Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Argo Miku 15.06.2022 kiirmenetluse otsusega määrati M. Kalitkinile
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse 16.06.2022 kohtule esitatud kaebusega ja soovib määratud rahatrahvi tühistamist. Tema ei ole etteheidetud tegu toime pannud ning tegemist on kättemaksaktsiooniga vanglaametnike poolt, sest menetlusalusel isikul on ka teisi sarnaseid menetlusi pooleli. M. Kalitkin soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil. Kohtuväline menetleja leidis 28.07.2022 kirjalikus seisukohas, et M. Kalitkini kaebus on paljasõnaline. Kaebuse esitaja ei selgita, kas ja millistel asjaoludel ta temale ette heidetava väärteo toime pani. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli kiirmenetluse otsuse tegemiseks väärteo toimepanemine tunnistajate ütlustega tõendatud. Lähtuvalt eeltoodust, palub Tartu Vangla jätta M. Kalitkini kaebuse rahuldmata ja 15.06.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650022000086 muutmata. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde ja oli seisukohal, et kaebust ei peaks rahuldama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus ning menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollid vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsuses on teokirjeldus kajastatud arusaadavalt. Samuti nähtub nii kiirmenetluse otsusest kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et M. Kalitkinile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et M. Kalitkin oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Vaidlus on käesolevalt selles, kas M. Kalitkinit on väärteomenetluses õiguspäraselt karistatud. Väärteoasjas kogutud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et M. Kalitkin, olles kinnipeetav xxxx asuvas xxxx Vanglas, ütles 10.05.2022 kella 13.15 paiku xxxx Vangla xxxx valveruumi esisel alal ametiülesandeid täitvale xxxx R.A-le: „ma ei suuda, kui debiilik on tööl“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. 2 10.05.2022 xxxx R. A. ettekandest nr 2-22-2589 nähtub, et 10.05.2022 kella 13.15 paiku töölt tulles andis ta kinnipeetav Maksim Kalitkinile korralduse oodata E maja esimesel korrusel, sest teisel korrusel liikus parajasti COVID-19 positiivne kinnipeetav. Esimese korruse valvur tuli uurima, miks me ootame ning kinnipeetav Kalitkin ütles, et „Ma ei saa, kui debiilik on tööl“. Kinnipeetavat on ettekandest teavitatud. R. A. tundis ennast kinnipeetava sõnadest solvatuna. Tunnistaja R. A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 10. mail 2022 xxx Vanglas xxxxx. Solvamise kohta kirjutas tunnistaja ettekandesse kõik üles. R. A. enda sõnul jõudis kinnipeetavatega sektsiooni ning juhendaja ütles talle raadio teel, et ärge saatke kedagi üles, sest üleval liigub koroonapositiivne kinnipeetav. Ning jäi tunnistaja esimesele korrusele ootama. Kuna ta oli seal tükk aega, siis esimese korruse valvur tuli igaks juhuks kontrollima, et kõik oleks korras. Selle peale kinnipeetav Kalitkin ütles: „ ma ei saa, kui debiilik on tööl“. R. A. sai aru, et öeldu oli mõeldud temale, sest tema oli hetkel vanglaametnik ja temast olenes, kas kinnipeetav läheb üles või ei lähe. Seal ei olnud teist võimalustki kellegi teise pihta öelda kui tunnistaja pihta. Kuigi Kalitkin rääkis B-ga, siis solvang oli mõeldud tunnistaja pihta, sest väljend oli öeldud nii valjult teiste kinnipeetavate ees. Solvang öeldi selges eesti keeles ja tunnistaja kirjutas ka koheselt üles kinnipeetava toanumbri. Ka varasemalt on tunnistaja Kalitkini kohta ettekandeid kirjutanud ja ka hiljem lisandus üks juurde. Tunnistaja J.B. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli xxxx Vangla valveruumis ja kuulis läbi seina karjumist, kus Kalitkin ütles, et mida see debiil siin teeb. Tunnistaja sai aru, et vang mainis xxxxi. xxxxx see solvamine ei meeldinud. Solvamine oli ilusti kuulda. Tunnistaja A.A. selgitas kohtuistungil, et jääb kirjalikult antud ütluste juurde. 15.06.2022 tunnistaja A. A. ülekuulamise protokollist nähtub, et Kalitkini ja xxxx vahel oli mingi sõnavahetus, mille sisu tunnistaja ei mäleta. x. üksuse valvur tuli valveruumist välja ja astus xxxx kaitseks välja. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. A. kohtuvälises menetluses antud ütlused lubatav tõend VTMS § 2 ja KrMS § 2891 lg 1 p 2 analoogia korras, sest on alust arvata, et tunnistaja mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus. Tunnistaja ei soovinud kohtuistungil enda kohtuvälises menetluses antud ütlustele enam midagi lisada. Menetlusaluse isiku M. Kalitkini ütluste kohaselt ei olnud ta R.A-le midagi silma sisse öelnud ja seega ei saa öeldut võtta solvanguna. Inimesega räägib menetlusalune isik silmast silma. Arvamuse ütlemise eest ei tasu karistada. Küsimus on, kas tegemist on solvamisega või kahe ametniku vahelise väljamõeldisega.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke (sh xxxx, kes täidavad ametnike juhendamisel avalikke ülesandeid), kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste (vt RKKKo 31-1-31-16, p 10). Kohtu hinnangul on üheselt tuvastamist leidnud, et M. Kalitkin, olles kinnipeetav xxxxx asuvas xxxx Vanglas, ütles 10.05.2022 kella 13.15 paiku xxx Vangla xxxx valveruumi esisel alal ametiülesandeid täitvale xxxx R.A-le: „ma ei suuda, kui debiilik on tööl“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Ettekandes ja tunnistajate ülekuulamisel on kirjeldatud samu solvavaid väljendeid nagu kiirmenetluse otsuses. Et menetlusalune isik aset leidnud sündmust 3 ei tunnista, ei sea kahtluse alla tegelikult aset leidnut. M. Kalitkini reageering xxxx-xxxx korraldusele ei olnud adekvaatne. Vanglaametniku solvamine näitab M. Kalitkini küünilist suhtumist. M. Kalitkinil puudus õigustus reageerida otsuses kirjeldatud viisil xxxx-xxxx korraldustele. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul M. Kalitkin oma tegevusega täitnud
Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. On olemas isikulised tõendid - tunnistajate ütlused, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuse kohta. Kohtu hinnangul on tunnistajate R. A., J.B. ja A. A. ütlused usaldusväärsed ning nendest saadud informatsioon piisav kohtule käesolevas asjas otsuse tegemiseks. Tunnistaja R. A. on ka kinnitanud, et ta tundis ennast pärast M. Kalitkini öeldut solvatuna. Ka kohtu hinnangul oli M. Kalitkini sõnakasutus objektiivselt selline, mis teist inimest solvab. Kohtu hinnangul on paljasõnalised M. Kalitkini väited selle kohta, et vangla on algatanud väärteomenetluse kättemaksuks või et tegemist on vanglaametnike väljamõeldisega.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et M. Kalitkini õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta ilmselt elukogenud inimesena teadis, et tema vali sõnakasutus teiste kinnipeetavate juuresolekul võib valvur-xxxxi solvata ja sisimas ka nõustus sellega. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut M. Kalitkinit toimepandud väärteo eest karistada. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. M. Kalitkin ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud rikkumise osas kahetsust, jätkates selle eitamist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Vanglaametniku solvamine ei ole mingil moel õigustatud. Vangistusseadust kui ka vangla sisekorraeeskirju on vangidele tutvustatud. Vangid peavad käituma vastavuses nimetatud aktides toodud nõuetele. Vangistatu ei tohi endale lubada kõnepruuki, mis võib vangivalvurit (sh xxxxi) solvata.
lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud M. Kalitkinile rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati M. Kalitkinile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks M. Kalitkinile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kuigi kohtu hinnangul oleks menetlusalusele isikule saanud tema teosüüd arvestades mõista ka rangema karistuse, ei saa kohus väärteoasja kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ehk karistuse liiki muuta või määra suurendada. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista M. Kalitkinile rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 15.06.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650022000086 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on oma ametiülesandeid täitvate ametiisikute solvamiste osas olemas ka avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult solvas oma ametiülesandeid täitnud xxxx-xxxx. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.