) § 468 lg 1 p 2). 11. Toimetada tagaseljaotsus kostjale R. P. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. 2
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 98 euro nõudes. − Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 117 eurot. Kohus selgitab, et 01.10.2015 jõustus VÕS 1132, mis sätestab eriregulatsiooni tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude kohta nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast selle lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivuse ajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest nähtub, et laenuandja on saatnud laenulepingu nr 709670908 kehtivuse ajal kostjale 3 meeldetuletuskirja 4,15 euro eest ning ülesütlemise hoiatuse 5 euro eest, seega kokku 4 kirja. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne eelnimetatud 4 tasuliste kirjade edastamist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitis teise ja neljanda meeldetuletuskirja eest kogusummas 9,15 (4,15 + 5) eurot. VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr 709670908 järgi 20 eurot ülesütlemise teatise eest. Kuivõrd ülesütlemise teatis oli saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeval, mitte 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, siis pole VÕS 1132 lg 3 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Samuti on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu tasunõue nõude loovutamise teatise eest, mille sisuks on üksnes nõude loovutamisest teatamine. Hageja pole summaliselt sisustanud muude kulude (5 eurot) tekkimist ega nende vajalikkust. Kokku jääb lepingu nr 709670908 järgi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 33,30 eurot. − Hagiavaldusest nähtub, et laenuandja on saatnud laenulepingu nr KPP-79-01647381 kehtivuse ajal kostjale 29.03.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne eelnimetatud 29.03.2022 kirja edastamist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja, mistõttu pole VÕS 1132 lg 1 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Lisaks nõuab hageja kostjalt laenulepingu nr KPP-79-01647381 alusel 20 eurot 18.04.2022 saadetud ülesütlemise teatise eest. Kuivõrd ülesütlemise teatis oli saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeval, mitte 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, siis pole VÕS 1132 lg 3 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Samuti on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu tasunõue nõude loovutamise teatise eest, mille sisuks on üksnes nõude loovutamisest teatamine. Kokku jääb lepingu nr KPP-79-01647381 järgi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 30 eurot. 3
Kuivõrd kohus rahuldab hagi rohkem kui 99% ulatuses ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus juhindudes
− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 1 400 eurot õigusabikulud 920 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1 400 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks ja komplekteerimiseks) lugeda 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus aga mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 640 (1 400 + 240) eurot. Hageja ei ole kohtule
lõikes 10 nõutavat kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 640 eurot ning menetluskuludelt (1 640 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 4
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.