← Eesti

4-21-4836/34

4-21-4836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4836 (2700,21,001410) Kohtunik Endla Ülviste Koht

(põhiseadus) §- le 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ja

§- le 28, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Koit Vesinurm palubki väärteomenetluse lõpetada, kuna temal on õigus riigi kaitsele ja tervise kaitsele. Vabariigi Valitsuse korraldus maski kohustusliku kandmise kohta on inimese tervisele kahjulik. 3. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et Koit Vesinurm pani 20.11.2021.a toime temale NETS § 46² lg 1 süüks arvatud väärteo. Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Toimepandud väärtegu on õigusvastane, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. NETS § 28 lõike 3 ning sama §-i lõike 1 p- des 1 ja 2 sätestatu ning § 28 lõike 2 punktide 1-3 ja 5 ning lõigete 3, 5 ja 6 kohaselt ning arvestades sama §-i lõiget 8 Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada inimese elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku takistamise nõuded, meetmed ja piirangud. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 „COVID -19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 8 esimese lausest on isikul kohustus kanda kaitsemaski avalikus siseruumis. Nimetatud korraldusega kehtestatud meetme eesmärk on inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitse, et tõkestada nakkushaiguse COVID - 2

(8)4-21-4836 19 massilist levikut Eestis. Ühtegi Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 punktis 8¹ loetletud maski kandmist välistavat asjaolu ei tuvastatud, mistõttu oli Koit Vesinurmel maski kandmine kohustuslik ning maski kandmata jätmise eest järgneb vastutus. NETS § 46² lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot. Kohtuväline menetleja hindab Koit Vesinurme süü keskmisest väiksemaks, temal ei ole karistusregistri andmetel kehtivaid karistusi ning kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja Koit Vesinurmele NETS § 46² lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus 4. 22.12.2021.a esitas Koit Vesinurm Pärnu Maakohtule kaebuse ning 3.01.2022.a kaebuse täienduse, milles vaidlustab väärteoasja otsuse täies ulatuses ja palub kohtul otsus tühistada. Kaebuse sisu on kokkuvõtvalt järgmine. 4.1. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel järginud Eesti Vabariigi põhiseadust (põhiseadus) vaid viidanud NETS §-le 28 ja selle alapunktidele. Kohtueelses menetluses juhtis kaebuse esitaja menetleja tähelepanu sellele, et maski kandmine ei vähenda viiruse levikut, pigem on kahjulik maski kandja tervisele. Otsust tehes on kohtuväline menetleja rikkunud

§-i 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

ga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust;

§-i 13, mille kohaselt on igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ja

§ -i 28, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Koit Vesinurm tugineb oma kaebuses OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringule, millest väidetavalt selgub, et maski kandmine pigem kahjustab maski kandjat ja see ei pidurda viiruste levikut. (https://drive.google.com/file/d/1gc-uW84aKpd4DtrMmxSIqvt4htHUnqk2/view) Uuringu käigus tehti katsed, mille käigus mõõdeti nano- ja mikro-osakeste eraldumist maskidest, testiti maskide hingatavust (õhuläbilaskvust) ning mikrobioloogilist saastumust. Osakeste eraldumise testi tulemus näitab, et sissehingatavas õhus on väga palju tehnilist tolmu, mis kahjustab inimese kopse. Hingamistakistuse testi käigus saadud mõõtetulemusest järeldub, et maski kandmisel tekib kopsudele lisakoormus, mis raskendab hapniku omandamist. Kaebaja selgitab, et vähene hapniku kättesaamine võib põhjustada inimesele hapnikuvaeguse, mille tagajärjel võib organismile tekkida mitmeid kahjustusi. (https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hapnikuvaegus/id-452) Mikrobioloogilise saastumise testist selgus, et maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe. Maski kandes inimene ei kaitse ennast, maski kogunevad erinevad mikroobid, mis kahjustavad organismi. 4.2. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305 COVID-19 haiguse leviku tõkestamise meetmetele ja korraldusega seotud piirangutele. 3

(8)4-21-4836 Menetleja toob välja maski kandmise eesmärgi, milleks on tervise ja elu kaitse ning viiruse leviku tõkestamine. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses viidanud ühelegi teaduspõhisele uuringule, milles oleks toodud välja maski kandmisega kaasnev viiruse vähenemine. Samuti ei ole välja toodud ühtegi argumenti ega uuringut selle kohta, kuidas maski kandmine inimese tervist kaitseb. Ülalviidatud uuring näitab pigem maski kandmise kahjulikkust inimesele. Teadusnõukoja liige Irja Lutsar on samuti välja öelnud, et mask ei kaitse. (https://www.err.ee/1081106/lutsar-maskide-tohususe-taga-on-vaga-nork-teaduspohisus-aganeid-voiks-ikkagi-kanda) Kuna maski kandmine põhjustab inimese tervisele ja elule ohtu, on Vabariigi Valitsuse korraldus kaebaja hinnangul vastuolus

