kahe lipuga tähise pealt kinni, vaatas märgistuse ära, võttis nakkevõrgu algusest kinni ja määras asukoha koordinaadid OPKKI rakendusega, liikusid teise lipu juurde, protseduur sama ja määras nakkevõrgu teise otsa koordinaadid. Kaardirakenduses kontrollides selgus, et võrk asub keelualas. Taavita otsis üles kaluri kontaktid, K.Torn võttis L.S-iga ühendust ja selgitas olukorda. L.S soovis ise kohale tulla, andsid talle selle võimaluse. VTT tl 1-5 on sündmuskoha vaatluse protokoll, mille kohaselt 22.03.2021 Keskkonnaameti vaneminspektor T.Taavita teostas sündmuskoha, Saare maakond Saaremaa vald Nasva alevik Nasva jõe 500 meetrine suudme keeluala väike püügiruut 291, vaatlust. Keelualas on 2 kaalpüügivahendi tähist märgistusega „F-423“. Määras OPKKI rakendust kasutades nakkevõrgu algus- ja lõpp-punkti koordinaadid (N 58.212196 E 22.390299 ja N 58.212759 E 22.389764), GPS-i määramise täpsus määramise hetkel +/- 3,9 m. Nasva jõe keeluala suudme geograafilised koordinaadid on N58º12.918', E22º23.769' (kohtu märkus - need koordinaadid on ka Kalapüügieeskirja § 22 lg 1 p 2 märgitud Nasva jõe suudme koordinaatideks). Nakkevõrgu alguspunkt asub Nasva jõe suudme keeluala punktist 486 meetri ja lõpp-punkt 469 meetri kaugusel. Nakkevõrk asub täies ulatuses Nasva jõe suudme keelualas. Eelkirjeldatud olukord on nähtav asukohaskeemil lisas

1. L.S tõstatas küsimuse, kas mõõtevahend, millega inspektor võrgu asukohta mõõtis, oli taadeldud ja kas mõõtmist tegi pädev mõõtja. Samuti leidis L.S, et tema pole inspektorite mõõtmist näinud. Esmalt märgib kohus, et Kalapüügiseaduse § 65 lg 1 p 1 kohaselt võib Keskkonnaamet teostada püügile asetatud püügivahendite läbivaatust ilma asja omaniku või valdaja juuresolekuta. T.Taavita kinnitas, et teostas võrgu asukoha mõõtmist telefoniga, mõõtepädevuse kohta on paber, aga see ei hõlma GPSiga mõõtmist Korrakaitseseaduse § 2 lg 4 kohaselt riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. § 1 lg 3 kohaselt riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust. § 6 lg 1 kohasel on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Kalapüügiseaduse § 63 lg 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet kalapüügiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. Kalapüügiseaduse § 65 on sätestatud riikliku järelevalve erisused, seal ei ole nõuet, et mõõtmisi tuleb teostada kooskõlas mõõteseadusega (nt liiklusseaduses (§ 196-2 Liiklusjärelevalve erisused, lg 1 p 10) on kehtestatud nõue, et politseiametnik peab liiklusjärelevalve käigus teostama mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega). Mõõteseaduse § 6 lg 4 sätestab – metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded kehtestab mõõteseaduse § 6 lg 2 loetletud kasutusaladest lähtudes ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamiseks valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandusja taristuminister on 18.12.2018 määrusega nr 65 nimetatud nõuded kehtestanud. Määruse lisas 1 on määratud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad. Seal ei ole nimetatud GPS-seadmeid, küll on seal nt mõõdulindid, mõõterattad. Seega telefon ja seal olevad rakendused, millega on võimalik kindlaks määrata asukoha koordinaate, ei kuulu kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite