← Eesti

1-20-7369/54

Obsah (6)§ 199§ 65§ 68§ 76§ 184§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-7369 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 09.09.2019 otsusega nr 1-19-6038 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks Andrei Selemenevi kinnipidamise päev, s.o 21.07.

  1. Käesoleval ajal kannab Andrei Selemenev karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 21.07.2020 ja lõpp 21.12.
  2. Tartu Maakohtu 15.12.2021 määrusega (jõustus 1.01.2022) on Andrei Selemenev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jäetud vabastamata. 4.07.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Andrei Selemenevi isikliku toimiku, otsustamaks uuesti Andrei Selemenevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Andrei Selemenevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Andrei Selemenev soovib enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et Andrei Selemenevi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Andrei Selemenevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohtu põhjendused Andrei Selemenev kannab liitkaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Selemenev on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS § 76 lg 3 ettenähtud kuuekuuline tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud

§-s 76 lg 1 p-s 2 ja VangS §-s 76 lg 3 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja 2

(5)saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-1811, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ning uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Andrei Selemenev tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76

lg 4 kohaselt välistab Andrei Selemenevi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vastuoluline on vangla iseloomustus asjaolu osas, kas süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Iseloomustuse alguses on märgitud, et A.Selemenevil vabanemisjärgne elukoht puudub. Iseloomustuse sisulises osas on märgitud, et vabanemisjärgselt soovib A.Selemenev minna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxxxxxxx osakonda. 11.05.2022 edastatud teatise kohaselt on kinnipeetav registreeritud teenuse järjekorda alates 3.01.

  1. Seejärel on iseloomustuses märgitud, et peale ravi kinnipeetaval kindel eluase puudub ning on loetletud võimalikke ööbimiskohti (Tallinna Sotsiaalhoolekandekeskuse resotsialiseerimiskeskus aadressil Suur-Sõjamäe 6, Tallinn; aadressil Merelahe 4, Tallinn asuv öömaja). Erinevalt süüdimõistetust kohus leiab, et SA Viljandi Haigla 11.05.2022 kirjas märgitu (isikliku toimiku II osa tl 29) ei tõenda kindla elukoha olemasolu. Tõepoolest on selles kinnitatud, et A.Selemenev on registreeritud ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 3.01.
  2. Samas on ka kinnitatud, et teenust osutatakse vastavalt vabade kohtade olemasolule ning see tuleb eelnevalt kooskõlastada. Ilma eelneva kokkuleppeta teenusele asuda ei saa. Kohtu arvates ei kinnita SA Viljandi Haigla 11.05.2022 kirjas märgitu, et A.Selemenevile on tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral koht SA xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxxxxxxx osakonnas igal juhul garanteeritud, vaid see sõltub vaba koha olemasolust. Seega peab kohus kaheldavaks süüdimõistetul vabanemise korral kindla elukoha olemasolu. Ent kui isegi asuda seisukohale, et A.Selemenevil on vabanemise korral kindel elukoht olemas, pole tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine kohtu arvates siiski võimalik. Vangla iseloomustuse kohaselt Andrei Selemenevil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud ajavahemikul 07.08.2021-31.12.2021 ja 25.01.2022- 31.07.
  3. A.Selemenev on jätkanud põhihariduse omandamist
  4. klassis. 20.01.2021 täitis töövihikut amfetamiini teemal ja läbis ajavahemikul 10.11.2021-01.12.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviidud on struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhte vägivalla ning kriminaalse käitumise teemadel. A.Selemenev läbis ajavahemikul 05.04.2022-17.05.2022 tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Vabanemisel on kinnipeetaval 3

(5)võimalik asuda tööle xxxxxx xx-s xxxxxxxxxxxx. K-raha andmetel 7.06.2022 seisuga on kinnipeetaval võlgnevusi 18 766,97 euro ulatuses ja vabanemisfondis 79,71 eurot. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides ja tööhõives osalemine, hariduse omandamine ning vabaduses töökoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Ka iseloomustab teda positiivselt soov vabanemise korral minna rehabilitatsioonikeskusesse, kus tegeletakse uimastisõltlaste raviga. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Andrei Selemenevit positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri väljavõttest (tl 12-13 pöördel) ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahendite väljatrükkidest nähtuvalt on Andrei Selemenevil käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Seega pole õigusvastane käitumine tema puhul juhuslikku laadi. Harju Maakohtu 22.03.2016 otsusega on A.Selemenevit karistatud

§ 184lg 1 järgi 2 aastase vangistusega.

Harju Maakohtu 9.09.2019 otsusega on A.Selemenevit karistatud

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 ning § 202 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud, millest

§ 74

sätete alusel kuulus kohe ärakandmisele 5 kuud vangistust ja 2 aastat 3 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata. A.Selemenev rikkus katseajal käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu kandmata vangistus 2 aastat 3 kuud pöörati Tartu Maakohtu 29.07.2020 määrusega täitmisele. Peale selle pani A.Selemenev katseajal toime ka uue kuriteo, mille eest mõistetud liitkaristust kannab käesoleval ajal. Seega on A.Selemenevile kohus ka varem andnud võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid A.Selemenev kuritarvitas seda kohtu usaldust, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes toime uue kuriteo. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega, vaid A.Selemenev kannab reaalset vangistust 11-ndat korda. Korduvalt karistatud ja korduvalt reaalset vangistust kandnud isiku puhul ei ole eriti veenev süüdimõistetu kohtuistungil avaldatud soov edaspidi oma elu kardinaalselt muuta. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Andrei Selemenevi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrei Selemenev narkootiliste ainete tarvitaja. Et ta on narkosõltlane ja just narkosõltuvuse tõttu (narkootikumide hankimiseks) kuritegusid toime pannud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkootiliste ainete tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Andrei Selemenevi kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda – osaleda rehabilitatsiooniprogrammi ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse olemasolu ja vajaduse seda ravida. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et Andrei Selemenev ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ei ole eriti veenev Andrei Selemenevi istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Andrei Selemenev võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. A.Selemenev on sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenusel viibinud ka 4

(5)varem. Harju Maakohtu 9.09.2019 otsusega kohustati teda läbima SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse programm või analoogne raviprogramm. Tartu Maakohtu 29.07.2020 määrusest nähtub, et Andrei Selemenev viibis SA Viljandi Haigla ravija rehabilitatsioonikeskuse statsionaarsel teenusel 08.11.2019 kuni 13.05.2020, kuid lahkus omal soovil ravi lõpetamata. Selline varasem käitumine muudab kaheldavaks süüdimõistetu suutlikkuse osaleda rehabilitatsiooniprogrammis lõpuni ka käesoleval juhul. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Selemenev ka 2012 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Narkootiliste ainete tarvitamisega ja kuritegude toimepanemisega jätkamine osutab asjaolule, et rehabilitatsioonikeskuses viibimine ja programmid ei ole avaldanud soovitud mõju. Käesoleva vangistuse ajal läbis süüdimõistetu sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ uuesti, kuid see ei välista, et ta ei hakkaks uuesti narkootilisi aineid tarvitama. A.Selemenevil on väga palju rahalisi võlgnevusi (18 766 eurot), mille tasumine näib olevat raskendatud. Ta on korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Sattumine majanduslikesse raskustesse suurendab varavastaste kuritegude toime panemise ohtu veelgi. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Selemenevi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Andrei Selemenevi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Andrei Selemenev positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 81,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.