§-ga 16 mis kaitseb igaühe õigust elule ning otsus väärteoasjas tuleb tühistada. 4.3. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem, karistuseks määrati rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et 120 eurot ei ole väikese süüteo eest väike trahv perekonnale, kelle koosseisus on 6 liiget, 2 täiskasvanut, 2 alla 10 aastast last ja 2 kooliharidust omandavat, mittetöötavat last. Suured pered on riigi ja omavalitsuste erilise hoole all. Sama teo eest on inimestele määratud palju väiksemaid karistusi. Kaebaja juhib tähelepanu

§- le 28, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning rõhutab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. 4.4.

§ 41kohaselt on igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguse rikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Kaebajale ei ole esitatud ühtegi teaduspõhist uuringut ega fakti, et maski kandmine täidab Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärki. Samuti ei ole saadaolevatest allikatest võimalik leida uuringuid, mis tõestaksid maski kandmise tervist ja elu kaitsvat mõju. Koit Vesinurm on oma veendumusi muutma, kui teaduspõhised uuringuid tõestaksid vastupidist.

§ 18

sätestab, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Maski kandmine on Koit Vesinurme jaoks alandav, sest ta teab, et see abimeede ei ole mõeldud inimese tervise kaitseks ega hoia ära viiruse levikut. Maski kandmisel tunneb Koit Vesinurm, et tema väärikust alandatakse, vastavalt

le ei ole aga õigus kedagi alandavalt kohelda. 4.

  1. Maski kandmise nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud “. Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid. (https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007) Korraldus on igapäevase töö korraldamiseks või üksikjuhtumi lahendamiseks alluvatele suuliselt või kirjalikult antav nõue või käsk. Juhul, kui inimene ei ole valitsusasutuse töötaja, ei ole temal mingit kohustust täita Vabariigi Valitsuse poolt välja antud korraldust, seega on Vabariigi Valitsuse korraldus, maski kanda, tavakodanikule õigustühine. Koit Vesinurm palub kohtul uurida järgmiseid tõendeid:
  2. ERR intervjuu Irja Lutsariga https://www.err.ee/1081106/lutsar-maskide-tohususe-taga-on-vaga-nork-teaduspohisus-aganeid-voiks-ikkagi-kanda
  3. Hapnikuvaegus https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hapnikuvaegus/id-452
  4. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring https://drive.google.com/file/d/1gc-uW84aKpd4DtrMmxSIqvt4htHUnqk2/view 4

(8)4-21-4836 Menetlusosaliste taotlused ja seisukohad kohtuistungil 5. Koit Vesinurm palus kohtul uurida, kas temale määratud karistus on põhiseaduslik, s.o kooskõlas kaebuses toodud

paragrahvidega. Koit Vesinurm jäi oma kaebuse juurde ning lisas kaebusele kirjaliku analüüsi selle kohta, milline on suremus alates 2020.a algusest Covid-isse, suitsetamise tagajärjel, veresoonkonnaelundite haigustesse ja ning pahaloomulistesse kasvajatesse ning jõudis järeldusele, et Covid-i näol ei ole tegemist eriti ohtliku haigusega ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud on põhjendamatud ja

ga vastuolus.

  1. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on väärteoprotokoll koostatud, kuna Eesti Vabariigi valitsus võttis 31.08.2021.a korralduse nr 294, mis on seotud Covidi epideemilise leviku tõkestamisega ning politsei teostas sel hetkel järelevalvet korraldusega kehtestatu täitmise üle. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et karistus ei ole suur, see on määratud alla sanktsiooni keskmise, olgugi, et isik ei tunnistanud süüd ega kahetsenud ja karistust kergendavaid asjaolusid ei ilmnenud. Kuna kaebajal ei olnud kehtivaid karistusi määrati rahatrahv keskmisest väiksemas määras. Kohtuvälise menetleja esindaja on veendunud, et Vabariigi Valitsuse korraldus põhineb teadusuuringutel. Kohtuvälise menetleja esindaja palub 14.12.2021.a otsus väärteoasjas jätta jõusse. Kohtu seisukoht
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Koit Vesinurm viibis 20.11.2021.a kell 00:15 Hepa tankla poes aadressil Rapla linn, Tallinna mnt 2/1, s.o kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis, ja ei kandnud maski nii, et see kataks suu ning nina, keeldus maski ette panemast. Isikul puudus maski kandmist vabastav tõend. 8.
  4. Koit Vesinurm tunnistab, et oli ilma maskita, maski ei olnud tal kaasas. Oli teadlik sellest, et maski kandmine on siseruumides kohustuslik. Maski kandmisest vabastavat tõendit tal ei olnud, väidetavalt neid kergelt välja ei kirjutatagi. Tanklasse minek oli hädavajalik, kõht oli tühi, läks süüa ostma. 8.
  5. Tunnistaja Janno Murumaa oli 20.11.2021.a. tööl ning otsustas minna Hepa tanklase kohvi ostma, märka tanklasilma maskita meesisikut. Tunnistaja pöördus tema poole, küsides kata on maskikandmise kohtusest teadlik. Meesterahvas küsis, kas politseil ei ole muud teha ja palus tanklas olnud inimestel toimuvat filmida. Nad läksid välja teise politseipatrulli juurde. Meesterahvas ütles, et see on jaburus, ta ei saanud aru, et on midagi valesti teinud ning keeldus menetlusdokumentidele alla kirjutamast.
  6. Koit Vesinurm leiab, et Vabariigi Valitsuse korraldus kanda maski on tavakodanikule õigustühine. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