hulka. T.Taavita selgitas kohtus mõõtmise protseduuri ja näitas seda ka telefonis, rakenduses OPKKI /KT tl 52pöördel-53/. Võrgu algus- ja lõpp-punkti koordinaadid määrab rakendus, mõõtja ootab kuni saabus täpsus vähemalt +/-3,9m, siis mõõtja vajutab – peata. Kui koordinaadid olid määratud, siis arvutis oli kaardirakenduse versioon, mis näitab nende poolt sisestatud punkte kaardil. Tegi suudmele (suudmepunkt on süsteemis sees) 500 meetrise ringi ja nakkevõrk jäi selle ringi sisse (pilt on näha lisas 1, VTT tl 3). Mõõtmistegevus ja mõõtmise tulemus on kirjeldatud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis /VTT tl 1-3/. Kohus leiab, et T.Taavita poolt kirjeldatud ja esitletud mõõtmisel OPKKI rakenduses ei saa esineda inimfaktorist tulenevaid kõrvalekaldeid, rakendus fikseerib asukoha automaatselt. T.Taavita näitas kohtuistungil, et oskab rakendust kasutada. Rakendusega OPKKI saadud koordinaadid on automaatselt kantud kaardile, millele on kantud keeluala. Kohus leiab, et nakkevõrgu asukoha koordinaatide mõõtmine ja mõõtmistulemus on jälgitav ja mõõtmist teostas pädev mõõtja. Eeltoodu kinnitab, et nakkevõrk märgistusega F-423 asus 22.03.2021 Nasva jõe suudme 500 meetrises keelualas. Võrgu püügile panemine L.S poolt. L.S /ütlused KT tl 45pöördel-48, tl 52-52pöördel, tl 53-53pöördel/, selgitas kohtus võrgu püügile panekut järgmiselt. Oli kuulnud, et Nasva jõe suudmes üks kalur püüdis lähemal kui 500 meetrit võrkudega kala, Taavi ja Kerdo olid talle peale sattunud. Et mitte eksida, tuttav võttis Riigi Teatajast koordinaadid, millest alustatakse mõõtmist. Leidsid selle punkti, tuttav salvestas selle Google Mapsi ja saatis talle meili, salvestas selle samamoodi endale. KT tl 38 on 18.03.2021 L.S-ile saadetud e-kiri, milles on kirjas Nasva jõe suudme koordinaadid (samad, mis kalapüügiseaduse § 22 lg 1 p 2). L.S näitas kohtus oma telefonis Google Mapsis salvestatud Nasva jõe suudme punkti, mille mõlema koordinaadi sekundid erinesid tegelikest koordinaatidest. L.S imestas ka ise, et kuidas nii sai juhtuda, ei osanud seda selgitada. L.S väitis kohtuistungil, et eelmisel päeval kui E.O võrgu sisse panid, kontrollis Google Mapsiga enne võrgu püügile asetamist kaugust Nasva jõe suudmest ja sai 523 meetrit, et oli varu, et nii kaua kui sätib võrgu valmis, E on aerude peal, hakkab kohe panema, et mitte sattuda keelualasse. E.O /ütlused KT tl 48-50/, rääkis, et L.S mõõtis distantsi välja (tema seda näitu ei näinud), 523 meetrit, tema oli aerudel, nina Sõrve suunas, kogu aeg aerutas ja lasid võrgu sisse. Nii L.S kui E.O kinnitavad, et kui võrk oli sisse lastud, siis enam ei kontrollinud kui kaugel Nasva jõe suudmest võrk oli. L.S põhjendas seda sellega, et võrgu panemisel iga meeter, mis mere poole sõidavad, eemalduvad keelualast, rohkem polnud vaja kontrollida. Saab aru, et paat kandis mingil hetkel, aga on proff kalamees, võrgu sisse panek käib kiirelt. L.S kirjeldas, et mere peal on hoovused, tuult ei pruugi ollagi, aga hoovus on selline nagu jõgi, viib kuskile poole. Eelmine päev oli olnud torm Sõrve ehk Mändjala poolt Nasva jõe suudme keeluala poole, meres hoovused kestavad päevi. O on kirjeldanud, et kui see tuul oli too päev täpselt sealt poolt, siis julgeb küll öelda, et