KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 09.05.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/182 vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumise eest kinnipeetav X-le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 16 ööpäevaks, sest kinnipeetav ei täitnud 21.04.2022 vanglaametniku korraldust asuda tööle majandustöödele.
2. Tallinna Vangla jättis 08.06.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/158-2 rahuldamata X 10.05.2022 vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.07.2022 kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 09.05.2022 käskkiri nr 5-2/22/182 ja 08.06.2022 vaideotsus nr 5-15/22/158-2 ning 3-22-1430 mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis 1600 eurot õigusvastaselt kartserisse paigutamisega ja inimväärikust alandavate kartseritingimustega temale põhjustatud mittevaralise kahju eest. Hüvitamisnõudega seoses märkis kaebaja, et 16 ööpäevaks järjestikku kartserisse paigutamine alandas tema inimväärikust (Euroopa vanglasüsteemis ei tohi kartserisse paigutada järjestikku kauemaks kui 14 päevaks). Samuti alandasid inimväärikust kartserikambrite olmetingimused: liikumisruumi vähem kui 3 m2, WC paikneb otse valvekaamera all ja on sirmiga eraldamata, kambris oli külm ja madratsit koos voodivarustusega sai kasutada üksnes 8 tundi ööpäevas.
4. Tallinna Vangla teatas 05.09.2022 vastuses, et X ei ole esitanud vanglale kahjunõuet seoses kartserikambris viibimise ja kartseri väidetavalt inimväärikust alandavate tingimustega.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 06.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1

§ 121

lg 1 p 4 alusel X kaebuse läbivaatamatult osas, milles see puudutab kartseris viibimise ja kartserikambri inimväärikust alandavate tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, sest kaebaja ei ole selle nõude puhul läbinud VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

1. X palub 14.09.2022 määruskaebuses halduskohtu 06.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja saata tema kaebus tervikuna halduskohtule menetlemiseks. Vaides ei esitanud kaebaja vanglale teadlikult kahju hüvitamise nõuet, sest ootas 09.05.2022 käskkirja kehtetuks tunnistamist. Olukorras, kus Tallinna Vangla käskkirja kehtetuks ei tunnistanud, on selge, et automaatselt jäetaks rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest kartseris viibimine oli käskkirjaga vahetult seotud. Kui Tallinna Vangla oleks kaebaja vaide rahuldanud, siis oleks ta seejärel pöördunud kahjunõudega vangla poole. VangS § 11 lg 8 järgimiseks peaks kaebaja esitama ikkagi kahju hüvitamise nõude esmalt vanglale, kuid pole ju mõtet esitada nõuet, mille tulemus on ette teada. Kaebaja soov on, et tühistamisnõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue liiguksid koos, sest need on omavahel tihedalt seotud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebusest nähtuvalt puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole Tallinna Vangla 09.05.2022 käskkirja nr 5-2/22/182 alusel 16 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja kartseri olmetingimustega seonduvat mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tallinna Vanglale esitanud. Kaebaja leiab, et kuivõrd Tallinna Vangla jättis 08.06.2022 vaideotsusega 09.05.2022 käskkirja kehtima, siis jätaks vangla ilmselgelt rahuldamata ka kartseris viibimisega seotud kahjunõude. Sisuliselt on kaebaja seisukohal, et VangS § 11 lg 8 takistab kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudega otse halduskohtusse pöördumist vaid siis, kui hüvitamisnõude lahendamise tulemus ei ole ette teada. See ei ole õige. Seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue kehtib sellest sõltumata, kas kaebaja hinnangul võiks kahju hüvitamise taotluse kohtuväliselt esitamine olla tulemuslik või mitte. Lisaks ei ole hüvitisenõude esmalt vanglale esitamise kohustuse ainsaks eesmärgiks sugugi see, et vangla saaks nõude ise rahuldada, vaid ka menetlusökonoomia. Kohtueelse menetluse läbimise kohustus kehtib alates 01.01.2008 ja asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu X koosseisu 964 SE) seletuskirjas on ühe põhjendusena viidatud, et halduskohtute jaoks oleks menetluslikult vähem koormav lahendada sellist vaidlust, kus on eelnevalt toimunud kohtuväline menetlus, sest asjaolud on tuvastatud juba kohtueelselt (samuti täpsemalt piiritletud vaidluse ese). 2

§ 121lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3