KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2022 Kohtuasja number 1-20-8028 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksei Kozlovi (isikukood 38907305214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- juuli 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Aleksei Kozlov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsusega tunnistati Aleksei Kozlov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi. Teda karistati 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ning 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. A. Kozlov allutati katseajaks käitumiskontrollile. Kohtuotsus jõustus
- novembril
- Viru Maakohtu
- mai 2021 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne pöörata A. Kozlovi vangistus täitmisele. Selle asemel pikendati A. Kozlovi katseaega 1 kuu võrra ja tal keelati käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku uue erakorralise ettekande alusel pöörati A. Kozlovi vangistus Viru Maakohtu
- juuli 2021 määrusega siiski täitmisele. Vangistuse kandmisele asus A. Kozlov
- oktoobril 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
- märtsil
- Viru Vangla esitas
- juulil 2022 Viru Maakohtule materjalid A. Kozlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur A. Kozlovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuli 2022 määrusega A. Kozlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused A. Kozlovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et A. Kozlov on säilitanud vangistuse ajal head suhted lähedastega, kriminaalkorras karistatud isikutega ta vabanedes ei suhtle, talle on omane vabandamine oma ebaviisaka käitumise eest, vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht, ta on valmis alluma elektroonilisele valvele, tal ei ole diagnoositud sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ainetest ning vabanemisfondis on tal raha, mis võimaldab esialgse toimetuleku vabaduses. Siiski ei saa karistuse eesmärke täidetuks lugeda ja see välistab A. Kozlovi vabastamise.
- A. Kozlovile juba anti võimalus kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, kuid see karistuse kandmise viis ebaõnnestus. Kõigepealt koostas kriminaalhooldusametnik katseajal A. Kozlovi suhtes kaks kirjalikku hoiatust seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega ning registreerimisnõude täitmata jätmisega. Siis ei teavitanud A. Kozlov kriminaalhooldajat oma elukoha muutmisest ning rikkus uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Neile rikkumistele reageeris kohus täiendava kohustuse määramise ja katseaja pikendamisega, kuid lõpuks pöörati karistus siiski täitmisele. Ka vanglas on A. Kozlovi kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud ja seda eriliigiliste rikkumiste eest. Seega ei olnud tegemist ühekordse juhusliku vääratusega. Distsipliinirikkumised pani A. Kozlov toime alles hiljuti. Seetõttu ei nähtu, et A. Kozlovi mõttemaailmas oleks toimunud sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, on vabaduses uue kuriteo toimepanemise oht ka kõrgem. Seda eriti seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kozlovile iseloomulik impulsiivne käitumismaneer.
- A. Kozlovi varasemad kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Neid pani ta toime pika aja jooksul enda lähedaste suhtes ning kõrge intensiivsusastmega. Kuritegude peamiseks põhjuseks oli frustratsioon. Seejuures ei ohustanud A. Kozlov mitte üksnes oma endist elukaaslast ja tema ema, vaid pani oma elukorralduse muutuse tõttu tekkinud rahulolematuse pärast korteris olevate asjadega süütamisega toime üldohtliku kuriteo. On suur oht, et teatud asjaolude kokkulangemisel võib A. Kozlov panna toime uued kuriteod.
- Arvestamata ei saa jätta ka A. Kozlovi suhtumist. Näiteks on ta keeldunud vanglas töötamisest, kuna vanglas pakutav töö ei ole talle sobiv. Kohtu hinnangul on A. Kozlovi põhjused tööst keeldumiseks pelgalt otsitud ning pigem on talle omane kuritegeliku subkultuuri viljelemine. Ka on tähelepanuväärne see, et A. Kozlov ei pidanud vajalikuks läbida sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuna leidis, et see programm ei ole talle asjakohane. Samas ei tuvastanud kohus ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvudes, et A. Kozlovil oleks olemas spetsiifilised eriteadmised programmi asjakohasuse hindamiseks ja seda eriti olukorras, kus ta ei alustanudki programmis osalemist, vaid keeldus sellest alusest peale. Kuigi A. Kozlovil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ning ta ise alkoholi probleemiks ei pea, on alkoholi tarvitamine siiski varasemalt mõjutanud tema toimetulekut. See viitab väljakujunenud ja pikaajalisele probleemile, mis võib soodustada A. Kozlovi kuritegude toimepanemist. Seetõttu on oluline probleemiga tegeleda ja seda sotsiaalprogrammis tehtud olekski.