paat liigub ikka päris kiiresti veega. Seega tunnistasid nii L.S kui O, et kuna eelmisel päeval oli olnud torm, võis võrgu sisse laskmisel olla tugev hoovus Mändjala poolt Nasva jõe suudme poole. Kohus leiab, et kuigi L.S sõnade kohaselt enne võrgu sisse laskmist mõõtis paadi asukoha kauguseks Nasva jõe suudmest 523 meetrit, ei tõenda see, et L.S pani nakkevõrgu püügile keelualast väljapoole. Võrgu väljavõtmine L.S, tunnistajad E., T.Taavita, K.Torn kirjeldavad, et 22.03 kui inspektorid avastasid nakkevõrgu keelualas, helistati L.S-ile ja anti sellest talle teada. L.S soovis ise kohapeale vaatama minna. Võttis E.O kaasa, läksid paadiga merele, kus inspektorid neid ootasid ja suundusid kahe paadiga võrgu juurde. Inspektorid nõudsid, et võrk tuleb välja võtta. Võrgu asukoha mõõtmine võrgu väljavõtmisel L.S – sõitsid esimese lipu juurde, tegid Google Mapsiga mõõtmise, tulemuseks täpselt 500 m, seda näitu nägid kõik. Kästi ikka võrk välja võtta, võtsid välja, teise lipu juures tegid mõõtmise, seal samamoodi 500 m, täpipealt. Sellel õhtul sai teha ühest screenist salvestuse. O – sõitsid koos inspektoritega lipu juurde, seal paadis sai samamoodi näidatud, et on 500 m peal. Esimesel korral (esimese lipu juures) näitas tema inspektoritele seda 500 m. Tegid teise punkti juures täpselt sama mõõtmise, Andrus mõõtis, ise ei näinud tulemust. Nasva jõe suue on salvestatud ja Google Maps näitab asukohta, võtta mapsist mõõdulint ja saabki mõõta asukohast kuni märgitud punktini (seekord Nasva jõe suudmeni). T.Taavita – L.S selgitas kohapeal, et oli üritanud keelualast välja panna, et oli telefonist kuidagi vaadanud seda asja, näitas kohapeal ekraanitõmmist, et asub 500 m peal, sealt ei olnud üheselt aru saada, seda ei saanud kasutada seal. Ei mäleta täpselt millal see ekraani näitamine oli. K.Torn – L.S ütles, et võrk tal justkui ei ole keelualas, et nendel seal Google Mapsi järgi mingi asukoht oli, näitas telefonis, kas võrkude asukohta või suudme asukohta, ei mäleta. Ta näitas seda enne kui nakkevõrkude juurde läksid, kui Nasva jõe muuli juures kokku said. Väärteoasjas on salvestus ametniku rinnakaamerast /salvestus algab kell 19.11, lõpeb 19.20/. Seal on näha, et lipu juurde jõudmisel E.O on telefon käes, ütleb, et saab täpselt 500, aga see on see kuidas see rakendus näitab. Telefoniekraani kellelegi teisele ei näita. L.S kinnitas, et VTT tl 9 ongi see salvestus, mille mõõtmisest tegi. L.S kinnitas korduvalt, et salvestus on teise lipu asukohas tehtud, seda näitu sai näidatud inspektoritele ja kõik nägid seda näitu. VTT tl 9 on telefoni ekraanipildi salvestus, üleval on kellaaeg 19.
2. Rinnakaamera salvestuselt ei ole näha, et kell 19.16 näitaks L.S kellelegi teisele telefoniekraani, võrk on kell 19.14 välja võetud. L.S leidis, et seal filmis kuidagi ei kajastu see, et neid näite sai mõlema lipu juures ikkagi inspektoritele näidatud, tegelikult see näitamine oli. Kohus leiab, et rinnakaamera salvestus kinnitab, et O ja L.S oma telefone vaatavad ja korduvalt on inspektoritega vahemaadest juttu, aga kohapeal lippude juures võrkude väljavõtmisel ei O ega L.S inspektoritele telefonidest ei näidanud mõõtmistulemusi. Sündmuskoha vaatluse protokollist on näha, et vaatlus algas 22.03.2021 kell 18.03 ja lõppes 19.
