Obsah (10)

§ 448§ 317§ 187§ 444§ 468§ 173§ 163§ 138§ 178§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-115920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 27.05.2022,

§ 317lg 1 p 1 kohaselt Ametlike Teadaannete vahendusel.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 2 Tsiviilasi nr 2-22-115920 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Faktilised asjaolud 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. I. (kostja) ja Coop Finants AS 04.09.2019 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada ostulimiiti suuruses 600 eurot. Kostja on kasutanud võimaldatud limiiti summas 220,76 eurot. Lisaks põhinõudele palub hageja välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29.01.2020 kuni käesoleva hagi esitamiseni summas 16.06.2022 määras 0,055 % päevas summas 104,60 eurot ning kahju hüvitise summas 30 eurot. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on loovutanud nõuded hagejale. Kohtu põhjendused 2.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, põhjendades otsust vaid ulatuses, milles see jääb rahuldamata.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju VÕS § 127 lg 1 alusel summas 30 eurot, mis tulenes inkassoga sõlmitud käsunduslepingust. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, kelle poolt teostatud teenuste eest on hageja kandnud kahju 30 eurot. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga ning milline inkassofirma teenust osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse 3 Tsiviilasi nr 2-22-115920 määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7. Kohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu (ligikaudu 91,60% ulatuses), menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 91,60% ulatuses kostja kanda ja 8,4% ulatuses hageja kanda. 8.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulu summas 300 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (140+150) 290 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 265,64 eurot (s.o 290-st eurost 91,60%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 11.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4