- Riskide maandamiseks on A. Kozlovil individuaalses täitmiskavas ette nähtud veel teisigi tegevusi. Nende läbimisel saab A. Kozlov näidata oma motivatsiooni muutusteks ning omandada 2
(4)teadmisi, kuidas õiguskuuleka eluga toime tulla. Praegu A. Kozlov vangla iseloomustuse kohaselt konkreetseid samme oma eesmärkide saavutamiseks välja ei ole toonud ning tal puudub strateegia (ta jääb üldsõnaliseks). Seega ei saa kindel olla, et ta on võimeline oma käitumist vabaduses muutma ning jätkama elu seaduskuulekalt. Tema kuritegevusvaba elu ei kindlusta ka elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega. Kindel elukoht ja toetavad lähedased olid tal olemas juba kuritegude toimepanemise ajal, kuid siis need tema õiguskuulekust ei taganud. Elektroonilise valvega saaks küll kontrollida, kas A. Kozlov viibib enda elukohas, kuid valveseade ei võimalda kontrollida, millega ta seal tegeleb ja kellega suhtleb. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas A. Kozlov määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Tal on olemas töökoht ja üürikorter, mille eest on vaja maksta. Kui ta peab vangistuse kandmist jätkama, satub tema ema tänavale ning pärast vabanemist ka tema ise. Ta palub võimalust käia tööl, et ta saaks maksta korteri eest ja tasuda elatist. Ta lubab mitte enam kuritegusid toime panna. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Kozlovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
- Vaadates A. Kozlovi seniste kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust järeldada, et tema õigusvastast käitumist võib soodustada nii suutmatus probleeme adekvaatselt lahendada, impulsiivsus kui ka alkoholi tarvitamine. Nimelt nähtub praeguse vangistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et ühel korral alustas A. Kozlov alkoholijoobes koju jõudes oma abikaasaga pesemata nõude pärast tüli ning kasutas selle tüli käigus abikaasa suhtes vägivalda. Kümme päeva pärast seda pani A. Kozlov oma elukohas hunnikusse tõstetud riided ja muud esemed põlema, ohustades sellega teiste kortermajas elavate inimeste elu ja tervist, ning viimaks saatis oma abikaasale ja tema emale mitme päeva jooksul ähvardavaid sõnumeid ning helistas abikaasale nende ähvardamiseks. See viitab asjaolule, et A. Kozlovil on raske oma emotsioone kontrollida ning erinevates tema jaoks ebameeldivates olukordades võib ta edaspidigi valida probleemide lahendamiseks just õigusvastase viisi. Tõsi on see, et tema senised kuriteod on ilmselt olnud seotud probleemidega abikaasaga, kellega ta praeguseks on suhte lõpetanud. On siiski võimalik, et õigusvastaseid probleemilahendusviise võib ta kasutada ka teiste isikutega suhtlemisel tekkida võivates olukordades – näiteks kui ta ei pea kellegi käitumist õigeks. Siis võib ta ohustada nii konkreetse situatsiooniga seotud teist inimest, kui ka laiemat ringi inimesi, näiteks panna toime uue üldohtliku kuriteo. Et sellise kuriteo tagajärjed võivad olla laiaulatuslikud ja rasked, siis peab A. Kozlovi retsidiivsusoht olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike, kuid seda paraku järeldada ei saa.
- Nagu eelnevalt öeldud, võib A. Kozlovi õigusvastast käitumist soodustada ka alkoholi tarvitamine. Kuigi ise ta alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, näitab probleemi olemasolu nii kuriteo toimepanemine alkoholjoobes kui ka asjaolu, et ta ei suutnud alkoholi tarvitamisest varasemal katseajal loobuda isegi alkoholi tarvitamise keelule allutatuna. Seega on ilmselge, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja õnnestumiseks ning edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks on vajalik, et A. Kozlov tegeleks selle probleemiga ning 3
(4)loobuks edaspidi täielikult alkoholi tarvitamisest. Probleemiga tegelemiseks nähti talle individuaalses täitmiskavas ette sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. A. Kozlov keeldus sellest programmist. Niisiis ei ole ta piisavalt motiveeritud selle probleemiga tegelema ning ilmselt ka alkoholi tarvitamisest vabaduses täielikult loobuma. See tähendab, et alkoholi tarvitamisega seonduv riskitegur on maandamata ning erilist lootust ei ole sellelegi, et seda riskitegurit oleks võimalik reaalselt maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Abi ei pruugiks olla ka alkoholi tarvitamise keelust: A. Kozlovi varasem katseaeg näitab, et seda keeldu ei pruugi ta järgida. Keelul üksi ei ole aga mõtet ning rikkumiste esinemisel tuleks tõenäoliselt vangistus siiski uuesti täitmisele pöörata. Et A. Kozlov ei pruugi olla motiveeritud temale seatud tingimusi täitma, näitab kaudselt seegi, kuidas ta on suhtunud vanglareeglite täitmisesse, sh vanglas töötamise kohustusse.
- Õige on maakohtu seisukoht, et A. Kozlovi kuritegevusvaba elu ei kindlusta ka vabaduses kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ning võimalik elektroonilisele valvele allumise kohustus. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, siis üle kohtukolleegium neid põhjendusi ei korda. Ka töökoha olemasolule ei saa suuremat tähtsust omistada, sest majanduslikes põhjustes A. Kozlovi uute kuritegude risk ei seisne. Mis puudutab aga A. Kozlovi määruskaebuse väidet, et tema vangistuse jätkamisel satub tema ema raskesse olukorda, siis Eesti on põhiseaduse § 10 kohaselt sotsiaalriik ning raskesse olukorda sattudes saab tema ema pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuli 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)