3. T.Taavita kinnitas istungil, et sündmuskoha vaatlus lõppes kui L.S oli võrgu välja võtnud. Seda kinnitab ka rinnakaamera salvestus. Kohus palus L.S näidata telefonist ekraanipildi salvestust. L.S salvestust oma telefonist ei leidnud. Rinnakaamera salvestus näitab, et võrk koos võrgutähistega (lippudega) oli välja võetud 19.
4. Seega kell 19.16 asukoha salvestis ei saa olla teise lipu asukoht. L.S arvas kellaaja 19.16 kohta, et kui võrku vedada, siis ei saagi ju salvestada. Vaatlusprotokollis on siis kellaajad valed, ametnikud ei teinud ju kohapeal seda protokolli, see on tagantjärgi tehtud. Kohus leiab, et L.S võis salvestada ekraanipildi kell 19.16, kuid see ei olnud teise lipu asukoht, sest võrk oli selleks ajaks väljas. Kohus leiab, et L.S-i poolt esitatud salvestatud pildi järgi ei ole võimalik kindlaks teha, millist vahemaad on mõõdetud – pildil on kiri Nasva suue gps, all on kiri 500 m, kuid ei ole näha, kus asub teine punkt. Sündmuskoha vaatlus ja rinnakaamera salvestus mõlemad kinnitavad, et sündmuskohalt lahkuti 22.03 kell 19.
5. Seega L.S-i ja E.O ütlused, et võrgu väljavõtmise ajal olid nii võrgu algus- kui lõpppunkt Nasva jõe suudmest täpselt 500 m kaugusel, ei ole kohtus tõendamist leidnud. O vaatas telefoni lipu juures ja koht, kus L.S oma telefoni ekraanipildi kell 19.16 salvestas, ei ole tuvastatav. Inspektorid kinnitasid, et võrgu asukoha mõõtsid võrgu algusest ja lõpust (mis ei ole sama, mis võrgu lippude asukoht). Võrgu liigutamine mõõtmisel L.S tõstatas küsimuse, et võib-olla on inspektorihärrad ka veel ankrut tõstnud vahepeal ja samamoodi on veel liikunud see geograafiline asukoht. Ka tunnistaja O arvas, et inspektorid ilmselt tõstsid nende võrkusid, nad ju teadsid, et see on kollane. Kui see tuul oli too päev täpselt sealt poolt, siis julgeb küll öelda, et paat liigub ikka päris kiiresti veega. T.Taavita kinnitas kohtus, et võrgu asukoha kindlakstegemisel ei kergitanud ega liigutanud ankrut. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust tunnistaja T.Taavita ütluste usaldusväärsuses. T.Taavita on kohtuistungil kirjeldanud ja ka sündmuskoha vaatluse protokollis on kirjas mõõtmise protseduur, seal ei kajastu ankrute üles tõstmist. T.Taavita ütlused on kokkulangevad teiste kohtule esitatud tõenditega – rinnakaamera salvestusega, tunnistaja K.Torn ütlustega ja sündmuste üldise käigu osas ka L.S-i ja tunnistaja E.O ütlustega. Kohus leiab, et L.S on esitanud kahtluse, et inspektorid võisid võrke liigutada, kuid tõendeid selle kohta kohtule ei ole esitatud. L.S esitas kohtuistungil ka kahtlused, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on tehtud tagantjärgi, kellaajad seal ei ole õiged; rinnakaamera salvestus ei vasta tegelikkusele, sest tema ju näitas inspektoritele telefonis mõõtmistulemust lipu juures; inspektorite mõõtmist pole näinud ja see ei saa olla õige – 23 meetrit keeluala piirist oli piisav, et võrku merre lastes ei läheks keelualasse, eemaldub ju võrku pannes kaldast. Kohtule esitatud tõenditega ei ole L.S-i kahtlused ja etteheited kinnitust leidnud. L.S on ka ise kirjeldanud, et võrgu püügile panemise päeval oli tugev hoovus just keeluala poole, kuna eelmine päev oli olnud Mändjala poolt Nasva jõe suudme poole tugev tuul. L.S ei kontrollinud võrgu asukohta kui oli võrgu püügile pannud. Võrgu väljavõtmise aega kinnitavad kokkulangevalt rinnakaamera salvestus ja sündmuskoha vaatlus. Salvestusel ei näita L.S telefoniekraani inspektoritele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud järgmisel päeval, koostamise ajaks on 23.03, sündmuskoha vaatluse ajaks on 22.03 kell 18.03-19.