paragrahvi 87 p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. NETS § 28 lõigete 2, 5, 6 kohaselt võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks Vabariigi Valitsus teatud piiranguid kehtestada korraldusega. Seega on Vabariigi Valitsuse korraldus antud seaduse, ehk NETS alusel. NETS- i alusel võivad nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise meetmed olla kehtestatud konkreetse isiku või asutuse suhtes, samuti määratlemata arvu isikute suhtes 5

(8)4-21-4836 üleriigilise piirangu või meetme kehtestamisel. Eeltoodust tuleneb, et Vabariigi Valitsuse korraldused ei kehti ainult valitsusasutuste töötajate suhtes vaid kõigile isikutele, s.o konkreetsele isikule kelle suhtes meede on kehtestatud või määratlemata isikute ringile (nt avalikes siseruumides kaitsemaski kandmise kohustus) üleriigilise piirangu kehtestamisel. Vabariigi Valitsuse korraldus avalikes siseruumides maski kanda kehtis ka Koit Vesinurme suhtes.
  1. Koit Vesinurm tugineb oma kaebuses OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringule, millest selguvat, et maski kandmine pigem kahjustab maski kandjat ja see ei pidurda viiruste levikut. MTÜ tsiviilalianss poolt 01.06.2021.a tellitud uuringus oli katse objektiks sinist värvi mask kahe kõva aasaga, kuid puuduvad andmed selle kohta, kas tegemist oli meditsiinilise maskiga, mis vastavad Euroopa standardis EN 14683:2019 määratletud nõuetele, või mittemeditsiinilise ühekordse näomaskiga. Seega ei ole uuringust võimalik teha järeldust, milliste maskide kohta katsetulemused kehtivad. Kohus möönab, et mistahes maski kandmine võib olla ebamugav, kuid kohus ei nõustu sellega, et maski kandmine põhjustab tervele inimesele tervisekahjustusi, näiteks hapnikuvaegust ehk hüpoksiat. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8¹ kohaselt isik, kellel ei olnud tervislikel põhjustel võimalik kaitsemaski kanda, ei olnud avalikus siseruumis kohustatud maski kandma juhul, kui ta esitab nimetatud asjaolu kohta tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendi. Seega ei pidanud isikud, kelle tervist maski kandmine võis ohustada, kaitsemaski kandma.
  2. Vabariigi Valitsus on oma 23.08.2021.a korraldusega nr 305 SARS-CoV-2 viiruse leviku takistamiseks ja sellest tuleneva haiglakoormuse vähendamiseks üldise kaitsemaski kandmise kohustuse kehtestamisel juhindunud lisaks Terviseameti 25.10.2021.a epidemioloogilises ülevaates antud soovitustele, ka Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest ning 2020.a ja 2021.a teadusuuringutest. (https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisijuhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-305, korralduse muudatuse nr 373 seletuskiri). Seega on Vabariigi Valitsuse korraldus teaduspõhine ning kaebaja väide, et maskikandmise tõhususe kohta puuduvad teadusuuringud on põhjendamatu. Ka Vabariigi Valitsust nõustanud Irja Lutsar on juba koroonakriisi alguses, s.o 23.04.2020.a, ERR-le antud intervjuus öelnud, et kuigi teaduspõhisust oli maskide kandmise tõhususe taga väga vähe soovitab ta siiski maske kanda. Irja Lutsar selgitas juba siis, et mask ei lase rääkimisel, köhimisel, aevastamisel ja võibolla ka hingamisel tekkivaid respiratoorseid piiskasid läbi, selle eest mask kaitseb.
  3. Kohtu hinnangul oli Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 305 kehtestatud maski kandmise kohustus

ga kooskõlas. Selle korralduse muutmise seletuskirja kohaselt oli maski kandmise kohustuse eesmärk tõkestada nakkushaiguse epideemilist levikut ning kaitsta inimese elu ja tervist. Piirangute kehtestamise lähtekohaks oli, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Mask ei lase läbi rääkimisel, köhimisel, aevastamisel ja hingamisel tekkivaid respiratoorseid piiskasid ning vähendab võimalust, et viirus jõuab nakatunud inimeselt terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise. Seega vähendab nina ja suu katmine viiruse levikut ning maski kandmine on COVID-19 leviku tõkestamise üheks lisameetmeks. (European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the community: first update Effectiveness in reducing transmission of COVID19.“) Eeltoodust tulenevalt oli Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis sobiv abinõu COVID-19 epideemilise leviku takistamiseks inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärgil. Kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis oli kohtu hinnangul vajalik, sest viiruse 6

(8)4-21-4836 levikut ei olnud COVID-19 riigisisese epideemilise leviku ajal võimalik saavutada isikuid vähem koormava abinõuga. Kuna COVID-19 levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega ning kaitsemask ei lase läbi rääkimisel, köhimisel, aevastamisel ja hingamisel tekkivaid respiratoorseid piiskasid ning selle kandmisega väheneb võimalus, et terve inimene nakatub ja haigestub, on kaitsemaski kandmine viiruse leviku tõkestamiseks vajalik abinõu. Teist ning sama tõhusat meedet, mis koormaks isikut vähem, ei olnud meetme kehtestamise ajal teada.

§ 28lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele.

Põhiõiguse kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus, mis takistab plaanilise ravi kättesaadavust, ei suureneks. Kaebuse kohaselt riivab maski kandmise kohustus menetlusaluse isiku

§-st 16 tulenevat õigust elule ja §-st 18 tulevat õigust, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või alandavalt kohelda, ega karistada. Maski kandmine on Koit Vesinurme jaoks alandav, sest see meede ei ole mõeldud inimese tervise kaitseks. Kohtu hinnangul ei riiva maski kandmise kohustus Koit Vesinurme õigust elule, vaid tagab tema põhiseadusliku õiguse tervise kaitsele. Isegi kui Koit Vesinurme jaoks on maski kandmine alandav ei ole tegemist põhiõiguse riivega

§ 18

mõttes.

§ 18

mõttes on julm, ehk ebainimlik ja alandav kohtlemine isiksuse tahet ja väärikust tugevalt riivav, põhjendamatult ja taotluslikult isiksust ning tema väärikust kahjustav ja alandav. Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud maski kandmise kohustus seda aga kindlasti ei ole. Kohus möönab, et maski kandmine võib mõjutada inimese enesehinnangut, kuid keegi ei ole Koit Vesinurme ei sundinud maski kandma ning tal oli õigus

§ 41kohaselt jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

Kohus peab aga vajalikuks rõhutada, et veendumustega ei saa vabandada õiguse rikkumist, see tähendab, et veendumus maski kandmise kahjulikkusest ei vabastanud Koit Vesinurme kohustusest avalikus siseruumis maski kanda.

  1. Väärteoprotokollis heidetakse Koit Vesinurmele ette seda, et ta rikkus NETS § 28 lõiget 6, millega pani toime NETS § 46² lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kohtuvälise menetleja otsuses on väärtegu samuti kvalifitseeritud, kuid viidatud ka NETS § 28 lõigetele 2 ja 6 (millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus korraldusega meetmeid ja piiranguid kehtestada) ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 „ COVID -19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 8 esimesele lausele, mille kohaselt on avalikus siseruumis isikul kohustus kanda kaitsemaski.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on ammendavalt kajastatud Koit Vesinurmele etteheidetud väärteo faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks ning rikutud ei ole VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 7

(8)4-21-4836
  1. Kohtu hinnangul on Koit Vesinurm oma käitumisega täitnud NETS § 46² lg 1 ettenähtud väärteo objektiivse kooseisu, rikkudes NETS § 28 lõigete 2 ja 6 alusel Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 punktis 8 kehtestatud nõuet, mille kohaselt on isikul kohustus avalikus siseruumis kanda kaitsemaski. Koit Vesinurm pani temale süüksarvatud väärteo toime tahtlikult ning kohus ei tuvastanud ühtegi tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu.
  2. Kohus leiab, et Koit Vesinurmele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Koit Vesinurmele määratud karistus, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema isikule ja tema poolt toimepandud süüteo raskusele ning selle määramisel ei ole rikutud

§-s 28 sätestatud põhiõigusi. 17. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kohtuväline menetleja otsust tehes rikkunud

§-i 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

ga;

§-i 13, mille kohaselt on igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ja

§ -i 28, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud ka menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.