6. Jälgitava mõõtmistulemusega on kohus tuvastanud, et L.S-i poolt 22.03.2021 püügile pandud nakkevõrk asus tervenisti Nasva jõe suudme keelualas. KPS § 9 lg 1 alusel kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. KPS § 9 lg 1 p 1 alusel kehtestatakse kalapüügieeskirjaga kalapüügi keeluajad ja – alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi KPE) § 22 lg 2 p 2 on sätestatud, et aasta ringi on keelatud kalapüük Nasva jõe suudmele mis asub koordinaatidel 58º12.918'N, 22º23.769'E, lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge ja spinninguga Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L.S on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo – püüdis 22.03.2021 ühe nakkevõrguga kala Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 meetrit, millega rikkus KPE § 22 lg 2 p
7. L.S-i poolt toime pandud tegu täidab KPS § 85 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje. Kohus leiab, et L.S pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. L.S ütles kohtuistungil, et oli teadlik, et Nasva jõe suudmes on 500 meetrine keeluala. Salvestas endale Google Mapsi suudme koordinaadid ja enne võrgu sisse panema hakkamist oli kaugus suudmest 523 meetrit. Samas teadis L.S, et eelmisel päeval oli olnud torm, tuul oli Mändjalast Nasva jõe suudme suunas, ütles, et tormi järel hoovus meres võib kesta veel päevi. Seega teadis L.S, et hoovus võis sel päeval paati kanda Nasva jõe suudme suunas. L.S arvas, et 23 meetrit on piisav varu, et võrk keelualasse ei satuks. L.S oli võimalus kontrollida võrgu asukohta suudme suhtes peale võrgu püügile panekut, kuid seda ta ei teinud. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks L.S pidanud ette nägema, et hoovus võib paadi võrgu merre laskmise ajal kanda keelualasse. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
8. peatüki
9. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.S on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L.S-i poolt toime pandud tegu vastab KPS § 85 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. KPS § 85 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on L.S-i karistanud rahatrahviga 140 eurot s.o 35 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis L.S-i puhul on tuvastatud. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et nakkevõrk asus lühiajaliselt Nasva jõe suudme keelualal välispiiri lähedal, teoga keskkonnale kahju ei ole tekitatud. Selle seisukohaga kohus nõustub. Kohus lisab, et L.S pani teo toime hooletusest, rikutud on ühte KPS normi. Seega L.S-i süü ei ole suur. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 tähenduses on toime pandud tõsine rikkumine. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri teatis /VTT tl 28/ näitab, et L.S on karistamata. Reeglid kalapüügi kohta on kehtestatud, et tagada kalavarude kaitse ja säästlik kasutamine, mis on kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Rikkudes kehtestatud kalapüüginorme, näitab isik, et ta juhindub eelkõige isiklikest huvidest. Karistus peab andma selge signaali, et kalapüüginormide rikkumine ei ole aktsepteeritav. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt L.S-ile määratud karistus, mis on oluliselt alla karistuse keskmise määra, vastab karistuse mõistmise alustele. Seega jätab kohus L.S-ile mõistetud karistuse muutmata. Asitõendid Väärteoasja juures on mälukaardil keskkonnaametniku rinnakaamera salvestus, mis jätta

§ 2, Kr

MS § 126 lg 5, lg 3 p 1 alusel väärteoasja toimikusse. Asitõendina on vaadeldud nakkevõrku ja kahte kalapüügivahendi tähist koos raskustega /VTT tl 14-17/. Asitõendid on tagastatud L.S-ile /VTT tl 21/. Juhindudes

§ 132p 1 jätab kohus L.S-i kaebuse rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 08.07.2021.

a otsuse väärteoasjas nr 940021000283 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus KPS § 85 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 132p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik